lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-17424/25

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-17424/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
21.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1334
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 191 lg 1, 3Määruskaebuse esitamine menetlusabi määruse pealeRÕS § 15 lg 8Riigi õigusabi andmise otsustamineRÕS § 17 lg 1Riigi õigusabi jätkuvusRÕS § 4 lg 3Riigi õigusabiRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isikRÕS § 8Riigi õigusabi andmise viisidTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 442 lg 5Otsuse sisu

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Kaija Kaijanen

Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-17424

Tsiviilasi

XX (X) taotlus riigi õigusabi ja menetlusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. novembri 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosaline

Avaldaja (määruskaebuse esitaja) XX (isikukood

XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1.Tühistada Harju Maakohtu 28. novembri 2019. a määrus riigi õigusabi andmise viisi osas. Teha uus määrus, millega anda XX-le riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Ülejäänud osas jätta määrus muutmata.
2.Esitada kohtumääruse resolutsioon järgmises sõnastuses:
2.1.Võtta menetlusse ja rahuldada XX taotlus riigi õigusabi saamiseks osaliselt.
2.2.Jätta rahuldamata XX menetlusabi taotlus.
2.3.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 654 lg 22Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
Anda XX-le riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena.
2.4.Anda XX-le riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
2.5.Edastada käesolev kohtumäärus teadmiseks XX-le ning täitmiseks Eesti Advokatuurile.
3.XX määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruskaebemenetluse menetluskulud jätta XX kanda. Määruskaebemenetluses ei ole tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord Määruse peale osas, millega kohus muutis määratud riigi õigusabi andmise viisi, võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Ülejäänud osas ei saa määrusele määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik

XX (taotleja) esitas Harju Maakohtule 7. novembril 2019 taotluse menetlusabi saamiseks ning lisaks 20. novembril 2019 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Avaldaja probleemi kirjeldusest võib aru saada, et avaldaja soovib esitada hagi kaasomandi vaidluse lahendamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Maakohtu määrus

2.Harju Maakohus võttis 28. novembri 2019 määrusega taotlused menetlusse ja jättis menetlusabi taotluse rahuldamata. Taotleja riigi õigusabi taotluse rahuldas kohus osaliselt ning määras anda taotlejale riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud täielikult igakuiste võrdsete osamaksetena kuue kuu jooksul pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist. Maakohus analüüsis taotleja majanduslikku seisundit ning asus seisukohale, et taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu tasuda kohe õigusabi vajamise ajal asjatundliku õigusteenuse eest ja seetõttu on põhjendatud anda talle riigi õigusabi. Maakohus leidis, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi esialgu isiku muu õigusnõustamisena, mille käigus selgitab advokaat välja, millised on taotleja võimalused probleemi lahendamiseks ning milline on asja perspektiiv kohtumenetluses. Maakohus märkis, et juhul, kui advokaat leiab, et asi on perspektiivikas, on advokaadil õigus esindada taotlejat ka kohtumenetluses. Samas leidis maakohus, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kuue kuu jooksul pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist, sest kuigi taotlejal on arvelduskontol üsna väikeses summas rahalisi vahendeid ning taotlejal või temaga koos elaval perekonnaliikmel ei ole töötasu näol püsivat sissetulekut, tekib taotlejal vaidluse lahendamise korral võimalus tasuda õigusabi osutamise eest. Määruskaebus
3.Taotleja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada osas, milles anti talle riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud täielikult igakuiste võrdsete osamaksetena kuue kuu jooksul pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist. Taotleja hinnangul ei muutu tema majanduslik seis ka pärast võimalikku edukat kohtuvaidlust.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada riigi õigusabi andmise viisi osas, sest see on määratud ekslikel kaalutlustel. Ringkonnakohus saab ise teha uue määruse, millega määrab anda avaldajale õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Muus osas jääb määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse seetõttu osaliselt.

Määruskaebuses võib aru saada, et avaldaja arusaama kohaselt on talle antud riigi õigusabi peale õigusnõustamise (RÕS § 4 lg 3 p 9) ka RÕS § 4 lg 3 p 4 järgi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Ringkonnakohus möönab, et vaidlustatud määruse põhjendustest võib sellise järelduse küll teha, kuid TsMS § 442 lg 5 järgi koosmõjus §-ga 659 tekivad menetlusosalistele kuuluvad kohustused üksnes kohtulahendi resolutsioonist.

Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 3 on maakohus andnud riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena. Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määrust nii riigi õigusabi liigi kui ka andmise viisi osas.

Ringkonnakohtu hinnangul on riigi õigusabi andmise eeldusteks eelkõige asja edulootus, taotleja õigusalaste teadmiste vähesus, millest tulenevalt võivad jääda tema õigused kaitseta, ning taotleja majanduslik seis, mis piirab taotlejal võimaldada endale kvalifitseeritud esindaja võtmise. Vaidlustatud määruse resolutsioonist nähtub, et maakohus on andnud taotlejale riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena (resolutsiooni p 3). Sellest saab järeldada, et maakohtu hinnangul oli taotleja taotlus õigusabi saamiseks õigusnõustamisena piisavalt perspektiivikas ning, et taotleja õigused tulenevalt tema õigusalaste teadmiste vähesusest võivad ilma kvalifitseeritud esindajata jääda kaitseta. Lisaks on maakohus analüüsinud taotleja majanduslikku seisundit ning leidnud, et tulenevalt oma majanduslikust seisundist vastab taotleja RÕS § 6 lg-s 1 sätestatud tingimustele.

Samas on maakohus aga pidanud põhjendatuks rahuldada riigi õigusabi taotluse osaliselt, st isiku muu õigusnõustamisena RÕS § 4 lg 3 p 1 alusel põhjendusel, et õigusnõustamise käigus selgitab advokaat välja, millised on taotleja võimalused probleemi lahendamiseks ning milline on asja perspektiiv kohtumenetluses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, arvestades taotluses märgitud probleemi kirjeldust nii kaasomandi vaidluse, kuid ka võimaliku mittevaralise kahju nõude osas, et esmalt on põhjendatud välja selgitada nõuete esitamise perspektiiv, kuna õigusnõustamise käigus kvalifitseeritakse vaidlus, mis määratleb kõigi järgnevate toimingute suuna. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esitatud asjaoludel põhjendatud eeldada esitatud probleemi kirjeldustest kõikide nõuete perspektiivikust, mis annaks aluse rahuldada riigi õigusabi taotluse RÕS § 4 lg 3 p 4 alusel esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendatult rahuldanud riigi õigusabi taotluse RÕS § 4 lg 3 p 9 alusel ja andnud taotlejale riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena.

Maakohus on aga määranud riigi õigusabi andmise viisiks kohustuse hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud täielikult igakuiste võrdsete osamaksetena kuue kuu jooksul pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist (resolutsiooni p 4) põhjendusel, et kuigi taotlejal on arvelduskontol üsna väikeses summas rahalisi vahendeid ning taotlejal või temaga koos elaval perekonnaliikmel ei ole töötasu näol püsivat sissetulekut, tekib taotlejal vaidluse lahendamise korral võimalus tasuda õigusabi osutamise eest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus määranud riigi õigusabi viisi ekslikel kaalutlustel.

10.Kuna maakohus on andnud taotlejale riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena, sai maakohus lähtuda riigi õigusabi andmise viisi määramisel nimetatud õigusabi liigist. Kuigi RÕS § 17 lg 1 sätestab riigi õigusabi saanud isikule õiguse riigi õigusabi jätkuvusele, nähtub vaidlustatud määruse resolutsioonist, et maakohus ei pidanud põhjendatuks anda taotlejale riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus (RÕS § 4 lg 3 p 4). Selles osas nõustus ringkonnakohus maakohtuga (vt käesoleva määruse p 8). Seega on maakohus ringkonnakohtu hinnangul ekslikult leidnud, et isiku muu õigusnõustamise tulemusel muutub taotleja majanduslik seisund. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et taotleja majanduslik seisund vastab RÕS § 6 lg-s 1 sätestatud tingimustele riigi õigusabi saamiseks, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud järeldus, et taotleja majanduslik seisund õigusnõustamise tulemusel igal juhul kuidagi paraneks, mistõttu ei saa RÕS § 8 p 3 alusel järeldada, et ta on pärast määratud riigi õigusabi saamist (õigusnõustamist) võimeline hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu

määrus tühistada riigi õigusabi andmise viisi osas ning taotlejale on põhjendatud määrata, arvestades määratud riigi õigusabi liiki (isiku muu õigusnõustamine) ja taotleja majanduslikku seisundit, riigi õigusabi viisiks RÕS § 8 p 1 järgi õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

11.Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et pärast edukat õigusnõustamist, mille tulemusel esitatakse hagi kohtule, võib antud õigusabi üle kanduda muuks riigi õigusabi liigiks (RÕS § 17 lg 1) ning asjakohane on riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja menetluses kohtus RÕS § 4 lg 3 p 4 tähenduses.
12.TsMS § 654 lg 22 alusel koosmõjus § 463 lg-ga 2 esitab ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
13.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud taotleja kanda. Kuna TsMS § 191 lg 3 järgi menetlusabi taotluse lahendamise määruse vaidlustamisel kulusid ei hüvitata ning praeguses menetluses on menetlusosaliseks vaid taotleja, on põhjendatud märkida, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
14.Määrus on RÕS § 15 lg 8 järgi koosmõjus TsMS § 191 lg 1 I lausega edasikaevatav osas, milles ringkonnakohus määratud riigi õigusabi viisi muutis. Muus osas ei saa määrusele määruskaebust esitada (RÕS § 15 lg 8 ja TsMS § 191 lg 1 II lause).

/digitaalselt allkirjastatud/ Kaija Kaijanen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium