Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ja

määrusega kohaldatud

arestis pankrotiavalduse tagamise korras X Xle kuuluva OÜ X (registrikood x) 2500 euro suuruse nimiväärtusega osa ja kandis Registrite ja Infosüsteemide

Keskuse äriregistri andmebaasi X Xle kuuluva OÜ X (registrikood x) 2500 euro suuruse nimiväärtusega osa käsutamise keelu kohta keelumärke.

intressi katteks kaks viimast osamakset vastavalt 15.08.2019 (summas 110 000 eurot) ja 30.09.2019 (summas 390 000 eurot); (b) Crowdestate ́i, laenuandja ning võlgniku vahel käendusleping (edaspidi käendusleping), mille alusel käendas võlgnik koostöö- ja laenulepingust tulenevaid laenusaaja kohustusi summas 500 000 eurot (tl 26-29). Laenusaaja ei teinud 15.08.2019 laenulepingu lisas nr 2 kokkulepitud osamakset, mistõttu esitasid Crowdestate ja laenuandja 19.08.2019 laenusaajale koostöö- ja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks nõudekirja ühes pankrotihoiatusega (tl 30-33, 34-36). Samaaegselt esitati käenduslepingu alusel nõudekiri ka võlgnikule. Võlgnik palus 29.08.2019 e-kirjas pankrotiavalduse esitamisega oodata ning lubas võlgnevused likvideerida (tl 37). Vaatamata lubadustele võlgnikult ega laenusaajalt makseid ei laekunud. Seetõttu esitas laenuandja 23.09.2019 laenusaajale täiendava nõudekirja ühes laenuandja pankrotihoiatusega (tl 38-40). Laenusaaja ei ole tänaseni võlgnevuste katteks mis tahes makseid teinud. Laekumisi pole ka võlgnikult. Seejuures esitasid Crowdestate ja laenuandja 01.10.2019 võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid tulemust pole see paraku andnud (tl 41-43). Arvestades eeltoodut, ei ole võlgnik suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid ning on ilmne, et see suutmatus on püsiva iseloomuga. Seetõttu on põhjendatud alus arvata, et võlgnik on muutunud maksejõuetuks. Käenduslepingu p-ide 1.1 ja 4.1-4.5 kohaselt vastutab võlgnik käendajana võlausaldajate ees koostöö- ja laenulepingust tulenevate laenusaaja rahaliste kohustuste täitmise eest.  Crowdestate ́il on pankrotiavalduse esitamise seisuga laenusaaja vastu sissenõutavaks muutunud nõudeid vähemalt summas 4176,36 eurot Laenusaaja kohustus koostöölepingu p-ide 1.1 ja 3.1-3.4 alusel maksma Crowdestate ́ile portaali kasutamise ja kaasnevate teenuste osutamise eest tasu, mh põhitasu summas 300 eurot kuus + käibemaks (p 3.3). Põhitasu arveldamine on toimunud kvartaalselt. Laenusaaja on jätnud Crowdestate ́ile tasumata kolm arvet kogusummas 3240 eurot (3 x 1080 eurot, tl 44-45). Arvete maksetähtpäevad olid vastavalt 02.01.2019, 05.04.2019 ja 05.07.2019. Crowdestate ́il on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ning koostöölepingu p-ide 1.1, 3.1 ja 3.3 alusel õigus nõuda Laenusaajalt põhivõlgnevuse 3240 eurot tasumist. Koostöölepingu p 6.3 järgi kohaldub lepinguliste maksete tasumisega viivitamisel viivis määras 0,15 % päevas. Seisuga 14.10.2019 võlgneb laenusaaja tasumata arvetelt (3240 eurot) arvestatud sissenõutavaks muutunud viivisena Crowdestate ́ile 936,36 eurot:  arve nr 201812006: (i) summa 1080 eurot; (ii) maksetähtpäev 02.01.2019; (iii) viivituse kestus 285 päeva ja (iv) viivis 461,70 eurot ((1080 x 0,15 %) x 285);  arve nr 201903007-EE: (i) summa 1080 eurot; (ii) maksetähtpäev 05.04.2019; (iii) viivituse kestus 192 päeva ja (iv) viivis 311,04 eurot ((1080 x 0,15 %) x 192);  arve nr 201906010-EE: (i) summa 1080 eurot; (ii) maksetähtpäev 05.07.2019; (iii) viivituse kestus 101 päeva ja (iv) viivis 163,62 eurot ((1080 x 0,15 %) x 101). Crowdestate ́il on VÕS § 113 lg 1 ja koostöölepingu p 6.3 alusel õigus nõuda laenusaajalt nii juba sissenõutavaks muutunud kui tulevikus lisanduva viivise tasumist.  Laenuandjal on pankrotiavalduse esitamise seisuga laenusaaja vastu sissenõutavaks muutunud nõudeid vähemalt summas 525 784,72 eurot Laenusaaja kohustus laenulepingu lisa nr 2 järgi tagastama laenujäägi 479 169,32 eurot kahe osamaksega: vastavalt 98 867,15 eurot hiljemalt 15.08.2019 ning 380 302,17 eurot hiljemalt

30.09.2019. Laenusaaja ei ole neid laenumakseid teinud. Tegemist on kohustuse rikkumisega ning laenuandjal on laenulepingu ja selle lisa nr 2, samuti VÕS § 108 lg 1 alusel õigus nõuda laenusaajalt laenusumma 479 169,32 eurot tasumist. Laenulepingu lisa nr 2, p-i 4.1 kohaselt peab laenusaaja tasuma laenusumma jäägilt intressi määras 20,4002680 % aastas. Lisa nr 2 sõlmimisel leppisid pooled kokku, et intress tuleb tasuda kahe osamaksega: vastavalt 11 132,85 eurot hiljemalt 15.08.2019 ning 9697,83 eurot hiljemalt 30.09.2019. Laenusaaja ei ole intressimakseid teinud. Tegemist on kohustuse rikkumisega ning laenuandjal on laenulepingu ja selle lisa nr 2, samuti VÕS § 108 lg 1 alusel õigus nõuda laenusaajalt intressivõlgnevuse 20 830,68 eurot tasumist. Laenulepingu tingimuste p 11.2 järgi on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt võlgnevuse menetlemise eest tasu 50 eurot iga kord, kui laenusaaja viivitab mis tahes xlise kohustuse täitmisega rohkem kui neli kalendripäeva. Laenusaaja on laenu põhiosa ja intressimaksete tasumisega viivitanud enam kui neli päeva. Seega on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt võlgnevuse menetlemise tasu 50 eurot. Laenulepingu tingimuste p-ide 9.1.2 ja 10.1 kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi 3 % rikkumise ajaks tagastamata laenusummalt, kui laenusaaja rikub laenulepingust tulenevat maksekohustust ega täida kohustust kohaselt ka 20 pangapäeva jooksul arvates laenuandjalt vastavasisulise nõude saamisest. Laenuandja nõudis 19.08.2019 nõudekirjas laenusaajalt võlgnevuste tasumist, hoiatades ühtlasi, et võlgnevuste tasumata jätmise korral nõuab laenuandja lisaks ka leppetrahvi summas 14 375,08 eurot (3 % x laenujääk 479 169,32 eurot). Laenusaaja ei ole nõude esitamisest 20 pangapäeva jooksul kohustusi täitnud (20. pangapäev oli 17.09.2019). Seega on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt laenulepingu tingimuste p-ide 9.1.2 ja 10.1 alusel leppetrahvi 14 375,08 eurot tasumist. Laenulepingu põhitingimuste p 6 ja tingimuste p 6.1 kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist määras 0,1 % päevas. Seisuga 14.10.2019 võlgneb laenusaaja sissenõutavaks muutunud viivisena 11 359,64 eurot: (a) tagastamata laenusummalt arvestatud viivis 11 256,26 eurot: • viivis perioodi eest 16.08.2019-30.09.2019 summas 4547,89 eurot: (i) põhivõlg 98 867,15 eurot; (ii) võlgnevuse periood 46 päeva ja (iii) viivis 4547,89 eurot ((98 867,15 x 0,1 %) x 46); • viivis perioodi eest 01.10.2019-14.10.2019 summas 6708,37 eurot: (i) põhivõlg 479 169,32 eurot; (ii) võlgnevuse periood 14 päeva ja (iii) viivis 6708,37 eurot ((479 169,32 x 0,1 %) x 14); (b) võlgnevuse menetlemise tasult ja leppetrahvilt arvestatud viivis 103,38 eurot: • Laenuandja nõudis võlgnevuse menetlemise tasu maksmist 19.08.2019 nõudekirjas. Laenuandja arvestab vastavalt põhinõudelt viivist alates 21.08.2019 (kuna 20.08.2019 oli riigipüha). Viivisenõude suurus on seega 2,75 eurot ((50 eurot x 0,1 %) x 55 päeva); • leppetrahvinõue tuleb täita 10 pangapäeva jooksul arvates vastava nõude esitamisest (laenulepingu tingimuste p 10.1). Laenuandja arvestab leppetrahvinõudelt viivist arvates hetkest, mil möödus 10 pangapäeva 23.09.2019 nõudekirja esitamisest laenusaajale, so alates 08.10.2019. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on viivise summa 100,63 eurot ((14 375,08 eurot x 0,1 %) x 7 päeva). Käenduslepingu ja VÕS § 145 lg 1 järgi vastutab võlgnik võlausaldajate ees solidaarselt laenusaajaga kõigi koostöö- ja laenulepingust tulenevate laenusaaja rahaliste kohustuste täitmise eest, sh kõrvalkohustuste ja sanktsioonide (leppetrahvid ja viivised) eest. Arvestades käenduslepingu p-is 2.1 sätestatud käendaja vastutuse piirmäära, on võlgniku vastutus laenusaaja kohustuste täitmise eest piiratud 500 000 euroga. Võlgniku kohustused võlausaldajate ees summas 500 000 eurot on muutunud tervikuna sissenõutavaks, sest käenduslepingu p-i 5.1 järgi peab võlgnik täitma käendatavad laenusaaja kohustused 10 päeva

jooksul arvates Crowdestate ́i ja/või laenuandja poolt vastavasisulise nõude esitamisest. Võlausaldajad esitasid võlgnikule nõudekirjad 19.08.2019 ja 01.10.2019, kuid võlgnik ei ole tänaseni käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Tegemist on kohustuste rikkumisega ning võlausaldajatel on õigus nõuda käenduslepingu p 5.1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel võlgnikult rahaliste kohustuste täitmist summas 500 000 eurot. Käenduslepingu p-i 2.2 kohaselt ei piira käendaja vastutuse maksimumsumma nõuete esitamist, mis tulenevad käendaja kohustuste rikkumisest. Muu hulgas on selliseks nõudeks viivisenõue määras 0,1 % päevas (käenduslepingu p 5.2). Seisuga 14.10.2019 võlgneb võlgnik sissenõutavaks muutunud viivisena 6417,04 eurot: (a) viivisevõlgnevus perioodi 30.08.2019-11.10.2019 eest 4917,04 eurot: • põhivõlgnevus 114 349,67 eurot (st võlgnikule 19.08.2019 esitatud nõudekirjas toodud võlgnevus Crowdestate ́i ees 3904,20 eurot + võlgnevus laenuandja ees 110 445,47 eurot); • viivituse kestus 43 päeva; • viivis 4917,04 eurot ((114 349,67 x 0,1 %) x 43); (b) viivisevõlgnevus perioodi 12.10.2019-14.10.2019 eest 1500 eurot: • põhivõlgnevus 500 000 eurot (st käendaja vastutuse maksimumsumma); • viivituse kestus 3 päeva; • viivis 1500 eurot ((500 000 x 0,1 %) x 3). Viivisevõlgnevus suureneb iga järgneva päeva eest 500 euro võrra. Võlausaldajad esitasid võlgnikule 19.08.2019 nõudekirja käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks hiljemalt 29.08.2019. Kuna võlgnik kohustusi tähtaev ei ole pankrotihoiatuste esitamisest 10 päeva jooksul võlgnevusi tasunud. Seega on võlausaldajad põhistanud nõuetekohaselt võlgniku maksejõuetuse. Arvestada tuleb sedagi, et füüsilisest isikust võlgniku jaoks on enam kui 500 000 euro suuruse võlgnevuse näol kahtlemata tegemist väga suure kohustusega. Tuginedes võlgniku senisele suutmatusele kohustusi täita, on ilmne, et võlgnikul on tekkinud püsiva iseloomuga majanduslikud raskused, st võlgnik on muutunud maksejõuetuks. Võlausaldajad palusid nimetada X Xle ajutine haldur.

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse äriregistri andmebaasi X Xle kuuluva OÜ X 2500 euro suuruse nimiväärtusega osa käsutamise keelu kohta keelumärke. Võlgniku vastuväited

lR aZqnlvHCm7xtbhAf4ec 0QWie10sXOBL7lhHXHv Ltw&topic=forum topic.invest&threadld=1 32377. Kas sa saaks tulla nt kell 16.00, me saame selleks ajaks lepingud ilmselt valmis“. Täiendavalt on võlausaldaja esindaja 10.07.2019 oma e-kirjas kirjutanud „Meil ei kannata ei käenduse ega ka järgmiste osamaksetega enam esmaspäevani oodata - projektga seotud probleemid on läbi sinna investeerinud investorite blogide ja sotsiaalmeediapostituste meile väga palju haiget tegemas mitte enam Eesti, vaid ka rahvusvahelisel tasemel, ning väidetavalt valmistuvad osad investorid meid hagema. Seega, palun võta kohe aega ja tegeleme probleemi lahendamisega!“ (tl 98-99, pöördel). Täiendavat avaldas võlausaldaja lepinguline esindaja võlgnikule survet seoses võlgnikule kaudselt kuuluva Loo Kodud OÜ projektiga, mille elluviimine oleks saanud negatiivse avaliku tähelepanu korral takistatud. Võlausaldaja poolne survestamine viis selleni, et võlgnik tasus 04.07.2019 oma isiklikult kontolt võlausaldajale võlgnevuse vähendamiseks 40 000 eurot (tl 100). 16.07.2019 nõustus X X survestamise tulemusena allkirjastama käenduslepingu (laenulepingu ja selle lisadest tulenevate kohustuste tagamiseks) (edaspidi käendusleping) ja laenulepingu lisa 2 (millega muudeti muuhulgas p 4.1 alusel intressimäär) (edaspidi lisa 2). Lisa 2 kohaselt kasvas laenulepingu alusel tasumisele kuuluv summa 759 246 euroni, so 285 588 euro võrra. Käenduslepingu ja lisa 2 allkirjastamisega nõustus võlgnik võlausaldaja survestamise tulemusel ka põhjusel, et ta allkirjastas lisa 2 ilma teise juhatuse liikme Aleksandr Ginzburgi osaluseta. Üksi allkirjastamine omab tähendust põhjusel, et SIV-i juhatuse liikmetena oli neil ühine esindusõigus (tl 101). Seega ei ole lisa 2 allkirjastatud ning sel puudub õiguslik toime. Võlgnikul kui SIV-i juhatuse liikmel puudus ka kehtiv volikiri lisa 2 allkirjastamiseks. Võlausaldaja pöördus 09. juulil 2019 kell 17.07 Aleksandr Ginzburgi (kes ei valda eesti keelt) ja võlgniku poolega täiendava taotlusega allkirjastada osanike otsus, selgitades taotlust alljärgnevalt: „Kuna meie SPV on muutunud seotud osapooleks, siis vajab seotud osapoolega tehtav tehing (i.e. osanikulaenu lepingu muutmine) kõigi osanike heakskiitu - seega on formaalselt vaja vormistada osanike otsus.“ (tl 99). Seega on võlausaldaja üheselt viidanud vajadusele kiita heaks osanikulaenu lepingu muutmine. Võlausaldaja selline selgitus on eksitav, kuna osanike otsusesse kirjutati sisse ka lisa 2 allkirjastamise heakskiitmine, mida Aleksandr Ginzburg allkirjastades ei teadnud. Kuna Aleksandr Ginzburg eesti keelt ei valda, siis ei olnud tal võimalik talle allkirjastamiseks esitatud dokumendi sisust üheselt aru saada ja ta oli seda allkirjastades eksimuses. Lisa 2 on seega kehtetu ja sellel puuduvad õiguslikud tagajärjed. Võlgnik juhib tähelepanu, et survestamise tulemusena võlgnik kui SIV 25 % osanik:  tasus 40 000 eurot oma isiklikult kontolt SIV-i eest (tl 100);  võttis endale käenduskohustuse summas 500 000 eurot;  suurendas võlausaldajale tasumisele kuuluvat summat minimaalselt 285 588 euro võrra. Võlgnik rõhutab siinjuures, et samaaegselt oli võlausaldaja SIV-i 50 % osanik. Vahetult pärast käenduslepingu ja lisa 2 allkirjastamist esitas võlausaldaja võlgniku vastu nõude pankrotihoiatuse ja siis juba pankrotiavalduse. Isegi kui eeldada võlausaldaja nõude kehtivust (mida võlgnik ei tunnista), siis on võlgnikul piisavalt isiklikku x, et nõue rahuldada ja võlgnik ei ole seega püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul piisava x olemasolu on tõendatud sellega, et talle eraisikuna kuuluva OÜ X 2018 lõpu seisuga auditeeritud majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõtte omakapital 4 633 646 eurot (tl 103, pöördel). Seega isegi juhul, kui X OÜ x likvideerimisväärtus on väiksem kui 2018. aasta aruandes kajastatud omakapital, siis ei ole eluliselt usutav x väärtuse vähenemine praeguses heas majanduskeskkonnas sedavõrd suures ulatuses, et satuks ohtu võlausaldaja nõude rahuldamine.

Võlausaldaja nõue on ebaselge ning tuleb vaielda selgeks hagimenetluses. Pankrotiavalduse esitamine võlgniku vastu olukorras, kus ta füüsilise isiku tasandil on hästi kapitaliseeritud, on võlausaldaja meede survestada võlgnikku täiendavalt ja kahjustada tema äritegevust ning mainet. Lisa 2 ei ole jõustunud ning lisa 2 ja käendusleping on heade kommetega vastuolus. Lisa 2 ei kehti sest seda ei ole allkirjastanud mõlemad SIV-i juhatuse liikmed. Võlausaldaja pidi aru saama tema sundolukorrast (so mainekahju ja teise äriprojekti finantseeringu risk). Samuti on antud juhul üheselt mõistetav, et tehing on tehtud võlgniku ning SIV-i jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ning vastastikuste kohustuste tasakaal on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Nimelt puudus võlausaldaja vastusooritus võlgnikule ja SIV-ile, samas kui võlgnik võtnuks endale käenduskohustuse ja suurendanuks minimaalselt SIV-i kohustusi 285 588 euro võrra. Ühtlasi viitab võlgnik asjaolule, et võlgnik ja Aleksandr Ginzburg kavatsevad teha alternatiivselt avalduse juulis 2019. aasta osanike otsuse tühistamiseks, kuna võlausaldaja on neid eksitanud. Võlgnik palus jätta X Xle ajutine haldur nimetamata. Kohtumääruse põhjendused

-

-

-

-

29.09.2016 sõlmisid võlausaldaja Crowdestate MTS31 OÜ ja X X X osaühing laenulepingu, millega X X X osaühingule anti laenu summas 473 658 eurot (laenu ja intresside tagastamise tähtaeg oli 30.06.2018); võlausaldaja Crowdestate MTS31 OÜ sai lisaks laenulepingu sõlmimisele X X X osaühingus 50 % suuruse osaluse; võlgnik on X X X osaühingus juhatuse liige, samuti kuulub võlgnikule ja temaga seotud äriühingule X X X osaühingus 50 % suurune osalus; 16.07.2019 sõlmis võlausaldaja Crowdestate MTS31 OÜ X X X osaühinguga laenulepingu lisa nr 2, millega X X X osaühing kohustus tegema laenu põhiosa ja intressi katteks 2 viimast osamakset 15.08.2019 (110 000 eurot) ja 30.09.2019 (390 000 eurot); Crowdestate Holding OÜ, Crowdestate MTS31 OÜ ja võlgnik sõlmisid käenduslepingu, mille alusel võlgnik käendas koostöö- ja laenulepingust tulenevaid X X X osaühingu kohustusi summas 500 000 eurot; seisuga 14.10.2019 on Crowdestate Holding OÜ-l X X X osaühingu vastu nõudeid vähemalt summas 4176,36 eurot; seisuga 14.10.2019 on Crowdestate MTS31 OÜ-l X X X osaühingu vastu nõudeid vähemalt summas 525 784,72 eurot; kokku on võlausaldajate nõuete suuruseks 529 961,08 eurot; käenduslepingu p 5.2. järgi on võlgniku vastutuse piirmääraks 500 000 eurot; võlgnik käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitnud ei ole; seisuga 14.10.2019 võlgneb võlgnik ka sissenõutavaks muutunud viivisena 6417,04 eurot; viivisevõlgnevus suureneb iga järgneva päeva eest 500 euro võrra.

-

A G allkirjastas 16.07.2019 laenulepingu lisa nr 2 hiljem, kuigi ta eesti keelt ei valda, seega on laenulepingu lisa nr 2 kehtetu; isegi kui eeldada võlausaldaja Crowdestate MTS31 OÜ nõude kehtivust (mida võlgnik ei tunnista), siis on võlgnikul piisavalt isiklikku x, et nõue rahuldada ja võlgnik ei ole maksejõuetu.

pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks. Nõuet tuleb tõendada hagimenetluses. Ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise menetluse regulatsioon on kehtestatud eeldusel, et pankrotiavalduses esitatud nõue on selge ja täielikult tõendatud ning selle nõude üle vaidlus puudub. Ajutise halduri nimetamise ja pankroti välja kuulutamise menetluses tuleb keskenduda küsimusele, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mitte lahendada võlgniku ja võlausaldajate vaidlust selle üle, kas nõue üldse eksisteerib, kui suur see on ning kas see on tõendatud. PankrS § 22 lg 2 p 2 järgi on võlgniku xlise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne. Samuti märgib kohus, et kuigi võlausaldajate nõude suurus võib ületada PankrS § 15 lg 3 p-s 3 märgitud nõude suurust, ei ole ainuüksi ka sellel põhjusel võlgnikule ajutise halduri nimetamine põhjendatud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.