lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-7226/19

Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 20.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-7226/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
20.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1851
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-7226

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Vanemkohtujurist

Anu Vismann

Määruse tegemise aeg ja koht

20.02.2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-7226

Tsiviilasi

V Ni (N) (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Lõpparuande kinnitamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik: V N (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja Merike Roosileht (OÜ HUGO, e-post: [email protected]); Pankrotihaldur: Peeter Sepper (Kotzebue 9, Tallinn 10412, e-post: [email protected]).

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada V Ni (pankrotis, isikukood xxxx) pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetada pankrotimenetlus.
2.V Ni (pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata järgnevalt: PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärk: Võlausaldaja nimi

Rahuldamata nõue (eurodes)

OK Incure OÜ Omega Invest OÜ PlusPlus Capital AS Swedbank Aktsiaselts Intrum Debt Finance AG Osaühing Aktiva Finants

11 903,33 4560,03 7189,49 7284,08 13 075,84 7254,24

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
3.
Vabastada pankrotihaldur Peeter Sepper pankrotihalduri kohustustest V Ni (pankrotis) pankrotimenetluses.
4.Määrata pankrotihaldur Peeter Sepperi tasuks 1036,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Pankrotihalduri tasu hüvitada võlgniku pankrotivara arvelt väljamaksmisega Bürooteenused ja Õigusabi OÜ kasuks.
5.Algatada V Ni (pankrotis) suhtes kohustustest vabastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata ning kohustada V Ni ennast täitma usaldusisiku

2-19-7226 kohustusi.

6.Kohustada V Nit esitama kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. Esimene usaldusisiku aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 20.02.2021. Kohus edastab käesoleva määrusega võlgnikule usaldusisiku aruande vormi, mis tuleb hiljemalt nimetatud kuupäevaks täidetuna ning koos nõutavate tõenditega kohtule esitada. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlausaldajatele väljamakseid teha üks kord aastas.
7.Avaldada teade V Ni (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Asjaolud Harju Maakohtu 11.06.2019 määrusega kuulutati välja V Ni pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Peeter Sepper. 30.12.2019 esitas pankrotihaldur Peeter Sepper kohtule kinnitamiseks võlgniku pankrotimenetluses koostatud lõpparuande, milles pankrotihaldur palus kinnitada lõpparuanne ja lõpetada V Ni pankrotimenetlus; määrata pankrotihaldur Peeter Sepperi tasuks 1036,80 eurot, mis sisaldab käibemaksu; määrata töötasu Bürooteenused ja Õigusabi OÜ kasuks, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb ning vabastada Peeter Sepper pankrotihalduri kohustustest. Pankrotihaldur Peeter Sepperi poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud lõpparuanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p-ile 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 esimese lause kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 esimese lause kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. V Ni (pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande 30.12.2019 kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 27.12.2019 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule

2-19-7226 esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Haldur on esitatud aruandes märkinud, et võlgnik töötab OÜ-s Premier Restaurants Eesti klienditeenindajana. Tema mittearestitavast töötasu osast laekus pankrotivarasse 2154,94 eurot. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei esitatud. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist ei makstud. Jaotusettepaneku kinnitamise kohtumäärusega kinnitati pankrotimenetluses tehtud vajalikud kulutused summas 122,12 eurot koos käibemaksuga. Peale jaotusettepaneku kinnitamist kulutusi ei tehtud. Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud kokku on 2065,74 eurot. Ajutise halduri tasust tasuti riigi vahenditest 476,40 eurot. Seega makstakse pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu ja kulude katteks 430,42 eurot. Jaotiste alusel kuulus väljamaksmisele 565,60 eurot. Pankrotivaras pandivara ei olnud. Müümata ega teistelt isikutelt saadavat vara ei ole. Pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja esitada ei ole alust. Menetluskulusid ei olnud. Ajutise pankrotihalduri kulud on 119,62 eurot. Pankrotihalduri bürooteenus, mis sisaldab töökoha üüri, transpordi- ja sidekulu, sekretäri teenust ning kulumaterjale, on 122,12 eurot. Alalise maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kohus nõustub halduriga maksejõuetuse tekkimise põhjuste osas. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus V Ni (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks järgmiselt: PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärk: OK Incure OÜ 11 903,33 eurot; Omega Invest OÜ 4560,03 eurot; PlusPlus Capital AS 7189,49 eurot; Swedbank Aktsiaselts 7284,08 eurot; Intrum Debt Finance AG 13 075,84 eurot ja Osaühing Aktiva Finants 7 254,24 eurot. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 651 lg 1 esimese lause kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot on 20 % pankrotivarast. Pankrotihaldur teostas menetluses järgmised toimingud: pankrotiteadete koostamine ja saatmine võlausaldajatele; võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (üldkoosoleku registreerimislehe, häälte määramise tabeli, pankrotihalduri ettekande, pankrotivara nimekirja, üldkoosoleku protokolli koostamine); nõudeavaldusega

2-19-7226 tutvumine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (registreerimislehe, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja koostamine); pangas internetipangalepingu vormistamine; jaotusettepaneku koostamine ning pankrotiseaduses sätestatud aruannete ja lõpparuande koostamine. Pankrotihaldur märkis, et halduri töömaht menetluses moodustas 9,6 töötundi, pankrotivarasse laekus 2154,94 eurot. Eeltoodud asjaoludel moodustaks halduri tasu (2154,94 x 20 %) 430,99 eurot, mis töömahtu arvestades oleks ebamõistlikult väike. Seetõttu taotleb pankrotihaldur tasu määramist töötundide alusel, lähtudes hinnast 90 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Seega moodustab tasu 1036,80 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Võlgnik ja võlausaldajad vastuväiteid halduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasuks 1036,80 eurot (sealhulgas käibemaks) kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et pankrotihaldur Peeter Sepperi tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus määrab Peeter Sepperi tasuks võlgniku pankrotimenetluses 1036,80 eurot (sealhulgas käibemaks) hüvitamisega võlgniku pankrotivara arvelt. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu väljamaksmise büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so Bürooteenused ja Õigusabi OÜ-le. PankrS § 66 lg 1 esimese lause kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 teise lause kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on märkinud, et jaotusettepaneku kinnitamise kohtumäärusega kinnitati pankrotimenetluses tehtud vajalikud kulutused summas 122,12 eurot koos käibemaksuga. Peale jaotusettepaneku kinnitamist kulutusi ei tehtud. Tulenevalt eeltoodust kuulub V Ni (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Peeter Sepper tuleb vabastada V Ni (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. V N (pankrotis) on koos pankrotiavaldusega kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotivalduse esitamist. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ei ole kohtule esitanud

2-19-7226 vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada V Ni (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlgnik on nõustunud ise täitma usaldusisiku kohustusi. Tulenevalt sellest nimetab kohus V Ni usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel V Ni. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Sama paragrahvi lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohustab kohus usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. V Nil tuleb esimene usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 20.02.2021. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja