Aktsiaselts PlusPlus Capitali hagi XX vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.10.2019 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja kaebus liik
Aktsiaselts PlusPlus Capital apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), esindaja Carlo Kask Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 31.10.2019 tagaseljaotsus osas, milles maakohus jättis XXlt Aktsiaselts PlusPlus Capitali kasuks välja mõistmata 142 euro (käibemaksuga) võrra suurema menetluskulude hüvitise.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista XX-lt Aktsiaselts PlusPlus Capitali kasuks täiendavalt välja 142 euro (käibemaksuga) suurune menetluskulude hüvitis.
3.2.Välja mõista XX-lt Aktsiaselts PlusPlus Capitali kasuks põhivõlgnevus 1 026,84 eurot, intress 105,05 eurot, viivis 359,94 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot.
3.3.Välja mõista XX-lt Aktsiaselts PlusPlus Capitali kasuks viivis tasumata põhinõudelt (1 026,84 eurot) määraga 0,051098% päevas alates 31.07.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
3.4.Jätta menetluskulud XX kanda.
3.5.Välja mõista XX-lt Aktsiaselts PlusPlus Capitali kasuks menetluskulude hüvitis 275 eurot, mis koosneb riigilõivust 225 eurot ja lepingulise esindaja kulust 192 eurot (käibemaksuga).
3.6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XX-l tasuda Aktsiaselts PlusPlus Capitali kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
4.Toimetada XX-le otsus kätte avalikult. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja menetluse käik
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 27.05.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt (kostja) 1 483,39 euro saamiseks. Seoses kostjale mõistliku aja jooksul makseettepaneku kättetoimetamise ebaõnnestumisega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 30.07.2019 nõude hagivormis, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 1 026,84 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, intressi 105,05 eurot ja viivise 359,94 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivise määraga 0,051098% päevas alates 31.07.2019. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja palus rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole hagile vastanud. Kostja ja Bigbank AS sõlmisid laenulepingu, mille Bigbank AS ütles ennetähtaegselt üles kostja lepingurikkumise tõttu ja kuulutas laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 12.09.2017. Kostjal oli tasumata laenujääk 1 026,84 eurot ja intress 105,05 eurot. Lepingu järgi oli Bigbank AS-il õigus nõuda ka viivist ja sissenõudmiskulusid. 29.03.2018 loovutas Bigbank AS nõuded kostja vastu hagejale. Kostjat teavitati sellest kirjalikult.
3.Kostjale hagimaterjalide kätte toimetamiseks tegi Harju Maakohus lisaks Pärnu Maakohtu poolt maksekäsumenetluses rakendatud meetmetele täiendavaid päringuid rahvastikuregistrisse, Maksu- ja Tolliametile ja Kohtute Infosüsteemi. Kostjal puudus registrites kehtiv elukoha aadress. Kohus üritas dokumente kätte toimetada e-toimiku ning e-posti aadressi XXX kaudu. Kostjaga prooviti kontakti saada telefoni teel, helistades numbritele KKKKKKKKK, kust tuli automaatteade, et telefonikõnet ei ole võimalik ühendada. Samuti helistati numbrile OOOOOOOOO, millele vastas naisterahvas, kes kostjat ei teadnud. Kostja tegelik elukoht ei olnud kohtule teada ja kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud võimalik seda välja selgitada. Eelneva tõttu toimetati kostjale hagimaterjalid kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Avaldamise algus oli 20.09.2019.
4.Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu tagaseljaotsus
5.Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1 026,84 eurot, intressi 105,05 eurot, viivise 359,94 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot. Veel mõistis kohus välja viivise põhinõudelt määraga 0,051098% päevas alates 31.07.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 275 eurot, mis vastas riigilõivule 225 ja põhjendatud õigusabikuludele 50 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuli kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude osas märkis maakohus, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja õigusabikulu 420 eurot oli põhjendamatu. Hinnates asjas esitatud materjale ja pidades silmas asja keerukust ning arvestades, et kohus rahuldas hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud kohtu määratud tähtajaks hagile, ei saanud hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 50 eurot. Riigilõivu (225 eurot) näol oli tegu põhjendatud kuluga. Seega oli kokku põhjendatud hageja menetluskulu kokku 275 eurot. Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas maakohtu tagaseljaotsuse peale kaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus vähendas hageja õigusabikulusid. Tühistatud osas palus hageja asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ja täies ulatuses õigusabikulude väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohus vähendas ebaõigesti põhjendatud menetluskulude suurust. Ebaselgeks jäi, kas kohus vähendas tunnitasu või hagile koostamise aega. Hageja kulud esindusele olid kokku 420 eurot. Hagi ettevalmistamiseks analüüsis hageja esindaja järelmaksulepingut, tegi arvestuse võlanõude summade väljaselgitamiseks, uuris kohtueelset menetluskäiku, teostas õigusalase analüüsi, nõustas klienti ja kogus tõendeid kokku 3,5 tundi. Hageja töötunni hind oli 100 eurot, millele lisandus käibemaks. Tegu oli põhjendatud ja mõistliku tunnihinnaga. Vastus kaebusele
7.Kostja kaebusele vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tagaseljaotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu tagaseljaotsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja lepingulise esindaja kulude arvelt välja 370 euro võrra väiksema menetluskulude hüvitise, kui hageja oli taotlenud. Muus osas maakohtu tagaseljaotsust vaidlustatud ei ole. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu tagaseljaotsust vaidlustatud osas. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11).
Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse esitajaga, et maakohus on lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel rikkunud diskretsiooni. Vaidlustatud lahendist ei nähtu, kas kohus vähendas lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu või hagi koostamiseks kulunud aega. Samuti ei nähtu vähendamise põhjus. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu 01.06.2016 määrus asjas nr 3-2-1-39-16, p 13). Ringkonnakohus saab asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha menetluskulude kindlaksmääramise osas uue otsuse, hinnates TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt hageja lepingulise esindaja kulusid. Arvestades praeguse asja mahtu ja keerukust on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu dokumentide komplekteerimiseks, analüüsiks, hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kaks tundi. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega ja hagiavalduse koostamine ei eelda mahukate dokumentide läbitöötamist. Samuti on hagiavaldus vormistatud varem väljatöötatud blanketile, mida on korrigeeritud vastavalt vastaspoole andmetele ja temaga sõlmitud nõude aluseks olevale lepingule. Erinevalt tavapärasest hageja esitatud hagist, on praegusele hagiavaldusele lisatud lõik kohalduva õiguse kohta, mille koostamise põhjendatud ajaga ringkonnakohus arvestas. Esindaja töötunni hind 120 eurot (käibemaksuga) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Esindajaks ei ole advokaat. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 80 eurot. Kohus võtab seejuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kokku on hageja põhjendatud õigusabikulude suurus 160 eurot (2 x 80). Õigusabikulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Seega tuleb kostjalt hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks kokku välja mõista 192 eurot, s.t lisaks tuleb välja mõista 142 eurot (192 – 50).
9.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
10.Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Parandatud 27.02.2020 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capitali taotlus Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2020 otsuses vea parandamiseks.
2.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2020 otsuse resolutsiooni punktis 3.5 sisalduv viga, mille kohaselt mõisteti XX-lt Aktsiaselts PlusPlus Capitali kasuks välja menetluskulude hüvitis 275 eurot, mis koosnes riigilõivust 225 eurot ja lepingulise esindaja kulust 192 eurot (käibemaksuga), ja lugeda resolutsiooni punkt 3.5 kehtivaks sõnastuses: „Välja mõista XX-lt Aktsiaselts PlusPlus Capitali kasuks menetluskulude hüvitis 417 eurot, mis koosneb riigilõivust 225 eurot ja lepingulise esindaja kulust 192 eurot (käibemaksuga).“
3.Toimetada XX-le määrus kätte avalikult. Kohtumäärus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.