lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-18219/7

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 10.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-18219/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1381
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 132 lg 11Hagihind mittevaralise nõude puhulTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 150 lg 2Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 5

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-19-18219

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse avalikult teatavaks- 10. veebruar 2020, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-19-18219

Tsiviilasi

Marika Saaveri ja Külli Pedaku hagi Ene Rooma vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine

Menetlusosalised esindajad

ja

nende hageja I Marika Saaver (ik XXX; elukoht XXX); hageja II Külli Pedak (ik XXX; elukoht XXX); hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas, e-post [email protected]; kostja Ene Rooma (ik XXX; elukoht XXX); kostja lepinguline esindaja advokaat Birje Kalmus, e-post [email protected]

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Vastu võtta Marika Saaveri ja Külli Pedaku loobumine hagist Ene Rooma vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ning lõpetada tsiviilasja nr 2-19-18219 menetlus.
2.Jätta Marika Saaveri ja Külli Pedaku menetluskulud solidaarselt Ene Rooma kanda ning Ene Rooma menetluskulud tema enda kanda.
3.Määrata tsiviilasjas nr 2-19-18219 Marika Saaveri ja Külli Pedaku menetluskulude rahaliseks suuruseks 930 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 630 eurot lepingulise esindaja kulud.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 27.08.20262-23-13332/81Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20262-26-16263/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-25-16022/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused
TsMS § 429Hagist loobumine
TsMS § 432Menetluse lõpetamise tagajärjed
4.Välja mõista Ene Roomalt solidaarselt Marika Saaveri ja Külli Pedaku kasuks menetluskulu 780 eurot (riigilõiv 150 eurot ja lepingulise esindaja kulud 630 eurot).
5.Välja mõista Ene Roomalt solidaarselt Marika Saaveri ja Külli Pedaku kasuks viivis menetluskulult 780 eurot alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagastada Marika Saaveri kontole nr XXX (Swedbank AS) 18.11.2019 tasutud riigilõivust pool, so 150 eurot, märkides selgitusse „riigilõivu tagastus tsiviilasjas nr 2-19-18219“. Määrus toimetada kätte poolte esindajatele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Tartu Maakohtu menetluses on Marika Saaveri ja Külli Pedaku (hagejad) hagi Ene Rooma (kostja) vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest.
2.10.01.2020 esitasid hagejad kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Sealhulgas palusid hagejad tagastada Marika Saaveri arvelduskontole nr XXX pool menetluses tasutud riigilõivust 150 eurot, jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja hagejate menetluskulud 1050 eurot (riigilõiv 150 eurot ja lepingulise esindaja kulud 900 eurot). Avaldusest nähtuvalt on kostja täitnud oma kohustuse hagejate ees pärast hagiavalduse esitamist. Seega on hagejate nõue rahuldatud. Hagejad ei nõustu kostja väitega, et kostja oleks loobunud otsesest valdusest juba enne tasuta kasutamise lepingu ülesütlemist 01.01.2019. Nimelt saatis kostja 25.12.2018 hagejatele kirja, milles keeldub oma kohustuste täitmisest seni, kuni hagejad ei hüvita temale 3943 eurot. Hagejate 19.06.2019 ja hagejate esindaja 29.08.2019 kirjale valduse üleandmiseks kostja ei vastanud ega võtnud vastaspoolega ka ühendust.
3.Kostja 12.12.2019 vastuse kohaselt on kostja juba enne 01.01.2019 kinnistu valduse vabastanud ning temale kuuluvad esemed ja asjad kinnistult ära viinud, kuivõrd kostja ostis endale korteriomandi Tartu linna ja elas seal alates 18.12.2018. 23.01.2020 kostja seisukohast nähtuvalt ei ole tal vastuväiteid hagejate poolt hagist loobumisele ja menetluse lõpetamisele, kuid kostja ei nõustu hagejatega selles, et hagejate menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna kostja on hagejate nõude rahuldanud pärast hagi esitamist. Kostja jääb selles osas 12.12.2019 vastuses toodud seisukoha juurde, rõhutades asjaolu, et hagejate poolt nõutud võti on kogu aeg olnud elektrikapis. Asjaolu, et kostja hagejate kirjadele ei vastanud, ei anna alust arvata, et kostja kinnisasja valdab ja/või valdust vabastanud ei ole. Samuti ei ole kostja hagejatele pärast 01.01.2019 kinnisasja valdamist kirja teel kinnitanud. Hagejate esitatud seisukohtade põhjal on kostjal põhjust arvata, et hagejad ei ole pärast 01.01.2019 kinnisasja kontrollimas käinud. Seega on hagejad kohtu poole pöördunud ilma oma nõude aluseks olevaid asjaolusid kontrollimata, st tegemist on täiesti alusetu ja põhjendamatu hagiga. Kostja hinnangul tuleb menetluskulud jätta hagejate kanda ja mõista hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja kostja menetluskulud 823,20 eurot (lepingulise esindaja kulud).
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel asja menetlus lõpetada.
5.TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagejad on kohtule kinnitanud, et neile on teada menetluse lõpetamise tagajärjed.
6.TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus selgitab, et lepingupoolte vahelisele võlasuhtele ning sellest tulenevatele õiguste ja kohustuste teostamisele kohalduvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-d 1 ja 2 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 6. Kohtu hinnangul ei ole kostja toiminud hea usu põhimõttest lähtudes

olukorras, kus oli väidetavalt 18.12.2018 kolinud elama Tartu linna ostetud korterisse, kuid teatas 25.12.2018 hagejatele, et keeldub täitmast oma kohustust anda üle XXX kinnistu valdus enne, kui hagejad ei hüvita temale 3943 eurot. Õige on kostja väide, et ta ei ole hagejatele pärast 01.01.2019 nende kinnisasja valdamist kirja teel kinnitanud, kuid toimikust nähtuvalt ei ole kostja hagejaid enne kohtumenetlust teavitanud ka nende kinnisasja valduse vabastamisest. Kostjal oli mõistlik võimalus vältida hagejatele menetluskulude tekkimist hagejate esindaja 29.08.2019 ettepanekule vastates, sest ettepanekust nähtuvalt hoiatati kostjat kohustuse täitmata jätmisel kohtusse pöördumise eest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagejate menetluskulud solidaarselt kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.

7.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagejad on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 1200 eurot ja palunud kostjalt välja mõista menetluskulud 1050 eurot ühes kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud). Hagejad on antud tsiviilasjas tasunud riigilõivu 300 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 3 kohaselt 3500 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 4 alusel tasuda riigilõivu 300 eurot. Seega on hagejad tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hagejate menetluskulu (riigilõiv) 300 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg-s 1 sätestatud põhimõtte järgi on lepingulise esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiks esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejatele on antud tsiviilasjas osutatud õigusabi kokku 5 tundi tunnitasuga 180 eurot koos käibemaksuga. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust (vindikatsiooninõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja –mahukas, kostja on hagejate nõude täitnud, asi lahendati kirjalikus menetluses) ning hagiavalduses esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes kokku 3 tunni 30 minuti ulatuses summas 630 eurot. Hagejate menetluskulude rahalist suurust vähendades lähtub kohus asjaolust, et hagejaid esindas kohtumenetluses juba asjaga kursis olnud esindaja (esindaja on varasemalt 29.08.2019 koostanud kostjale ettepaneku), mistõttu võib tema kvalifikatsiooni arvestades eeldada, et hagiavalduse koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem. Hagejate 10.01.2020 seisukoht sisaldab suures osas faktilisi asjaolusid valdusest loobumise aja kohta ning seaduse (TsMS) tsiteerimist. Samas tuleb kohtu hinnangul hagejaid esindanud lepingulise esindaja tasu 180 eurot tunnis koos käibemaksuga pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus tsiviilasjas nr 2-19-18219 hagejate menetluskulude rahaliseks suuruseks 930 eurot (300 + 630).
8.TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel tagastab kohus hagejatele pool antud menetluses tasutud riigilõivust, so 150 eurot seoses hagist loobumisega. Riigilõiv on palutud tagastada Marika Saaveri arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS).
9.Seoses hagejatele kohtu poolt riigilõivu osalise tagastamisega (150 eurot) kuulub kostjalt hagejate kasuks solidaarselt väljamõistmisele menetluskulu 780 eurot, millest riigilõiv on 150 eurot ja lepingulise esindaja kulu 630 eurot.
10.Hagejate taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hagejate kasuks välja viivise menetluskulult 780 eurot käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-22-12784/111Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja