lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-16580/3

Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 27.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-16580/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1566
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11 // 13, Arbu tn 14, Arbu tn 5, Arbu tn 7 // 9, Kivila tn 16 // 18, Kivila tn 4 // 6, Mahtra tn 24 // 26, Mahtra tn 72 // Raadiku tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn 1 korteriühistu80070977(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Kohtumääruse teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk 27. veebruar 2020 Tallinn, Lubja 4

Kohtuasi

Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11//13, Arbu tn 14, Arbu tn 5, Arbu tn 7//9, Kivila tn 16//18, Kivila tn 4//6, Mahtra tn 24//26, Mahtra tn 72//Raadiku tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn 1 korteriühistu avaldus A Si vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

835,31 eurot Kirjalik menetlus

Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

2-19-16580

Avaldaja: Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11//13, Arbu tn 14, Arbu tn 5, Arbu tn 7//9, Kivila tn 16//18, Kivila tn 4//6, Mahtra tn 24//26, Mahtra tn 72//Raadiku tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn 1 korteriühistu (registrikood 80070977; asukoht xxx), lepinguline esindaja Jaan Brikker (e-post [email protected]) Puudutatud isik: A S (isikukood xxx; elukoht xxx)

Resolutsioon

1.Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11//13, Arbu tn 14, Arbu tn 5, Arbu tn 7//9, Kivila tn 16//18, Kivila tn 4//6, Mahtra tn 24//26, Mahtra tn 72//Raadiku tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn 1 korteriühistu avaldus A Si vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista A Silt põhivõlg 737,75 eurot (seitsesada kolmkümmend seitse eurot ja 75 senti), sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 16.01.2019-13.10.2019 eest 38,54 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja 54 senti) ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses summalt 737,75 alates 24.10.2019 kuni kohustuste kohase täitmiseni

Menetluskulude jaotus

1.Jätta menetluskulud täies ulatuses A Si kanda
2.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Mõista A Silt välja Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11//13, Arbu tn 14, Arbu tn 5, Arbu tn 7//9, Kivila tn 16//18, Kivila tn 4//6, Mahtra tn 24//26, Mahtra tn 72//Raadiku tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn 1 korteriühistu kasuks menetluskulud 372 (kolmsada seitsekümmend kaks) eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses summalt 372 eurot alates määruse jõustumisest

kuni täitmiseni Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest

Avaldaja nõue

1.Avaldaja palub kohtule esitatud avalduses välja mõista A Silt korteriomandiga seonduvate majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus perioodi jaanuar 2019 kuni september 2019 tasumata arvete eest summas 737,75 eurot ja arvestatud ning tasumata viivised perioodil 16. jaanuarist 2019 kuni 13. oktoober 2019 summas 38,54 eurot, kokku 776,29 eurot ning viivis põhinõudelt 737,75 eurot lähtudes VÕS § 113 lg 1 teises lauses kehtestatud viivisemäärast alates avalduse esitamisest 24.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Avalduse asjaolud
2.Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteriomandi xxx omanik. Puudutatud isikule kuulub 1-toaline korter üldpinnaga 32,7 m2. KÜ Masti põhikirja punkt 2.1 kohaselt kuuluvad korteriühistu koosseisu kõik ühistu nimes sisalduvate kinnistute elamute korteriomanikud, mille järgi puudutatud isik kuulub korteriomanikuna samuti korteriühistu Masti liikmete hulka.
3.Puudutatud isik ei ole tasunud korteriühistu majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest. Seisuga 22.10.2019 moodustab sissenõutav põhivõlgnevus korteriühistu ees 737,75 eurot, millele lisanduvad viivised 38,54 eurot. Põhivõlgnevus 737,75 eurot koosneb järgnevatest kululiikidest: halduskulud 19.17 eurot, majade korrashoid 45.36 eurot, hooldusremont 20.88 eurot, kindlustus 2.97 eurot, remondimaks 103.05 eurot, prügivedu 15.46 eurot, üldelekter 6.24 eurot, küte 237.32 eurot, vesi ja kanalisatsioon 180.96 eurot ning vee soojendamine 106.34 eurot.
4.KÜ Masti juhatuse protokollilise otsusega 28.03.2018 on majandamiskulude võlgnevustele ühistu poolt kehtestatud viivisemääraks 0,02% päevas ning viivis hakatakse arvestama sarnaselt varasema ühistusisese korraga arve esitamise kuu üle järgneva kuu esimesest päevast. Viivis on arvestatud 2018 aasta aprilli kuni 2019 aasta augusti arvetelt alates 16.01.2019 kuni 13.10.2019 summas 38,54 eurot.
5.Kohus võttis avalduse 19.11.2019 määrusega hagita asjana menetlusse ning määras puudutatud isikule tähtaja vastuse esitamiseks 20 päeva alates määruse ja avalduse kättesaamisest. Kohtumäärus ja avaldus on kätte toimetatud puudutatud isikule 16.12.2019 puudutatud isiku elukoha aadressil. Puudutatud isik ei ole kohtule oma vastust avalduse suhtes kohtu poolt määratud tähtajaks esitanud. Kohtumääruse põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p-st 1 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi

vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Avaldaja on avaldanud, et on nõus kirjaliku menetlusega. Puudutatud isik ei ole oma seisukohta selles osas esitanud. Kuivõrd antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses.

7.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
8.Korteriühistu põhikirja punktis 3.2.3 on sätestatud, et makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse lepingutest, arvestite näitudest, liikme omanduses oleva korteri üldpinna suhtest elamus asuvate korterite üldpinda, korteri üldpinnast – ja kubatuurist. Avaldaja kulude arvestamise aluseks on iga-aastaselt kinnitatud majanduskava (eelarve), mille kinnitamine kuulub volinike koosoleku pädevusse (põhikirja punkt 5.3.4). 2019. aasta kulud on kinnitatud 13.12.2018 volinike koosoleku otsusega (tlk 22 pöördel – 23). Majanduskavas on kinnitatud halduskulud 0,065 eurot, majade korrashoid 0,154 eurot, hooldusremont 0,071 eurot, kindlustus 0,010 eurot ja remondimakse 0,350 eurot korteri üldpinnalt igakuuliselt. Kommunaalteenuste eest tasutakse vastavalt tegelikele kuludele.
9.Vastavalt VÕS § 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Arvetega on tõendatud, et need on puudutatud isikule esitatud igakuiselt ja, et arvetel märgitud majandamiskulude maksed tuli tasuda arvete esitamise kuu viimaseks kuupäevaks. Tekkinud võlg muutus seega sissenõutavaks tasumise tähtajale järgneva kuu esimesest kuupäevast ning selleks ajaks maksetega hilinemisel või mittetasumisel osutus korteriomanik võlglaseks korteriühistu ees. Puudutatud isiku kohta peetud arvelduste tabelitest nähtuvalt on puudutatud isik sooritanud viimase makse 06.08.2019, millest on kaetud eelmiste perioodide võlg ning osaliselt 16.01.2019 arve 29 (tlk 10 pöördel -12). Seega on avaldaja poolt nõutav põhivõlgnevus 737,75 eurot perioodi jaanuar–september 2019 eest muutunud sissenõutavaks.
10.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.
11.VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks

määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 ja KrtS § 42 lg 1 kohaselt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemääras. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest, kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja nõuab avalduses viivist seadusjärgses määras alates 16.01.201913.10.2019 eest summas 38,54 eurot ning alates avalduse esitamisest 24.10.2019 kuni kohase täitmiseni summalt 737,75 eurot. Kuivõrd puudutatud isik on arved jätnud tasumata või tasunud hilinemisega, siis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis välja mõista. Menetluskulude jaotus

12.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus, võttes arvesse, et puudutatud isik põhjustas avaldaja kohtusse pöördumise ja kohus rahuldab avaldaja avalduse täies ulatuses, siis tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud. Avaldaja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 320 eurot (4 tundi ja 80 eurot tund ilma käibemaksuta) ning kinnistusraamatu väljatrüki kulu 2 eurot, kokku 372 eurot. Kohtu hinnangul on avaldaja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud ning esindaja tunnitasu mõistlik.
14.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja esitas taotluse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja