2-19-7226/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada V N ́i pankrot. Kohus nimetab pankrotihalduriks kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Peeter Sepper’i kes on kohtule andnud oma nõusoleku pankrotihalduriks nimetamise kohta. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul vara pankrotivara mõttes ei ole, samal ajal kui kohustuste kogusumma moodustab esialgsetel andmetel vähemalt 51 110,80 eurot. Kohustustele lisandub vähemalt kohtutäituri tasu nõue. Menetluses on 1 täiteasi, kuriteo- ega tsiviilasju menetluses ei ole. Välja on kujunenud võlgniku maksejõuetus. Alaline maksejõuetus kujunes välja 2017.aastal, kuid makseraskused panga ees algasid 2012.aastal. Alalise maksjõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 2 mõttes. Võlgnik on võtnud mitmeid kiirlaene ning ei ole suuteline põhivõlgnevusi ja nendele lisanduvaid kõrvalkulusid töötasu arvelt tasuma. Pankrotimenetluse eeldatavad kulud on ca 2000 eurot, võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse prognoositavaid kulusid. Esialgsetel andmetel vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Aruandes esitatud andmetele tuginedes saab teha järelduse, et võlgnikul vara pankrotivara mõttes ei ole, samal ajal kui kohustuste kogusumma moodustab esialgsetel andmetel vähemalt 51 110,80 eurot, ning nimetatud seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Välja on kujunenud alaline maksejõuetus PankrS § 1 lg 1 mõttes. Alalise maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu: puudub vara, mille

arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti puudub vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kuna võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, on alus välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 11.06.2019 kell 10.00. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Peeter Sepper’i ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 02.07.2019 kell 10.45. Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis nr 2004. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper on esitanud tasunõude 8,2 töötunni eest 656 eurot, millele lisandub käibemaks 131,20 eurot, kokku seega 787,20 eurot. Hüvitis tehtud vajalike kulutuste katteks moodustab 119,62 eurot, mis sisaldab käibemaksu. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on lähtunud tunnitasust 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 787,20 eurot (sisaldab käibemaksu) ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 119,62 eurot (sisaldab käibemaksu). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Sisuliselt on tegu situatsiooniga, kus avalduse menetlus raugeks pankrotti välja kuulutamata. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Sama §-i lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.