Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Asjaolude kirjeldus 1.Org.Com. OÜ (likvideerimisel) (edaspidi: võlgnik) likvideerija esitas 04.11.2019 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse ja 13.11.2019 avalduse täpsustuse. Kohus võttis 21.11.2019 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaadi Eve Selberg (edaspidi: ajutine haldur). 2.Ajutine haldur esitas 08.01.2020 aruande, mille kohaselt võlgnikul käesoleval ajal teadaolevad varad on rahalised vahendid võlgniku arvelduskontol kokku 5,01 eurot ja sõiduauto turuväärtusega ca 150 eurot, seega on võlgnikul vara väärtusega 155,01 eurot. Võlgniku käesoleval ajal ajutisele haldurile saadavate materjalide põhjal arvutatud teadaolevad kohustused moodustavad kokku 33 461,78 eurot. Võlgnik esitas äriregistrile viimati majandusaasta aruande 2013.aasta kohta. 05.03.2012 ning 19.10.2017 kustutati võlgnik äriregistrist majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Võlgniku pangakontodelt nähtub, et viimased toimingud pangakontol olid 2015.aastal, 2016. aastal pangakontodelt majandustegevust ei nähtu. Võlgniku likvideerija selgituse kohaselt oli võlgniku peamiseks tegevusalaks korterite lühiajalise majutusteenuse pakkumine. Võlgnik üüris kortereid pikemaks ajaks ning andis neid üürile lühemaks ajaks. Maksuvõlg tekkis seoses sellega, et plaanitud tulu ei saadud, kuid sisendkäibemaks oli deklareeritud. Ärimudel oli ebatõhus: suur hulk tulust läks rendikulude katmiseks, lühiajaline majutusteenus oli tulus ainult 6 kuni 7 kuud aastas, mistõttu otsustati firma likvideerida. Kuivõrd võlgnikul on kohustusi 33 461,78 eurot, vara kohustuste katteks puudub ning äritegevust enam ei toimu, siis vajadus täiendavale finantsanalüüsile puudub. Ajutine haldur hindab võlgniku maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Ajutine haldur on arvamusel, et maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks on ebaõnnestunud äritegevus ning juhatuse halb käitumine: jäeti tasumata maksud ning loobuti tegutsemisest. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et kuni 2015.aasta lõpuni tegeleti aktiivselt äritegevusega. Seda näitab nii see, et raha laekus erinevatelt klientidelt korterite kasutamise eest ning tasuti korteritega seotud kulutuste eest. Lisaks eespoolnimetatud kulutustele on võlgniku pangakaardiga tasutud ka toidupoodides, söögikohtades ja erinevates spordiklubides. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku juhatus on rikkunud äriseadustiku § 180 lg 51 tulenevat pankrotiavalduse esitamise kohustust. Ajutisele haldurile saadaolevate materjalide põhjal on selge, et võlgniku püsiv maksejõuetus pidi olema selge juba 2015.aasta lõpuks, mil tegutsemisest loobuti. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku juhatus rikkunud juhatuse raamatupidamiskohustust. Äriseadustiku § 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Antud juhul on võlgniku juhatus rikkunud raamatupidamise seaduse § 4 sätestatud raamatupidamise põhinõudeid, jättes koostamata ja äriregistrile esitamata majandusaasta aruanded, seega võib esineda KarS § 3811 sätestatud raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Põhiliseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võib ajutise halduri käsutuses olevate

andmete põhjal pidada ebaõnnestunud äritegevust, 2016. aastast loobuti tegutsemisest. Hinnates ajutise menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, on ajutine haldur arvamusel, et Org.Com. OÜ (likvideerimisel) maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, vaid seda saab hinnata püsiva iseloomuga olevaks. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 1000 eurot. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Raugemise korral palub ajutine haldur dokumentide hoidjaks määrata likvideerija R S, isikuood xxxx, kes on selleks nõusoleku andnud. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Ajutise halduri poolt kulutatud tööaja arvestus Org.Com. OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluses: järelepärimiste esitamine krediidiasutustele, registritele, KPK-le 0,5 tundi; suhtlus võlgnikuga, teabenõude esitamine, täiendava teabe saamine, kohtumine 1 tund; pangakonto väljavõtete muretsemine pangast 0,5 tundi, kogutud dokumentide analüüs, ettekande koostamine ja osalemine kohtuistungil 4 tundi. Kokku 6 tundi. Ajutine haldur palus tasu väljamõistmisel lähtuda tunni hinnast 90 eurot tund, ajutise halduri tasu Org.Com. OÜ (likvideerimisel) ajutises pankrotimenetluses 540 eurot, arvestusega ajutise halduri poolt kulutatud aeg 6 tundi. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu Org.Com. OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluses, väljamakse teostada Advokaadibüroole CLARUS (registrikood 11221454) summas 540,00 eurot (lisandub käibemaks 108,00 eurot), tasu koos käibemaksuga 648,00 eurot ja kulude hüvitamiseks 35,00 eurot. Ajutine haldur palus hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 397,00 eurot (millele lisandub käibemaks), mis kuulub väljamaksmisele büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb - Advokaadibüroole CLARUS (registrikood 11221454, arvelduskonto nr xxxx AS Xxxx). 3.Kohtuistungil jäi ajutine haldur esitatud aruande juurde. Võlgniku likvideerijal vastuväiteid aruandele ja ajutise halduri tasule ei olnud. 4.Kohus määras 13.01.2020 kohtumäärusega (avaldatud Ametlikes Teadaannetes 13.01.2020) teha pankrotimenetlusest huvitatud isikutele pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ettepaneku tasuda ettemaks 1000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Ettemaksu tasumise tähtpäev oli 31.01.2020. Kohtu määratud tähtpäevaks kohtu määratud summat ei tasutud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama §-i lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama §-i lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva §-i lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul vara ei ole. Võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud ei ole pankrotimenetluse kulude katteks tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud ettemaksu. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata.

Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks likvideerija R S ́a (isikukood xxxx), kes on selleks nõusoleku andnud. PankrS § 23 lg 1 sätestab, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutisel halduril on kulunud oma ülesannete täitmiseks 6 töötundi, milline aeg on kohtu hinnangul ülesannete täitmiseks vajalik ja põhjendatud. Ajutise halduri tunnitasu 90 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Kohus määrab ajutise halduri tasu Advokaadibüroo CLARUS kasuks 540 eurot (lisandub käibemaks 108 eurot) ja kulude hüvitamiseks 35 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus määrab menetlusabi korras ajutise halduri tasu Advokaadibüroo CLARUS kasuks summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. Tasu ja kulude hüvituse osa, mida ei kata riigi vahenditest väljamõistetu, tuleb välja mõista võlgniku vara arvelt. PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus määruse viivitamata saatmise Tartu Maakohtu registriosakonnale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.