lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-13614/4

Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.10.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-26-13614/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.10.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1143
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-26-13614

Tsiviilasi

Kohtutäitur Natalja Malahhova kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 3. juuni 2026 määrus nr 527402026

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Natalja Malahhova määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad

Kirjalik menetlus Avaldaja kohtutäitur Natalja Malahhova

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 3. juuni 2026 määrus nr 527402026 muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud kohtutäitur Natalja Malahhova kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 26.10.20262-25-12264/12Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 23.10.20262-24-17971/25Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 21.10.20262-16-14682/140Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 19.10.20262-26-13649/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.10.20262-26-4234/22Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 09.10.20262-24-6860/45Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1.8. mail 2026 esitas kohtutäitur Natalja Malahhova (kohtutäitur) Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palus kustutada registriosa XXXXXX teisest jaost ühisomanike hulgast Dmitri Štõkov ja kanda tema asemel ühisomanikuna sisse Julia Bobrova. Avalduse aluseks on vara enampakkumise akt, millega kohtutäitur müüs enampakkumisel Dmitri Štõkovile kuuluva varana pärandaja Jüri Kurlenkovi pärandvara (pärandvara ühisuse).
2.Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis 3. juuni 2026 kandemäärusega kinnistamisavalduse rahuldamata, sest dokumentidest ei nähtu, et Dmitri Štõkovile kuuluks pärandvara ühisuse osa, mida oleks saanud täitemenetluses enampakkumisel müüa. Notar Kersti Kulla on 9. detsembril 2021 andnud välja pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt on Jüri Kurlenkovi pärijaks Dmitri Štõkov. Pärimistunnistusel on märkus, et pärandaja ja tema endise abikaasa Niina Bulatova varasuheteks oli varaühisus ja korteriomand XXXXXXX, korter nr X, ja korteriomand XXXXX, korter nr X, kuuluvad pärandaja ja tema endise abikaasa ühisvara hulka. Niina Bulatova pärijaks on vastavalt notar Diana Lõhmuse 14. jaanuaril 2026 välja antud pärimistunnistusele Sergei Maltsev. Kuna registriossa nr XXXXXX kantud korteriomand kuulus abikaasade Jüri Kurlenkovi ja Niina Bulatova ühisomandisse, siis pärast nende surma kuulub see mõlema abikaasa pärijate ühisomandisse kui surnud abikaasade jagamata ühisvara. Seetõttu ei kuulu Dmitri Štõkovile pärandvara ühisuse osa, mida oleks võimalik võõrandada. Dmitri Štõkov kui Jüri Kurlenkovi ainupärija saab võõrandada ainult konkreetseid Jüri Kurlenkovi pärandvara hulka kuuluvaid esemeid. Osa endiste abikaasade jagamata ühisvarast ei ole võimalik eraldi võõrandada. Pärandvara ühisuse osa saab võõrandada vaid juhul, kui vara pärivad mitu pärijat. Kinnistusosakonnale ei ole esitatud Jüri Kurlenkovi abikaasa pärija Sergei Maltsevi nõusolekut sissenõude pööramiseks endiste abikaasade ühisomandis olnud ja praegu pärijate ühisomandis olevale kinnisasjale.
3.Kohtutäitur esitas kinnistusosakonna määruse peale määruskaebuse, milles taotles määruse tühistamist ja kandeavalduse rahuldamist. Kui kande tegemist takistas Sergei Maltsevi nõusoleku puudumine, on tegemist kõrvaldatava puudusega. Nõusoleku puudumine ei saanud olla alus kinnistamisavalduse rahuldamata jätmiseks, vaid oleks tulnud anda tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. Määruskaebusele on lisatud Sergei Maltsevi nõusolek kohtutäituri taotletud kandeks. Ekslik on kinnistusosakonna järeldus, et Dmitri Štõkovil puudus võõrandatav õigus. Kohtutäituri avaldusest ning enampakkumise aktist nähtub, et enampakkumise esemeks ei olnud konkreetne kinnisasi, vaid Dmitri Štõkovile kuuluvad varalised õigused. Täitemenetluses müüdi võlgnikule kuulunud õigused sellises ulatuses, nagu need talle kuulusid. Asjaolu, et korteriomand kuulus endiste abikaasade jagamata ühisvara hulka, ei tähenda, et Dmitri Štõkovil puudusid varalised õigused. Vastupidi, määruses endas on tuvastatud, et Dmitri Štõkov on Jüri Kurlenkovi pärija ning talle kuulub osa jagamata ühisvarast. Seega ei saa nõustuda järeldusega, et võõrandatav õigus puudus täielikult. Kaebaja hinnangul on kinnistusosakond materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning tõlgendanud liiga kitsalt nii pärimisõiguse kui ka täitemenetluse norme.
4.Kohtunikuabi edastas määruskaebuse 19. juunil 2026 läbivaatamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule.
5.Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 kohaselt rahuldamata ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 3. juuni 2026 määrus muutmata.
7.Kohtunikuabi leidis põhjendatult, et kannet ei saa teha. Määruskaebuse väited ei anna alust kinnistusosakonna määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Kohtunikuabi viitab õigesti, et pärandvara ühisus saab tekkida ainult kaaspärijate vahel. See tuleneb pärimisseaduse §-st 147. Dmitri Štõkov on Jüri Kurlenkovi ainupärija. Ainupärijale ei kuulu pärandvara ühisuse osa, sest üks inimene ühisust ei moodusta. Seetõttu ei ole ainupärija puhul võimalik müüa enampakkumisel pärandvara ühisuse osa. Ainult kaaspärijate puhul läheb pärandvara hulka kuuluva kinnisasja omand ühisuse osa võõrandamisega üle kinnistusraamatuväliselt ning kanne tuleb parandada. Ainupärijal puudub õigus, mille võõrandamisel pärandvara hulka kuuluva kinnisasja omand registriväliselt üle läheks. Nagu kohtunikuabi põhjendatult märgib, tuleb spetsialiteedipõhimõttest tulenevalt anda iga ese üle eraldi käsutustehinguga. Kui pärijaid on mitu, saab üleantavaks esemeks olla kas pärandvara ühisuse osa, mida käsutab üks pärija, või konkreetne pärandvara hulka kuuluv ese, mida käsutavad pärijad ühiselt. Pärandvara ühisuse puhul ei saa üks pärija oma ühisomandiosa konkreetses asjas eraldi käsutada. Kui pärijaid on üks, ei teki kaaspärijate ühisomandit pärandvara hulka kuuluvatele esemetele, vaid pärija käsutab igat pärandvara hulka kuuluvat eset eraldi.
9.Praegusel juhul kuulub pärandvara hulka osa abikaasade ühisvarast, kuid see ei muuda abikaasade pärijaid pärandvara ühisuseks. Nad ei ole kaaspärijad, vaid kumbki on ühe abikaasa ainupärija. Kuigi ühisomand korteriomandile on tekkinud pärimise tulemusena, tulenevad ühisomandi laad ja piirangud sellest, et päritud vara oli abikaasade jagamata ühisvara. Sellises olukorras on abikaasade pärijad sarnases positsioonis nagu oleks olnud abikaasad oma eluajal – nad kumbki ei saa oma osa korteriomandist eraldi võõrandada. Ainupärija saab käsutada konkreetset eset üksnes siis, kui pärandajal oli õigus seda eset üksi käsutada. See kehtib ka täitemenetluses. Kuigi kohtutäitur esitas koos määruskaebusega teise ühisomaniku nõusoleku kandeks, ei muuda see asjaolu, et enampakkumisel ei müünud kohtutäitur korteriomandit tervikuna. Ühe ühisomaniku osa ta aga müüa ei saanud. Seega ei saa enampakkumise akti alusel ka teise ühisomaniku nõusolekul teha kannet, millega üks ühisomanik registrist kustutatakse ja tema asemel kantakse ühisomanikuks enampakkumise võitja. Seetõttu ei olnud kohtunikuabil ka alust anda kohtutäiturile tähtaega puuduse kõrvaldamiseks ja nõusoleku esitamiseks. Kuna praegusel juhul ei ole kinnistusraamatusse kantud inimesed abikaasad, ei kohaldu täitemenetluse seadustiku § 14 lg 2, mis annab sissenõudjale õiguse nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Riigikohus on kaaspärijate kohta selgitanud, et sissenõudja ei saa täitemenetluse raames vahetult nõuda pärandvara ühisuse hulka kuuluva üksiku asja või eseme jagamist. Selle asemel on sissenõudjal võimalik arestida võlgnikust kaaspärija nõue teiste kaaspärijate vastu pärandvara jagamiseks ning esitada vajadusel ise teiste kaaspärijate vastu pärandvara jagamise hagi kohtusse (vt RKTKm 20. oktoober 2015 nr 3-2-1-104-15, p 14). Abikaasade pärijad ei ole küll kaaspärijad, kuid nad on korteriomandi ühisomanikud. Kuna ühisomandile kohaldatakse asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 alusel kaasomandi sätteid ja AÕS § 76 lg 1 annab kaasomanikule õiguse igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, saab praegusel juhul sissenõudja viidatud lahendis kirjeldatuga analoogselt panna maksma oma nõude ka võlgnikuks oleva ühisomaniku vastu.

Ilma eelneva jagamiseta saaks korteriomandi täitemenetluses arestida ja müüa siis, kui sissenõudjal oleks kehtiv täitedokument kõigi ühisomanike vastu, ja ilmselt ka teise ühisomaniku nõusolekul.

10.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi kohtutäituri enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.10.20262-25-16903/49Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.10.20262-25-13893/16Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium