Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu 1(4)

2-25-103154 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu selgitused AS ÜHISTEENUSED esitas 03.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 261,98 euro saamiseks. Kohus tegi 04.02.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus 10.04.2025 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Viru Maakohtule. Hageja esitas 29.04.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja mitmel korral parkis parkimiskorralduse nõudeid rikkudes sõidukit registreerimismärgiga XXX hageja poolt parkimist opereeritavas parklas, mis asub XXX. Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi tasumist: - 15.07.2024, leppetrahv nr 1040001368 summas 55 eurot; - 14.06.2024, leppetrahv nr 1040001303 summas 55 eurot; - 17.09.2024, leppetrahv nr 1040001520 summas 55 eurot. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 165 euro, viivise 15,49 euro ja sissenõudmiskulu 75 euro väljamõistmist. Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras. Sissnõudekulud on iga leppetrahvi puhul summas 25 eurot, mis sisaldab kaks võlateatist maksumusega 15 eurot ja 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (päringu 2(4)

2-25-103154 tegemine Transpordiametile, nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulud ja võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja nõuab ka viiviste väljamõistmist tasumata põhivõla jäägilt alates 14.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja menetluskulud on summas 627 eurot, seal hulgas riigilõiv 100 eurot ja esindustasu 527 eurot. Viru Maakohus 14.05.2025 määrusega võttis hagi menetlusse ja määras kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva määruse kättesaamisest arvates. 16.06.2025 laekus kohtule R B võõrkeeles vastus ja lisad. Viru Maakohus 17.06.2025 määrusega jättis kostja vastuse hagile käiguta. Kohus andis kostjale tähtaja kohtule seaduse nõuetele vastava vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas, et kohtu nõudmise tähtajaks täitmata jätmise korral võib kohus jätta kostja vastuväited tähelepanuta. Hagiavaldusele vastamata jätmise korral, võib kohus teha tagaseljaotsust. Kostja ei ole nõuetekohast vastust esitanud. 30.06.2025 laekus kohtule uuesti vene keeles kiri. TsMS § 3401 lg 3 näeb ette kohtu õiguse jätta vastuväited tähelepanuta, kui kohtu määratud tähtpäevaks ei kõrvaldata puudusi vastuväidetes. Vastuväidetena tuleb mõista eelkõige hagiavaldust, menetlusosalisel vastust teise menetlusosalise avaldusele, taotlusele või kaebusele. Kostja ei ole kõrvaldanud kohtu määratud tähtpäevaks kostja vastuse puuduseid (s.o esitada eestikeeles, menetlusdokumendi sisunõuetele vastav vastus). Kohus jätab TsMS § 3401 lg 3 alusel kostja kohtule esitatud vastuse tähelepanuta. Kohus loeb, et kostja ei ole hagile vastanud. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaolud ja nõuded on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud ning esitatud hagi tuleb täielikult rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu rahuldab hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, § 468 lg 1 p 2 alusel. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 100 eurot ja hageja lepingulisele esindajale makstud tasu (ilma käibemaksuta) 507 eurot. Riigilõivu summas 100 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Hageja lepingulise esindaja tasu on summas 527 eurot. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on 3 tundi, mis sisaldab alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Tunnitasuks on 169 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikese mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud 3(4)

2-25-103154 lepingulise esindaja kulu seonduvalt hagiavalduse esitamisega 1,5 töötundi, s.o 253,50 eurot, ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Ehk kokku on põhjendatud hageja menetluskulud 373,50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses vastavalt TsMS § 177 lg 4. Kohus mõistab välja kostjalt viivise taotletud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.