Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASAJOLUD

Pärija Tallinna linn esitas Harju Maakohtule avalduse A P’i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks Pankrotiavaldusele lisatud pärandvara inventuuri kohaselt koosneb pärandvara kohustustest summas 7 599,60 eurot ning väärtuslik vara puudub. Pärija ei ole nõus pärandaja teadaolevate võlausaldajate nõuete rahuldamisega oma vara arvel, mistõttu esitas pankrotiavalduse. 12.12.2019 määrusega on Harju Maakohus algatanud pärandvara suhtes pankrotimenetluse ja määranud selle ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Kohus määras tulenevalt ajutise pankrotihalduri taotlusest pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasutava deposiidi 1500 eurot. Tasumise tähtaeg oli 10.02.2020, kuid vastavat deposiiti ei ole tasutud.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

I. Võlgniku üldiseloomustus A P on sündinud xxx. Pärandaja oli vallaline ning lapsi temal polnud. Pärandaja ema seletuse kohaselt töötas pärandaja viimasel ajal ehitustöölisena, äriga ei tegelenud, elas vanaema juures. Laenude võtmise eesmärk on teadmata. Surma põhjus ei ole täpselt teada, suri ema kodus unes. II. Andmed võlgniku varade ning kohustuste kohta. Hinnang pankrotimenetluse kulude võlgniku varaga kattuvuse kohta

VARA:

Kinnistud: Võlgniku nimele ei ole ega kunagi olnud ühtegi kinnistut registreeritud. Raha ja väärtpaberid: Pärandaja nimele SEB Pank AS-s avatud konto oli suletud 2015 aastal. Swedbank AS AS-s konto jääk on 4,36 eurot, viimasel viiel aastal puudusid kontol toimingud (Lisa nr 1). Pärandaja pensionikonto jääk on null. Äriregistri teabesüsteemi andmetel omab võlgnik xxx OÜ, registrikood xxx, 2500 euro suurune osa, mis moodustab 100% osakapitalist. Osaühing on asutatud 16.10.2017 sissemakset tegemata. Majandusaasta aruanded on esitamata. Äriühingu tegevusalana on märgitud muu

infotehnoloogia ja arvutialased tegevused. Käive on deklareerimata. Seega leiab ajutine haldur, et osalusel puudub väärtus. Pärandajale kuulus ka xxx OÜ, registrikood xxx, osalus, mis oli soetatud 13.10.2017, hetkseisuga on osaühing kustutatud äriregistrist. Sõidukid: Maanteeameti andmete kohaselt ei ole ega viimase viie aasta jooksul polnud võlgniku nimele sõidukeid registreeritud. Muu vara ei ole tuvastatud.

KOHUSTUSED

Ajutise halduri poolt on tuvastatud järgmised kohustused:

Võlausaldajad

Nõude suurus, EUR

Alus

KT Arvi Pink

298,12

kohtutäituri tasu nõude summa selgumisel

EV PPA kaudu xxx OÜ

600,00

kohtulahend

xx AS

662,84

kohtulahend

xx AS

1595,90

kohtulahend

xxx OÜ

445,00

kohtulahend

xxx OÜ

2750,98

kohtulahend

xxx AS

765,07

kohtulahend

Kokku

7599,60

Muid kohustusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud pärandvara 4,36 eurot ning kohustusi vähemalt 7599,60 euro ulatuses. III. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta. Arvamus kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta Eespooltoodud andmete põhjal on näha, et pärandvara ei kata kohustusi. Seega on tekkinud pankrotiolukord, mis ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetus võis tekkida 2010-2012, mil tekkisid nõuded, mille suhtes algatatud

täitemenetlused on pankrotimenetluse algatamise seisuga lõpetamata. Tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalused ei olnud tuvastatud. IV.Ajutise halduri töö aruanne ning tasu arvestuse käik: Vastavalt määrusele täitsin minule kui ajutisele pankrotihaldurile järgnevaid ülesandeid:

Muud kulud: 1) Bürookulud (üürikulud, sidevahendid, paber, muud kontoritarbed) kasutamise kulud – 32 eurot. 2) Tasuline päring äriregistrisse 2x2 = 4 eurot. __________________________________________________________________ Kokku: 36 eurot Ülaltoodud ülesannete täitmiseks kulutasin 5 tundi. Juhindudes PankrS §-st 23 palun kohtul määrata ajutise halduri tasuks 450 EUR (tund – 90 EUR), millele lisandub käibemaks 90 eurot ning vajalike kulude katteks 36 eurot, millele lisandub käibemaks 7,20 eurot, kokku 583,20 eurot. Võlgniku pankroti väljakuulutamise korral on pankrotimenetluse prognoositavate kulude suurus järgmine:

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt puuduvad võlgniku pärandvaras varad kohustuste katteks. Võlgniku pärandvaras ei jätku seejuures vahendeid isegi pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud, mistõttu leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude täies mahus katmiseks, mistõttu kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks mis lisandub eelnimetatud summale) ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab 397 eurot, tuleb jätta võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.