OÜ Collibet hagi Baltic Medicum OÜ vastu võla (töötasu) 4 104.80 euro väljamõistmiseks Baltic Medicum OÜ vastuhagi OÜ Collibet vastu võla (koolituskulude) 6 166.31 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. detsembri 2018. a otsus Baltic Medicum OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad
6 166.31 eurot Hageja (vastuhagis kostja, apellatsioonimenetluses vastustaja) OÜ Collibet (registrikood 11726208), tehinguline esindaja Marina Smirnova Kostja (vastuhagis hageja, apellatsioonimenetluses apellant) Baltic Medicum OÜ (registrikood 12049017), esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev
Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
Kirjalik menetlus
1.Jätta Harju Maakohtu 10. detsembri 2018. a otsus muutmata ja Baltic Medicum OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Baltic Medicum OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline 1(7)
Tsiviilasi nr 2-16-3809 menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik
1.OÜ Collibet esitas kohtule hagi Baltic Medicum OÜ vastu 4 104.80 euro väljamõistmiseks.
Kostja esitas menetluses hageja vastu vastuhagi 5 158.01 euro ja 1 142 USD väljamõistmiseks.
Harju Maakohtu 27. veebruari 2017 otsusega jäeti nii hagi kui vastuhagi rahuldamata.
Baltic Medicum OÜ esitas Harju Maakohtu 27. veebruari 2017 otsuse peale apellatsioonkaebuse.
Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2017 otsusega tühistati Harju Maakohtu 27. veebruari 2017 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata Baltic Medicum OÜ vastuhagi OÜ Collibet vastu ja millega vastuhagi lahendamisel jäeti menetluskulud poolte endi kanda. OÜ Collibet hagi Baltic Medicum OÜ vastu rahuldamata jätmise osas on Harju Maakohtu 27. veebruari 2017 otsus jõustunud.
Vastuhagi asjaolud
6.Baltic Medicum OÜ (vastuhagis hageja) esitas OÜ Collibet (vastuhagis kostja) vastu vastuhagi. Vastuhagi asjaolude kohaselt katkestas 10. novembrist 2015 OÜ Collibet ja dr XX (OÜ Collibet seaduslik esindaja), kelle kaudu OÜ Collibet on kohustatud teenuseid osutama, ühepoolselt oma tegevuse ilukliinikus vipMedicum ja samal päeval (s.o. 10. novembril 2015) lõpetati 1. juuli 2014 käsundusleping OÜ Collibet algatusel. Käsunduslepingu p-i
5.2.kohaselt juhul, kui leping lõpetatakse käsundisaaja (OÜ Collibet) algatusel, on käsundisaaja kohustatud käsundiandjale hüvitama kõik lepingu lõppemisele eelnenud viimase 24 kuu jooksul toimunud täiendkoolituse maksumused, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud teisiti, mistõttu peab OÜ Collibet hüvitama täienduskoolituse maksumused. Viimase 24 kuu jooksul on kostja seaduslik esindaja dr XX läbinud järgmised täienduskoolitused ja, mille kulud on 9 262.81 eurot pluss 1 142 USD: Koolitus On-Line USA Longevity is Life Whole Program, maksumus 1 142 USD; Koolitus Y, maksumus 2 000 eurot; Koolitus Feruza seminar 10. novembril 2015, maksumus 1 000 eurot; Koolitus Õppeprogramm "Täiteainetega modelleerimine”, maksumus 1 000 eurot; Koolitus Bruxell - The Anti-Aging Medicine Specialization, maksumus 6 456.30 eurot; Koolitus APTOS STANDARD 18-19. oktoobril 2014, kulumaterjalidega ning majutuse ja piletitega 1 593 eurot;
maksumus
koos
Koolitus Riias 28. veebruar kuni 1.märts, maksumus majutusega 264 eurot; Koolitus Couching training Tallinn "Vip Treening» 19. märtsil, maksumus 50 eurot; 2(7)
15.detsembri 2015 avaldusega tasaarvestas OÜ Baltic Medicum oma nõuded 9 262.81 eurot ja 1 142 USD OÜ Collibet töötasunõudega 3 414.80 eurot ning teatas, et tasaarvestuse tulemusena võlgneb OÜ Collibet OÜ-le Baltic Medicum 5 848.01 eurot ja 1 142 USD. OÜ Baltic Medicum palus nõude kogusummas 5 848.01 eurot ja 1 142 USD tasuda hiljemalt
30.detsembriks 2015 OÜ Baltic Medicum arveldusarvele. Collibet OÜ ei ole seda nõuet täitnud. Kuna 30. novembril 2015 esitas Collibet OÜ OÜ-le Baltic Medicum veel ühe arve summas 690 eurot, siis tuleb tasaarvestada ka see kostja nõudega, mistõttu hageja vastuhagi nõue kostja vastu on 5 158.01 eurot ja 1 142 USD.
7.Hageja ei nõustu kostja järeldusega, et koolituskulud tuli enne kooskõlastada kostjaga kirjalikult. Käsunduslepingust see ei tulene. Hageja on seisukohal, et kostja koolitustel osalemist tuleb tõlgendada nõustumusena VÕS § 20 tähenduses, millest tuleb järeldada, et kostja oma teoga aktsepteeris hageja poolt pakutud koolitusi, sh koolituskulude osas. Teoga aktsepteerimisel loetakse leping sõlmituks VÕS § 9 lg 2 tähenduses. OÜ Collibet vastus vastuhagile
8.Kostja vastuhagi ei tunnista. Kostja ei ole nõus hageja nõudega, kuna puudub käsunduslepingu lisa, kus oleks kajastatud koolituskulud. Kostja aktsepteeris hageja pakutud tingimusi just seetõttu, et kostja osalemine koolitustel oleks tema jaoks tasuta. Tuleb arvestada seda, et dr XX on kõrgharidusega arst, kellel on õigused osutada arstiteenuseid ilma täiendava koolitamiseta, mida tõendab Terviseameti poolt välja antud litsents nr D07840 ja diplom nr PB 392383. Hageja poolt osa koolitustest ei olnud läbi viidud, osa koolitusest ei puuduta dr XX poolt osutatud arstiteenust ning osa koolitusest dr XX-le üldse ei olnud vaja.
Lepingu punktis 4.1. on märgitud töötasu 1 700 eurot kuus, mida kohustus hageja kostjale tasuma. Vastavalt poolte suulisele kokkuleppele pidi kostja töötama ilukliinikus vipMedicum 160 tundi kuus. Hageja pidas tööaja arvestust, samuti koostas iga kuu töögraafikut. Kuna kostja oli kohustatud hageja juures töötama 160 tundi kuus, mille eest ta sai kindlat töötasu, siis töötundide mahu täitmiseks kooskõlastamata kostjaga ja käskivas vormis saatis hageja dr XX seminaridele, näitustele, koolitustele ja loengutele. Kuna kostja sai hagejalt töötasu, siis temal puudus õigus ja võimalus keelduda hageja poolt korraldatud seminaridel, näitustel ja koolitustel osalemast.
10.Kostja kinnitab, et hageja ei ole ühtegi korda temaga läbirääkinud koolituste vajadust või hinda.
3(7)
Tsiviilasi nr 2-16-3809 Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus jättis 10. detsembri 2018 otsusega vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:
1.juulil 2014 sõlmisid Baltic Medicum OÜ ja OÜ Collibet käsunduslepingu, mille p 1.1 kohaselt kohustus käsundisaaja osutama klientide teenuseid, sh konsulteerimise teenust; Lepingu p-ide 1.4 ja 3.1.1 kohaselt seisneb teenus, mida kostja osutab hagejale selles, et dr X (kostja ainuosanik ja juhataja) annab arstiabi hageja klientidele, hageja ilukliinikus vipMedicum aadressil Raua 32-37;
30.novembril 2015 ütles kostja käsunduslepingu üles alates 30. novembrist 2015 seoses sellega, et kostjale oli tasumata töötasu oktoobri ja novembrikuu 2015 eest;
15.detsembril 2015 esitas hageja kostjale taasaarvestusavalduse ja nõude tasuda koolituskulud.
13.Baltic Medicum OÜ nõuab Collibet OÜ-lt koolituskulusid summas 5 158.01 eurot ja 1 142 USD, mis vastuhagi esitamise seisuga on kokku 6 166.31 eurot (TsMS § 124 lg 1 II lause).
14.Kohus kvalifitseeris pooltevahelise lepingu käsunduslepinguks VÕS § 619 mõttes.
15.Poolte vahel puudub vaidlus, et lepingu kehtivuse ajal ei ole vormistatud kirjalikult ühtegi lisa Collibet OÜ osaniku ja juhatuse liikme XX poolt täienduskoolitustel osalemise ning täienduskoolituste maksumuse kohta.
16.Kohus leidis, et käesoleval juhul ei ole võimalik VÕS § 29 lg 1 tähenduses tuvastada poolte ühist tahet käsunduslepingu punkt 5.2 sõlmimisel. Hageja seadusliku esindaja kohtuistungil antud ütlustest saab järeldada, et hageja on kasutanud kostjaga lepingu sõlmimisel standardset lepingut, mille kohaselt kui hageja oma töötajat koolitab ja viimane lahkub töölt, siis töötaja hüvitab hagejale koolituste maksumuse. Hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt eraldi läbirääkimisi poolte vahel lepingu punkti 5.2. osas ei toimunud. Koolitusel osalemises lepiti kokku koolituse toimumise päeval suuliselt. Samas kostja seadusliku esindaja poolt kohtuistungil vande all antud ütlustest nähtuvalt tekkis temal enne lepingu sõlmimist küsimus punkti osas, mis puudutas lepingu lõppemisel koolituskulude hüvitamist ja tema mõistis lepingu punkti 5.2 selliselt, et kui ta ei allkirjasta mingeid eraldi kokkuleppeid koolituste osas, milles tema osaleb ja mille kulud tuleb tal lepingu lõppemisel hagejale hüvitada, siis ta ei kanna mingeid finantskohustusi hageja ees. Kostja seadusliku esindaja ütluste kohaselt oli ta veendunud, et koolituste kulud võtab enda kanda hageja.
17.Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei ole võimalik lepingu p-i 5.2. tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tahtest, mistõttu tuleb seda punkti tõlgendada VÕS § 29 lg 4 kohaselt nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Mõistlikkus kui objektiivne kriteerium hõlmab ka hea usu põhimõtte kohaldamist lepingu tõlgendamisel (VÕS § 7). Kohus leiab, et lepingupooltega sarnane mõislik isik pidi lepingu punkti 5.2 mõistma selliselt, et Collibet OÜ on kohustatud hüvitama Baltic Medicum OÜle kõik eriarsti väjakoolitamisega seotud kulud, mis on enne koolitusel osalemist poolte vahel kooskõlastatud ja kirjalikult vormistatud lepingu lisana. Seda, et kostja poolt hagejale lepingu lõpetamisel hüvitamise kuuluvad koolitused tuleb eraldi kirjalikult kokku leppida, viitab nimetatud lepingu punkti viimane lause, mille kohaselt Baltic Medicum OÜ eriarsti väljakoolitamisega seotud kulud on kajastatud lisas. Kohtu hinnangul ei saa kirjalikult 4(7)
Tsiviilasi nr 2-16-3809 vormistatud lepingu lisa vormistada suulise kokkuleppena, vaid kuna käsundusleping on vormistatud kirjalikult, siis peab olema vormistatud ka lepingu lisa, mida saab teha üksnes kirjakult. Kohus leidis, et selline kokkulepe on ka lepingupoolega sarnase mõistliku inimese jaoks mõistlik, sest olukorras, kus üks isik võtab endale kohustuse hüvitada teisele lepingupoolele koolitusekulude maksumuse lepingu lõpetamisel, peab isik, kes sellise kohustuse endale võtab, olema teadlik, milliste koolituste eest ta hüvitist maksma peab ja mis on antud koolituse maksumus. Sellisel juhul on kohustatud isikul võimalik ka ise otsustada, millistel koolitustel osalemine on tema jaoks vajalik ja kui koolitusel osalemine ei ole vajalik, siis keelduda koolitusel osalemisest. Seda kinnitab ka poolte vaheline praktika, mille kohaselt ei ole enne kostja seadusliku esindaja poolt mõnel koolitusel osalemist sõlmitud hageja ja kostja vahel kokkulepet selle kohta, et kostja on kohustatud lepingu ülesütlemisel hüvitama koolituskulude maksumuse hagejale.
18.Lisaks eeltoodule märkis kohus, et kostja vastusest vastuhagile nähtuvalt mitmed koolitused, mille eest hageja kostjalt hüvitist nõuab, ei ole tegelikult seotud kostja poolt eriarstiteenuse osutamisega. Näiteks koolitus Y, mille käigus dr Y pidas loengud kosmeetikutele ja õdedele ning demonstreeris injektsiooni tehnikaid. Dr X on kirurg ja ei tööta injektsioonidega, seega puudus tal vajadus nimetatud koolitusel osaleda. Sama olukord on ka nt SIA “HEMA PLUS“ koolitusega, mis toimus vipMedicum ruumides ja oli mõeldud kosmetoloogidele, jne.
19.Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kuna poolte vahel ei ole sõlmitud ühtegi kirjalikku kokkulepet kostja ja hageja vahel kostja seadusliku esindaja poolt koolitustel osalemise ja lepingu lõppemisel hagejale koolituskulude hüvitamise kohta, siis puudub kostjal ka kohustus hüvitada hagejale tema poolt läbitud koolituste maksumuses. Apellatsioonkaebus
21.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja vastuhagi rahuldada summas 10 271.61 eurot. Maakohus on teinud ebaõiged järeldused käsunduslepingu p 5.2 tõlgendamise osas ja seetõttu jõudnud ka ebaõigele tulemusele. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, puudub alus selle tühistamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada, mistõttu jääb apellatsioonkaebus TsMS § 657 lg 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
24.Ringkonnakohus märgib, et kuna Harju Maakohtu 27. veebruari 2017 otsust ei ole vaidlustatud osas, millega jäeti OÜ Collibet hagi rahuldamata, jõustus see TsMS § 456 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel edasi kaebamata. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled vastuhagis jätkuvalt pooltevahelise käsunduslepingu p-is 5.2 sisalduva kokkuleppe tõlgendamise üle.
25.Ringkonnakohus ei ole asja materjali põhjal tuvastanud kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või olulist menetlusnormide rikkumist. Maakohus on vastuhagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning on hinnanud esitatud 5(7)
Tsiviilasi nr 2-16-3809 tõendeid TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Kuigi hageja on kaebuses tuginenud eelkõige samadele väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendusi kordamata (TsMS § 654 lg 6), märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks järgmist.
26.Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid (RKTKo 3-2-1-102-14 p 18, 3-2-1-19-14 p 19). Maakohus on seega õigesti leidnud, et kuivõrd poolte ühist tahet lepingu sõlmimisel ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda VÕS § 29 lg-st 4. Järelikult tuleb poolte vahel sõlmitud lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Maakohus on lepingu tõlgendamise reegleid rakendades õigesti leidnud, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik pidi lepingu punkti 5.2 mõistma selliselt, et Collibet OÜ on kohustatud hüvitama Baltic Medicum OÜ-le kõik eriarsti väljakoolitamisega seotud kulud, mis on enne koolitusel osalemist poolte vahel kooskõlastatud ja kirjalikult vormistatud lepingu lisana.
27.Arvestades, et vaidlusaluse lepingu punkti 5.2 viimases lauses on selgelt väljendatud, et Baltic Medicum OÜ eriarsti väljakoolitamisega seotud kulud on kajastatud lisas, ei saa lepingupooltega sarnane mõistlik isik tõlgendada lepingut nii, et käsundiandja saaks nõuda käsundisaajalt lepingu lõppemisele eelnenud viimase 24 kuu jooksul toimunud täiendkoolituse maksumust, mis on lepingu lisas kajastamata. Maakohus on õigesti järeldanud, et kuna käsundusleping on kirjalikus vormis, peab samas vormis olema ka lepingu lisa. Vaidluse all ei ole asjaolu, et poolte vahel ei ole ühtegi käsunduslepingu p 5.2 tingimusele vastavat kokkulepet hüvitatavate koolituskulude kohta. Seega on maakohus õigesti järeldanud, et vastuhagi rahuldamiseks ei ole alust.
28.Kolleegium leiab, et kostja seadusliku esindaja koolitustel osalemist ei saa tõlgendada koolituskuludega nõustumusena VÕS § 20 tähenduses nagu leiab hageja, sest ei saa eeldada, et koolitusel osalejal on igal juhul andmed koolituse maksumuse kohta. Kostja seaduslik esindaja XX on vande all avaldanud, et ta ei teadnud koolituste maksumusest, kus ta osales (vt 2. novembri 2018 menetlustoimingu protokoll [tl 65; II kd]). Hageja seaduslik esindaja OO on vande all avaldanud: //...“Kogu info koolituste kohta on olnud avalik ja me kindlasti jagasime infot koolituse maksumuse kohta. Ma eeldan, et X oli teadlik koolituste maksumuse osas.“ ... // (vt 2. novembri 2018 menetlustoimingu protokoll [tl 65; II kd]). Hageja seaduslik esindaja on seega küll vande all seletanud, et koolituste kohta käiv info on avalik ja seda jagati, kuid sellistest üldistest väidetest ei ole võimalik teha järeldust, et kostja seaduslik esindaja teadis või pidi teadma nõude esemeks olevate konkreetsete koolituskulude maksumust. Maakohus on õigesti leidnud, et olukorras, kus üks isik võtab endale kohustuse hüvitada teisele lepingupoolele koolituskulude maksumuse lepingu lõpetamisel, peab isik, kes sellise kohustuse endale võtab olema teadlik, milliste koolituste eest ta hüvitist maksma peab ja mis on antud koolituse maksumus. Kuna tuvastamist ei leidnud, et kostja seaduslikule esindajale oli koolituste maksumus teada, ei saa kolleegiumi hinnangul arvestades kokkuleppe eesmärki (VÕS § 29 lg lg 5 p 4), kostja seadusliku esindaja koolitustel osalemist tõlgendada koolituskuludega nõustumusena VÕS § 20 tähenduses. 6(7)
Tsiviilasi nr 2-16-3809
29.Kuna esitatud nõude põhjendatuse hindamisel ei ole praegusel juhul oluline, kas kostja pidas hageja pakutud koolitusi enda jaoks vajalikuks ja milline on täpselt tema kvalifikatsioon, ei pea kolleegium vastavaid apellatsioonkaebuse väiteid asjakohasteks.
30.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu, tuleb apellatsioonkaebuse menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul praeguse otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Vallo Kariler
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.