Tsiviilasi nr 2-20-667
Kohus
Tartu Maakohus, Viljandi kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2020. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-667
Tsiviilasi
Axxx Sxxxxxxxx väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Avaldaja (võlgnik): Axxx Sxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx maakond; Tel: xxxxxxxxxx; e-post:
Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
avaldus
tema
enda
pankroti
14.01.2020. a saabus Tartu Maakohtule Axxx Sxxxxxxxx avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt sattus Axxx Sxxxxxxxx perioodil, mil ta elas Kxxxxxxxxxxx ning töötas Viljandis xxxxxxxxxxxxx AS-is. Võlgnik sai miinimumpalka ning abikaasa oli lapsega kodune. Võlgnik võttis toimetulekuks kiirlaene. Kuna laenumaksed muutusid järjest suuremaks, hakkas võlgnik võtma uusi laene, eesmärgiga tasuda eelmisi laene. Käesolevalt ei jõua võlgnik laenude osamakseid enam tasuda ning ükski pank ei ole nõus laenukohustusi refinantseerima. Võlgniku netosissetulekuks on ca 800 eurot ning ta kasvatab koos abikaasaga kahte alaealist last. Axxx Sxxxxxxxxx on kohustused järgmiste võlausaldajate ees: BB Finance OÜ ees summas 3764,92 eurot; IPF Digital Estonia OÜ ees 1340,43 eurot; Credit.ee OÜ ees 645,58 eurot; Creditstar Estonia AS ees 2000 eurot; Bondora AS ees 10 474,45 eurot ja Swedbank AS ees 1281,19 eurot. Võlgniku majanduslikust seisust, kohustuste- ja sissetulekute suurusest tulenevalt on võlgnik püsivalt maksejõuete, mistõttu taotleb võlgnik AxxxxSxxxxxxxx kuulutada kohtul välja tema pankrot. Avalduse esitamisel on tasutud riigilõiv. Kohus kogus andmeid registritest: kinnistusraamatust, millest nähtub, et võlgniku nimele kinnisasju ei ole registreeritud. Samuti ei ole võlgnikul osalusi äriühingutes. Töötamiste registri andmetel töötab võlgnik Axxx Sxxxxxxxx alates 19.03.2018. a xxxxxxx OÜ-s puidutöötlemisemasina operaatorina.
Kohus leiab, et Axxx Sxxxxxxxx pankrotiavaldus on võimalik menetlusse võtta. Kohtu hinnangul vastab avaldus seaduses võlgniku pankrotiavaldusele esitatud nõuetele. Võlgnik on avalduses põhistanud oma maksejõuetust ning on märkinud võlanimekirjas võlausaldajate andmed, täitmata nõuded ja nõuete suurused, samuti andmed enda vara kohta. Kohus ei tuvastanud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid PankrS § 14 lg 1 järgi. Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega ning uurinud tõendeid, on seisukohal, et Axxx Sxxxxxxxx avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 näeb ette, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
Antud juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik, seega saab PankrS § 31 lg 4 alusel eeldada, et võlgnik on maksejõetu. Pankrotiavaldusele lisatud andmete kohaselt on avaldajal kohustusi erinevate võlausaldajate ees kokku summas ligikaudu 20 000 eurot. Kohtu kogutud andmetest nähtuvalt ei ole võlgnikul kinnisasju ega ka registris olevat vallasvara. Võlgnikule ei kuulu ka osalusi äriühingutes. Võlgnik on abielus ning peres kasvab 2 alaealist last. Võlgniku kinnitusel käib ta käesolevalt tööl ning tema igakuine töötasu on 800 eurot (netotasu). Võlgnik töötab xxxxxxx OÜ-s puidutöötlemisemasina operaatorina. Seega saab teha järelduse, et Axxx Sxxxxxxxxxigakuine sissetulek on suuruses, mis ei võimalda võlgade tasumist sissetuleku arvel. Võlgnik saab küll igakuist töötasu, kuid võttes arvesse tema töötasu suurust, puuduvad kohtu hinnangul arvestatavad väljavaated, et võlgnik suudaks lähiajal teenida sissetulekut määral, mis võimaldaks tal oma võlad tasuda. Kohus kontrollis valikest registriandmetest, et Axxx Sxxxxxxxxx puudub osalus äriühingutes ja kinnisvara. Arvestades esitatud ja kogutud andmeid, hindab kohus, et avaldaja ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning see suutmatus ei ole ajutine. Avaldaja vastu on teadaolevaid nõudeid kokku vähemalt 20 000 euro ulatuses. Avaldajal puudub käesoleval ajal vara või sissetulek, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Et kohustuste tasumine toimuks mõistliku aja jooksul, peaksid tasumata kohustused saama tasutud lähema ettenähtava aja, näiteks 24 kuu jooksul. Selleks tuleks igakuiseid makseid kohustuste katteks teha rohkem kui 800 euro ulatuses, kuid see summa ületab võlgniku igakuist sissetulekut. Võlgnikul ei ole ilmselt lähiajal ette näha sissetuleku suurenemist määral, mis võimaldaks võlad lähimas ettenähtavas tulevikus tasuda. Kui selline suutmatus võlgasid tasuda kestab pikemat aega, ei ole tegemist ajutise olukorraga. Seega saab lugeda, et avaldaja on PankrS § 1 lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb PankrS § 31 lg 1 järgi alus tema pankroti väljakuulutamiseks. Kohus leiab, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda on PankrS § 15 lg 2 alusel võimalik pankrot välja kuulutada ilma ajutist haldurit nimetamata. Avalduses esitatu põhjal leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on maksevõimet ületavate rahaliste kohustuste võtmine, oma võimalustega mittearvestamine rahaliste kohustuste võtmisel. PankrS § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. Nõusoleku olla AxxxxSxxxxxxxx pankrotihaldur andis Mart Sikut, kellel on kohtu usaldus ja kelle saab nimetada. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel
kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud PankrS-ses ettenähtud tagajärjed. PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 171 lg 1 alusel pärast haldurilt aruande saamist pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu või lõpparuande kinnitamisega. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, siis tuleb PankrS § 150 lg 2 alusel tasuda pankrotimenetluse kulud, sh pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. Vajadusel on võimalik taotleda menetlusabi TsMS § 183 lg.2 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.