Võlaõigus › Raviteenuse osutamise lepingud

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik OÜ Collibet esitas Harju Maakohtule hagi Baltic Medicum OÜ vastu võlgnevuse summas 4 104,80 eurotot nõudes. Kostja Baltic Medicum OÜ esitas 19.08.2016 Harju Maakohtule vastuhagi 5 158,01 euro ja 1 142 USD nõudes. Harju Maakohtu 27.02.2017 otsusega jäeti OÜ Collibet hagi Baltic Medicum OÜ vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata ja Baltic Medicum OÜ vastuhagi OÜ Collibet vastu võlgnevuse (koolituskulud) nõudes rahuldamata. 24.03.2017 esitas Baltic Medicum OÜ Harju Maakohtu 27.02.2017 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2017 otsusega Harju Maakohtu otsus tühistati osaliselt, osas millega maakohus jättis rahuldamata Baltic Medicum OÜ vastuhagi OÜ Collibet vastu koolituskulude nõudes ja osas, millega vastuhagi lahendamisel jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Kuna OÜ Collibet ei vaidlustanud Harju Maakohtu 27.02.2017 otsust, millega jäeti OÜ Collibet hagi Baltic Medicum OÜ vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata, siis selles osas on Harju Maakohtu 27.02.2017 otsus, millega jäeti OÜ Collibet hagi Baltic Medicum OÜ vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata, jõustunud. Asja uuel läbivaatamisel Harju Maakohtus on üksnes Baltic Medicum OÜ vastuhagi OÜ Collibet vastu koolituskulude nõudes. Baltic Medicum OÜ vastuhagi OÜ Collibet (edaspidi kostja) esitas Harju Maakohtule hagi Baltic Medicum OÜ (edaspidi hageja) vastu võlgnevuse nõudes. Baltic Medicum OÜ esitas OÜ Collibet vastu vastuhagi, milles tasaarvestas vastastikkused nõuded OÜ Collibet vastu. Tasaarvestuse aluseks oli asjaolu, et alates 10.11.2015 katkestas OÜ Collibet ja hr Dmitri X, kelle kaudu OÜ Collibet on kohustatud teenuseid osutama, ühepoolselt oma tegevuse Ilukliinikus vipMedicum ja samal päeval (s.o. 10.11.2015) 01.07.2014 käsundusleping oli lõpetatud OÜ Collibet algatusel. 01.07.2014 käsunduslepingu p.

Koolitus On-Line USA Longevity is Life Whole Program, maksumus 1 142,00 USD; Koolitus Bessonov, maksumus 2 000,00 eurot; Koolitus Feruza seminar 10.11.15, maksumus 1 000,00 eurot; Koolitus Õppeprogramm "Täiteainetega modelleerimine”, maksumus 1 000,00 eurot; Koolitus Bruxell - The Anti-Aging Medicine Specialization, maksumus 6 456,30 eurot; Koolitus APTOS STANDARD 18-19.10.2014,maksumus koos kulumaterjalidega, ja majutusega ja piletitega 1 593,00 eurot; Koolitus Riias 28.02-01.03, maksumus majutusega 264,00 eurot; Koolitus Couching training Tallinn "Vip Treening» 19.03, maksumus 50,00 eurot; Koolitus "ESMAABI KURSUS" 04.04.2015, maksumus 288,00 eurot; Koolitus Fillervit 5.03.15 Collibet OÜ dr X, maksumus 1026,73 eurot, pluss piletid maksumusega 42,50 eurot; Koolitus 13.02.15 Fillervit seminar dr X OÜ Collibet, maksumus 50,00 eurot pluss piletid maksumusega 47,50 eurot; Koolitus esteetilise dermatoloogia praktiline koolitus, maksumus 170,00 eurot.

OÜ Baltic Medicum teatas, et tasaarvestab oma nõuded summas 9 262,81 eurot ja 1 142,00 USD OÜ Collibet nõudega summas 3 414,80 eurot ning teatas, et tasaarvestuse tulemusena võlgneb OÜ Collibet OÜ-le Baltic Medicum 5 848,01 eurot ja 1 142,00 USD. OÜ Baltic Medicum palus nõude kogusumma 5 848,01 eurot ja 1 142,00 USD tasuda hiljemalt 30.12.2015 OÜ Baltic Medicum arveldusarvele. Collibet OÜ ei ole seda nõuet täitnud. Kuna 30.11.2015 esitas Collibet OÜ veel ühe arve summas 690,00 eurot, siis tuleb tasaarvestada kõik hageja poolt esitatud arved kostja nõudega, seega kostja vastuhagi nõue hageja vastu on 5 158,01 eurot ja 1 142,00 USD. Hageja on avaldanud seisukoha, et ta ei pea hüvitama koolituskulusid muuhulgas põhjusel, et selle kohta puudub allkirjastatud mõlema lepingu poole poolt käsunduslepingu lisa, kus oleks kajastatud kostja Baltic Medicum OÜ eriarsti väljakoolitamisega seotud koolituskulud, mis oli aktsepteeritud hageja poolt. Kostja ei ole nõus hageja järeldusega, et koolituskulud tuli enne kooskõlastada hagejaga kirjalikult. Käsunduslepingust see ei tulene. Kostja on seisukohal, et hageja käitumist (aga nimelt seda, et hageja osales kõikides koolitustes ilma, et hageja poolt oleks tulnud mittenõustumus koolituskuludega) peab tõlgendama nõustumusena VÕS § 20 tähenduses, s.o. tuleb järeldada, et hageja oma teoga aktsepteeris kostja poolt pakutud tingimusi koolituskulude osas. Teoga aktsepteerimisel (antud juhul hageja osalemisel koolitustel) loetakse leping sõlmituks VÕS § 9 lg 2 tähenduses, s.o. tuleb lugeda, et hageja täies ulatuses aktsepteeris koolituskulude suurust, osaledes kostja poolt pakutud koolitustel koolituste tingimustel (sealhulgas maksumuse osas). Ja teist järeldust antud olukorras pole võimalik teha. Antud juhul kõik eeldused tasaarvestamiseks on täidetud: hageja on kohustatud tasuma kostjale rahasumma (koolituskulud), mistõttu on kostjal õigus nõuda hagejalt kohustuse koolituskulude hüvitamise osas täitmist. Kostjal on õigus hagejalt nõuda rahasummade tasumist, hagejal aga kohustus rahasummad kostjale tasuda. Kuna tasaarvestus on tehtud ja on hagejale kättetoimetatud, siis tuleb lugeda, et tasaarvestus on jõus ja poolte vastastikkused nõuded on tasaarvestatud. Vastuhageja palub vastukostjalt välja mõista 5 158,01 eurot ja 1 142,00 USD.

VASTUKOSTJA VASTUVÄITED

Vastukostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuhagi ei tunnista alljärgnevatel põhjustel. 01.07.2014 sõlmisid pooled käsunduslepingu. Lepingu punkti 1.1. kohaselt kohustus käsundisaaja, ehk kostja osutama käsundiandjale, ehk hagejale järgmisi arstiteenuseid: klientide konsulteerimine, klientidele teenuste osutamine. Lepingu p ja 3.1.1. kohaselt kostja hagejale osutab teenuseid dr. X X ́i vahendusel, kes tegutseb litsentsi alusel (Terviseameti registri kood x) ja kes on kõrgharidusega arst. Lepingu punkti 1.5. kohaselt kostja osutab arstiteenust ilukliinikus vipMedicum aadressil x. Lepingu p 4.1. ja 4.3. kohaselt kohustus hageja maksma hagejale tasu 1 700 eurot kuus töötamisele järgneva kuu 5.kuupäevaks kostja kontole ning lisatasu 10% kostja poolt hagejale teenitud tulust. 31.10.2015 kostja esitas hagejale arve nr 18 summas 3 414.80 eurot oktoobri kuus 2015 osutatud arstiteenuste eest. Arve maksetähtajaks oli 07.11.2015. Kuna hageja eelnimetatud arvet kostjale ei tasunud, siis 30.11.2015 kostja saatis hagejale ülesütlemise avalduse, teavitades, et ütleb üles 30.11.2015 a. sõlmitud lepingu seoses hageja olulise lepingu rikkumisega. Hageja aktsepteeris kostja nõuet summas 3 141.80 eurot ja kostja poolset käsunduslepingu ülesütlemise avaldust. Lepingu p. 5.2. kohaselt juhul kui leping lõpetatakse käsundisaaja algatusel või käsundiandja algatusel punktis 6 nimetatud kohustuste rikkumisel, käsundisaaja on kohustatud käsundiandjale hüvitama kõik lepingu lõppemisele eelnenud viimase 24 kuu jooksul toimunud täienduskoolituse maksumused kui pooled ei lepi kokku teisiti. Baltic Medicum OÜ eriarsti väljakoolitamisega koolituskulud on kajastatud lisas. Seega, pooled leppisid kokku, et täienduskoolituse tingimused, sh maksumused peavad olema kooskõlastatud poolte vahel kirjalikult ja vormistatud lepingu lisana. Lepingu kehtivuse käigus poolte poolt ei olnud vormistatud ühtegi lisa lepingule täienduskoolituse kohta.

15.12.2015 esitas hageja kostjale tasaarvestusavalduse ja nõude tasuda koolituskulud. Eelnimetatud avaldusest järeldub, et dr X X osales hageja eriarsti koolitustel viimase 24 kuu jooksul enne lepingu ülesütlemist, mida rahastas hageja kokku summas 9 262.81 eurot ja 1 142 USD, mis võrdub 1 008,30 eurot (Euroopa Keskpanga kurss 19.08.2016 oli 1 eurot = 1,13260 USD), so kokku 10 271.11 eurot. Hageja poolt oli tasaarvestatud poolte vastastikud nõuded summas 3 414.80 eurot ning tasaarvestuse tulemusena hageja esitas kostjale nõude 6 756.31 eurot. Kuna 05.12.2015 esitas kostja hagejale arve nr 19 summas 690 eurot osutatud arstiteenuste 2015 aasta novembri kuu eest, siis hageja tasaarvestas kõik kostja nõudega summas 4 104.80 eurot, mistõttu hageja vähendas oma nõuet kostja vastu kuni 6 166.31 euroni. Hageja poolt esitatud tasaarvestusavaldusele kostja esitas vastuväited. Kostja ei ole nõus hageja nõudega väljakoolitamise osas, kuna puudub käsunduslepingu lisa, kus oleks kajastatud kostja eriarsti väljakoolitamisega seotud ja kostja poolt aktsepteeritud koolituskulud. Kostja aktsepteeris hageja pakutud tingimusi just seetõttu, et kostja osalemine koolitustel oleks tema jaoks tasuta. Tuleb arvestada seda, et dr. X X on kõrgharidusega arst, kellel on õigused osutada arstiteenuseid ilma täiendava väljakoolitamiseta, mida tõendab Terviseameti poolt välja antud litsents nr X ja diplom nr xxx. Hageja poolt märgitud osa koolitustest ei olnud läbi viidud, osa läbi viidud koolitusest ei puuduta dr. X X ́i poolt osutatud hagejale arstiteenust ning osa koolitusest dr. X X ́ile üldse ei olnud vaja. Just seetõttu poolte vahel puudusid kirjalikud või suulised kokkulepped, et dr. X X läbib täienduskoolitused oma huvides, kuid hageja arvelt. Lepingu punktis 4.1. on märgitud fikseeritud töötasu 1 700 eurot kuus, mida kohustus hageja kostjale tasuma. Vastavalt poolte suulisele kokkuleppele eelnimetatud fikseeritud töötasu eest kostja pidi töötama ilukliinikus vipMedicum 160 tundi kuus. Hageja pidas tööaja arvestust, samuti iga kuu hageja koostas töögraafikut. Kuna kostja oli kohustatud hageja juures töötama 160 tundi kuus, mille eest ta sai hagejalt fikseeritud töötasu, siis töötundide mahu täitmiseks kooskõlastamata kostjaga ja käskivas vormis hageja saatis dr X X ́i seminaridele, näitustele, koolitustele ja loengutele. Kuna kostja sai hagejalt töötasu, siis temal puudus õigus ja võimalus keelduda hageja poolt korraldatud seminaridel, näitustel ja koolitustel osalemast. Kuna kostja saatmine koolitustele oli vaja hagejale ja selle eest hageja tasus kostjale töötasu, siis poolte vahel ei olnud kunagi kokkulepet, et kostja saatmine mingile koolitusele on vaja vormistada lepingu lisana, kuna koolitus on kostja jaoks täienduskoolitus. Kostja kinnitab, et hageja pole ühtegi korda kostjaga arutlenud täienduskoolituse vajadust või koolituse hinda. Nüüd hageja väidab, et tema poolt oli korraldatud kostja huvides täienduskoolitus muu hulgas Bruxell – The Anti-Aging Medicine Specialization maksumusega 6 456.30 eurot. Kostja arvab, et vastavalt lepingu tingimustele ja arvestades koolituse nii suurt maksumus hagejal oli kohustus enne kooskõlastada koolituse maksumus kostjaga ja fikseerida seda lepingu lisas. Seda asjaolu, et hageja poolt ei olnud esitatud ühtegi lepingu lisa, tõendavad kostja väited, et hageja poolt kõik märgitud koolitused kostja poolt olid läbi viidud hageja korraldusel ja hageja huvides ning eelnimetatud koolituste kohta pooltel puudusid igasugused kokkulepped. Hageja väidab, et viimase 24 kuu jooksul on kostja läbinud täienduskoolitusi 12 korral ja koolituskulud on kokku 9 262.811 eurot ja 1 142 USD, s.h.: Koolitus On-Line USA Longevity is Life Whole Program, maksumus 1 142 USD. Eelnimetatud koolitus hageja poolt oli korraldatud online interneti kaudu. Dr. X X kinnitab, et hageja pöördus tema poole pakkumisega kuulata antud kursust/koolitust, mis puudutas anti stressi teraapiat. Dr. X X sai koodid ning sai 1 korra külastada firma kodulehte, peale mida kodulehele juurdepääs oli suletud. Dr. X X informeeris sellest hagejat. Kuna koolitus ei olnud läbi viidud põhjusel, et puudus kodulehele juurdepääs, siis nii dr. X X kui ka hageja vastavat sertifikaati ei saanud. Kostjale ei ole teada, kas arve nr 387 hageja poolt oli tasutud või see oli tühistatud, kuna ei õnnestunud saada Your Beauty products, LLC poolt pakutud online koolitust. Peale seda, 27.02.2017 jõustunud Harju Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 216-3809 on tuvastatud, et alates 10.11.2015 X X enam teenust ei osuta. Hageja poolt esitatud Your

Beauty products, LLC arve nr 387 oli väljastatud 30.11.2015, so pärast kostja tegevuse lõppemist hageja juures. Eelnimetatud arves ei ole märgitud, millal koolitus toimus. Hageja poolt ei ole esitanud arve tasumise tõendavaid dokumente ja Your Beauty products, LLC poolt väljastatud sertifikaati, mis tõendaks seda, et dr X X on koolituse edukalt läbinud. Seega, kostja ei saa aktsepteerida hageja nõuet summas 1 142 USD koolituse On-Line USA Longevity is Life Whole Program eest. Koolitus Bessonov, maksumus 2 000 eurot. Vastavalt hageja 15.12.2015 avaldusele nõuete tasaarvestamise kohta Tallinnas dr. Bessonov ́i (injections) koolituse osas, mis toimus 15.04.2015, maksumuseks on märgitud 140 eurot. Kostja kinnitab, et 15.04.2015 dr. Bessonov luges loengut kosmeetikute ja õdede jaoks ning demonstreeris injektsiooni tehnikaid. Dr. X X on ilukirurg ning ei tööta injektsioonidega. Näidatud injektsiooni tehnikatega töötavad kosmeetikud. Hageja palvel dr. X X osales 15.04.2015 seminaris „Näo geomeetria taastamine“ selleks, et hageja saaks vastava sertifikaadi, mis kinnitaks, et ilukliinik vipMedicum võib pakkuda oma klientidele huulte korrigeerimise ja täitmise teenuseid ja kliiniku kosmetoloogid omavad väheinvasiivsert põsesarnade kujundamise tehnikat. Kuna dr. X X ei ole kosmetoloog ja oma praktikas ei kasuta eelnimetatud tehnikat (ta ei tegele huulte korrigeerimisega ja täitmisega), siis eelnimetaud koolitusel ja seminaris osalemisel temal puudus huvi ja vajadus. Kuna eelnimetatud seminaris osalemine oli vaja hagejale, aga mitte kostjale, siis dr. X X andis nõusoleku võtta osa seminarist hageja huvides, mistõttu poolte vahel puudusid alused kokku leppida selles, et eelnimetatud koolituse eest kostja peab hüvitama seminaril osalemise. Nagu järeldub SIA „HEMA GRUPA“ arvest 08/2015 Bessonov ́i seminari LG filler eest hagejale oli väljastatud arve summas 2 000 eurot. Hageja nõuab kostjalt hüvitada koolituse kulud summas 140 eurot. Eelnimetatu tõendab seda, et seminar oli korraldatud mitte kostja huvides. Vaatamata sellest, kui palju inimesi osales seminaris, hageja pidi tasuma arve summas 2000 eurot. Lähtudes eeltoodust jääb arusaamatuks, miks hageja nõue kostja vastu on 140 eurot. Eeltoodu alusel kostja ei tunnista hageja nõuet summas 140 eurot dr. Bessonov ́i seminaris osalemise eest, kuna eelnimetatud seminari osalemine oli seotud hageja palvega. Raha seminaris osalemise eest oli tasutud, aga piisava osalejate arvu seminaris osalemiseks hageja ei saanud organiseerida, mistõttu hageja pöördus kostja poole palvega võtta osa eelnimetatud seminaris. Koolitus dr. Feruza 10.11.15, maksumus 1 000 eurot, millest hageja on esitanud kostja vastu nõude summas 1000 eurot. Hageja poolt on esitatud kohtule SIA „HEMA PLUS“ arve nr PL21/2015 summas 1000 eurot dr. Feruza seminari eest. Eelnimetatud seminar hageja poolt oli korraldatud kliiniku vipMedicum ruumides oma kosmetoloogidele. Kuna oli kutsutud kosmetoloogia turul tuntud dr Feruza ja seminari eest hageja poolt oli tasutud 1000 eurot, siis hageja nõudmisel kõik ilukliiniku vipMedicum töötajad olid kohustatud ilmuma seminarile. Hageja palus osaleda ka dr. X X ́i, vaatamata sellele, et eelnimetatud koolitus ei olnud seotud kostja tegevusega. Dr Feruza tutvustas kosmetoloogia preparaate, mida nad võivad kasutada oma kosmeetilistel protseduuridel. Kuna dr. X X oli tol ajal kliinikus ja seminari läbi viimise ajal temal ei olnud patsienti, siis hageja palvel dr. X X osales antud seminaril. Kuna dr. X X ei ole kosmetoloog, siis seminar ei olnud tema jaoks täienduskoolituseks, mistõttu koolituse läbi viimise eest sertifikaati temale ei olnud väljastatud. Kostja arvab, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe täienduskoolituse läbi viimise kohta ja dr X X ́i osalemine eelnimetatud seminaris ei saa arvestada täienduskoolituseks, mille eest hagejal on õigus esitada kostjale nõue koolituskulude summas 100 eurot hüvitamise kohta. Koolitus Õppeprogramm „täiteainetega modelleerimine“, maksumus 1 000 eurot. Eelnimetatud koolitus toimis 11.12.2015 ilukliiniku vipMedicum ruumides ja oli korraldatud kliiniku kosmetoloogidele. Hageja leppis kokku dr Z, et firma tasub koolituse eest 1000 eurot (hageja poolt esitatud väljamaksekorraldus nr 73327 05.12.2014 summas 1000 eurot) ja koolitusel osalevad kõik

kliiniku töötajad. Kuna koolituse on läbinud kõik kliiniku töötajad ja hageja tasus kokku 1000 eurot, siis on arusaamatu, mille alusel hageja nõuab kostjalt hüvitada 149 eurot. Koolitus Bruxell – The Anti-Aging Medicine Specialization, maksumus 6 456.30 eurot. Hageja poolt ei ole tõendatud, et eelnimetatud koolitus dr. X X ́i poolt oli läbitud. Hageja poolt kohtule on esitatud Dr Hertoche Medical School poolt väljastatud arve nr HMSFREE-24 summas 6 456.31 eurot. Eelnimetatud arve on väljastatud 19 novembril 2015. Kuna alates 10.11.2015 kostja lõpetas teenuste osutamise hagejale, siis 19.11.2015 kostja ei saanud läbida täienduskoolitust, aga hageja kanda sellega seotud koolituskulud kostja eest. Hageja ei esitanud tõendeid, et dr. X X ́i poolt koolitus oli läbitud, mis kuupäeval ja mis viisil oli koolitus, et kostjale oli väljastatud vastav sertifikaat koolituse läbimise eest ning et hageja poolt oli tasutud Dr Hertoche Medical School poolt väljastatud arve nr HMSFREE-24 summas 6 456.31 eurot. Eeltoodu alusel kostja ei tunnista hageja nõuet summas 6 456.30 eurot. Koolitus APTOS STANDART 18.-19.10.2014, maksumus koos kulumaterjalidega, kujutusega ja piletitega 1 593 eurot. Kostjal ei ole vastuväited, et 18.-19.10.2014 ta oli koolitusel Aptos Standart, kuid kostja väidab, et eelnimetatud koolitusele tema sõitis hageja palvel ja hageja huvides, mistõttu poolte vahel ei olnud kirjalikult fikseeritud eelnimetatud koolitus kui kostja täienduskoolitus ja sellega seotud koolituskulud. Hageja poolt esitatud arves WE nr FUE/000025/14 on märgitud, et koolitusele oli saadetud dr. X X ja J K . Kuna hageja oli huvitatud omama spetsialisti, kellel oleks õigus paigaldada APTOS niidi ilukliiniku vipMedicum patsientidele, siis hageja soovis saata koolitusele oma töötajat medõde J K ́t. Kuna eelnimetatud protseduuri võib teostada ainult kõrgharidusega spetsialist, siis koolitusele saata medõde hagejal ei olnud võimalik, mistõttu hageja palus dr. X X ́i sõita koolitusele koos medõega J K ́ga. Kuna eelnimetatud koolitus oli hageja huvides, siis koolitusel saadud sertifikaat jäi hagejale. Seega, saadud sertifikaati kostja oma tegevuses kasutada ei saa, mistõttu hagejal puuduvad alused nõuda kostjalt hüvitist eelnimetatud koolitusega seotud koolituskulude summas 1 593 eurot osas. Koolitus Riias 28.02.- 01.03.2015, maksumus majutusega 264 eurot. Kostja väidab, et 28.02.01.03.2015 Riias toimus kosmeetika ja kosmetoloogia konverents-näitus. Eelnimetatut tõendab hageja poolt esitatud tõendina Avenue SIA poolt väljastatud arve nr 2015221 summas 200 eurot, kus on märgitud, et hageja peab tasuma 2 isiku eest (OÜ Collibet de X ́i ja J K eest) 200 eurot INTELLIGENT BEAUTY CONGRESS kosmeetika ja kosmetoloogia konverentsil osalemiseks. Seega, eelnimetatud kulud ei ole seotud täienduskoolitusega, mistõttu hageja nõue summas 264 eurot on alusetu ja põhjendamatu. Koolitus Couching trainig Tallinn „Vip Treening“ 19.03., maksumus 50 eurot. Kostja väidab, et eelnimetatud koolitus oli läbi viidud hageja nõudmisel ja hageja huvides. Kuna hageja oma kliinikus müüb kosmeetika tooteid, siis firma, kes tarnis hagejale kosmeetika tooteid nõudis, et hageja esindaja läbiks koolituse kosmetoloogiliste toodete müümise reeglid. Kuna hagejale oli vaja seda sertifikaati, siis hageja palus kostjat läbida see koolitus. Kostja kinnitab, et tema pole kunagi tegelenud kosmeetika müümisega ja selleks, et pakkuda ilukirurgi teenuseid, puudub tal vajadus tegeleda kosmeetika toodete müügiga. Eeltoodu alusel kostja arvab, et hageja nõue koolituskulude summas 50 eurot on põhjendamatu, kuna kostja jaoks eelnimetaud koolitus ei ole täienduskoolitus, mis kostjale oleks vaja tema teenuste osutamisel. Koolitus „Esmaabi kursus“ 04.04.2015, maksumus 288 eurot, millest tasaarveldusavaluse alusel hageja soovib teostada tasaarvestust summas 34 eurot. Kostja väidab, et kuna dr. X X on kõrgharidusega arst, siis tema suhtes ei kehti Terviseameti eeskiri esmaabi kursuste läbimise osas. Hageja palvel 04.04.2015 dr. X X osales kursustel, et oleks tagatud piisav osalejate arv. Kuna esmaabi kursus ei ole dr. X X ́i jaoks täienduskoolitus, siis hageja nõue selles osas on põhjendamatu. Koolitus Fillervit 05.03.2015 Riias, maksumus 1026.73 eurot + piletid maksumusega 42.30 eurot, s.o. kokku 1 068.03 eurot. Vastavalt hageja avaldusele nõuete tasaarvestamise kohta mis on seotud

eelnimetatud koolitusega hageja nõue kostja vastu on 179.30 eurot (s.h, 100 eurot koolitus + 47.50 eurot sõidukulud + 32 eurot päevaraha). Vastavalt hageja poolt esitatud LUX Express tõendile bussi piletite hinnaks oli 42.50 eurot. Käsunduslepinguga ei ole ettenähtud hageja poolt kostjale päevaraha tasumist. Peale seda, hageja ei ole tõendanud, et tema poolt kostjale on tasutud päevaraha summas 32 eurot. Seega, põhjendatud hageja nõue eelnimetatud koolituse osas on summas 142.50 eurot. Koolitus 13.02.2015 Fillervit – seminar, maksumus 50 eurot pluss piletid 47.50 eurot, s.o. kokku 97.50 eurot. Kostja ei eita, et 05.03.2015 dr X X hageja poolt oli saadetud koolitusele Fillervit Riiasse. Eelnimetatud koolitus oli korraldatud medõele ja kosmetoloogile. Kostja väidab, et ta ei kasuta Fillervit oma tööl. Kostja osalemine eelnimetatud koolituses oli vaja hagejale, kes palus dr. X X ́i saata koolitusele medõde ja kosmetoloogi. Kuna täienduskoolitus Fillerit kostjale ei olnud vajalik, siis koolituse läbi viimise kohta kostjale sertifikaat ei olnud väljastatud, mis tõendab seda, et kostja eelnimetatud koolitust ei läbinud, mistõttu hageja nõue summas 97.50 eurot koolituse Fillervit osas on põhjendamatu. Esteetilise dermatoloogia praktiline koolitus, maksumus 170 eurot. Avalduses nõuete tasaarvestamise kohta hageja poolt eelnimetatud koolitus on märgitud punktis 4. d) all Workshop Tallinnas (injection Botulinuim toxins), mis toimus 23.05.2015. Kostja kinnitab, et eelnimetatud koolituses ta osales. Kuid kostja kinnitab, et eelnimetatud koolituse dr. X X läbis hageja palvel ja hageja huvides. Terviseamet nõudis hagejat esitama sertifikaati, mis tõendab, et kliinikul vipMedicum on õigus teha botoxi süste. Kuna hagejal vajaliku sertifikaati ei olnud, siis hageja palus dr. X X ́i läbida koolitus botoxiga töötamisel. Dr. X X on arst ja temale ei ole vaja eraldi sertifikaati ja eriluba botoxiga töötamiseks. Sertifikaati oli vaja hagejale Terviseametile aruande esitamiseks. Eeltoodu alusel eelnimetatud koolitus ei olnud kostja suhtes täienduskoolitus, mistõttu hageja nõue 170 eurot hüvitamise osas on põhjendamatu ja alusetu. 27.02.2017 Harju Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-3809 on jäänud rahuldamata kostja nõue hageja vastu summas 4 104.80 eurot. Eelnimetatud kohtumenetluse käigus hageja tunnistas kostja nõuet summas 4 104.80 eurot ning eelnimetatud summas hageja teostas tasaarvestuse. Kuna kostja ei tunnista hageja nõuet koolitushüvitise välja mõistmise osas, siis kostja arvab, et hageja poolt teostatud tasaarvestus on tühine, mistõttu hageja poolt tasaarvestatav summa 4 104.80 eurot on alusetu rikastumine VÕS § 1028 lg 1 mõistes. Kuna kostja ei tunnista hageja nõuet täies ulatuses, siis kostja palub jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus on tuvastanud alljärgnevad õiguslikku tähendust omavad asjaolud:  01.07.2014 on Baltic Medicum OÜ (edaspidi hageja ) ja OÜ Collibet (edaspidi kostja) vahel sõlmitud käsundusleping, mille p 1.1 kohaselt kohustub käsundisaaja osutama järgmisi teenuseid: klientide konsulteerimine, klientidele teenuste osutamine (I kd tl 7-11); -

Lepingu p 1.4 ja 3.1.1 kohaselt seisneb teenus, mida kostja osutab hagejale selles, et Dr X (kostja ainuosanik ja juhataja) annab arstiabi hageja klientidele, hageja ilukliinikus vipMedicum aadressil xxx (I kd tl 7-11);

-

30.11.2015 ütles kostja käsunduslepingu üles alates 30.11.2015 seoses sellega, et kostjale oli tasumata töötasu oktoobri ja novembrikuu 2015 eest (I kd tk 16);

-

15.12.2015 esitas hageja ja kostjale taasaarvestusavalduse ja nõude tasuda koolituskulud (I kd tl 55-56).

Baltic Medicum OÜ on esitanud Collibet OÜ vastu vastuhagi selles osas, milles tasaarvarvestus ei kata Baltic Medicum OÜ nõuet Collibet OÜ vastu (koolituskulud 9 262,81 eurot ja 1 142 UDS ehk 1 008,8 eurot miinus Collibet OÜ nõue 3 414,80 eurot (arve nr 18) + 690 eurot (arve nr 19) = 5 158,01 + 1 008,8 eurot). Baltic Medicum OÜ nõuab Collibet OÜ-lt koolituskulusid summas 5 158,01 eurot ja 1 142,00 USD. Kohus selgitab, et nõude selle osa, mis on esitatud USD-s on kohus arvestanud TsMS § 124 lg 1 teise lause alusel ümber eurodesse. Välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber eurodesse hagi esitamise aja seisuga Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Vastuhagi on esitatud 19.08.2016 ning Euroopa Keskpanga kurss 19.08.2016 oli 1 eurot=1,13260 USD. Seega nõuab Baltic Medicum OÜ Collibet OÜ-lt 6 166,31eurot (5 158,01+1 008,30=6 166,31). VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lepingu on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik ( käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping tuleb kvalifitseerida käsunduslepinguna. VÕS § 108 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooled vaidlevad selle üle kas Baltic Medicum OÜ-l on poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu punkti 5.2. alusel õigus nõuda OÜ-lt Collibet koolituskulude maksumust. Kohus tuvastab, et poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu punktis 5.2. on pooled kokku leppinud järgmist: Juhul kui leping lõpetatakse käsundisaaja algatusel või käsundiandja algatusel punktis 6 nimetatud kohustuste rikkumisel, on käsundisaaja kohustatud käsundiandjale hüvitama kõik lepingu lõppemisele eelnenud viimase 24 kuu jooksul toimunud täiendkoolituse maksumused kui pooled ei lepi kokku teisiti. Baltic Medicum OÜ eriarsti väljakoolitamisega koolituskulud on kajastatud lisas (I kd tl 9). Poolte vahel puudub vaidlus, et lepingu kehtivuse ajal poolte poolt ei ole vormistatud kirjalikult ühtegi lisa Collibet OÜ osaniku ja juhatuse liikme X Xi poolt täienduskoolitustel osalemise ning täienduskoolituste maksumuse kohta. Hageja leiab, et tulenevalt lepingu punktist 5.2 oli poolte ühine tahe selline, et hageja maksab kinni kostja koolitused, kus osaleb kostja seaduslik esindaja X X, kostja aga kohustub teatud aja jooksul töötama hageja heaks ehk katkematult osutama hageja klientidele tervishoiuteenust ning iluteenust. Samuti pooled leppisid kokku, et kui kostja lõpetab oma initsiatiivil hagejale teenuste osutamise, siis peab ta koolituskulud hagejale hüvitama. Tegemist on tavapärase ja levinud kokkuleppega. Samuti leiab hageja, et kostja osalemist koolitustel tuleb tõlgendada nõustumusena VÕS § 20 tähenduses, st kostja oma teoga aktsepteeris hageja poolt pakutud tingimusi koolituskulude osas. Kostja ei ole nõus hageja nõudega väljakoolitamise osas, kuna puudub käsunduslepingu lisa, kus oleks kajastatud eriarsti väljakoolitamisega seotud ja kostja poolt aktsepteeritud koolituskulud. Kostja väitel aktsepteeris ta hageja pakutud tingimusi just seetõttu, et kostja osalemine koolitustel oleks tema jaoks tasuta. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, tuleb lähtuda VÕS § 29 lg-st 3, millest tuleneb, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt ühise tahte tõendamiskoormus on poolel, kes sellele tugineb (Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-151-13, p 11 ja 3-2-1-42-13, p 13). Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, tuleb lepingut VÕS § 29

lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 11). 02.11.2018 toimunud kohtuistungil on hageja seaduslik esindaja R H andnud järgmiseid ütluseid: „Me oleme 10 aastat töötanud ja kui me kedagi koolitame, siis eeldame, et ta töötab meil ja kui ta lahkub, siis ta hüvitab koolituse maksumuse./.../ Leping, mida me sõlmime, on meil standardne leping. Eraldi läbirääkimisi lepingu punkti osas ei toimunud./.../ Ettevõttes on suund, et töötajad koolitavad ennast ja osalevad koolitusel./.../ Kõik need koolitused maksis minu ettevõte. Tollel hetkel oli see läbirääkimiste teema, spetsialisti huvitab koolitus, mina pakun võimalusi. Mõnede koolituste kohta on kirjavahetus olemas, kus võib välja lugeda, et meil on kokkulepe, kuid kõikide osas kindlasti ei ole kirjaliku kokkulepet. Kokkuleppimine oli suuline, nt sellisel päeval toimub koolitus. Meil ei olnud igapäevastelt juttu selle kohta, et kostja peab hiljem koolituse kinni maksma, kuna meil oli leping. Meie ettevõttes oli kokkulepe, et kui töötaja lahkub töölt, peab ta tasuma koolituste eest. Muid kokkuleppeid Xga ei olnud, kokkulepe oli selline nagu lepingus kirjas kokku lepiti/.../ Kogu info koolituse kohta on avalik olnud ja me kindlasti jagasime infot koolituse maksumuse kohta. Ma eeldan, et X oli teadlik koolituste maksumuse osas“ (II kd tl 63 pöördel-64). 02.11.2018 toimunud kohtuistungil on kostja seaduslik esindaja X X andnud järgmiseid ütluseid: “Mina pakkusin enda kandidatuuri R H ile ise ja helistasin temale ning leppisime kohtumise kokku. Me kohtusime enne lepingu sõlmimist ehk enne 2014 juulit/.../ Minule pakuti leping, mis vajas koostamiseks aega, kuna seal olid erilised tingimused. Need erilised tingimused hõlmasid poolte finantskohustusi. Tuletan meelde, et kuna tollel ajal olin välismaalane, siis minu sissetulek pidi vastama konkreetsele miinimumile, st 1700,00 eurot. Seepärast algusest peale ei olnud see leping standardne. Selleks, et koostada leping, oli vaja rohkem aega kui nädal. Ma ootasin. Kusjuures enne lepingu sõlmimist mind kutsuti kliinikusse tööle, et teha ilusüste. Selgituseks toodi see, et eelmine arst läks ära, teist arsti ei ole, kes saaks neid protseduure läbi viia. Leping oli sõlmitud 5 aastaks, 01.07.2014. Enne lepingu sõlmimist tekkis minul küsimus ja ma soovisin ühe päeva mõelda. Küsimus oli punkti osas, mis puudutab koolitust. Küsimus oli just selles, et punktis, kus on määratud tingimus, et lepingu lõppemisel tuleb hüvitada koolituskulude maksumus. Romaniga kohtusime ühe või kahe päeva pärast ja peale seda tekkis lepingu punktis 5.2 märge, et kõik koolituskulud, mis tulevad, peavad olema vormistatud lisana lepingule. Ma sain niimoodi aru, et keegi lepingut ei soovi lõpetada, sest Roman ütles, et soovib töötajat kasutada kuni lepingu lõppemiseni ja et ma ei peaks selle pärast muretsema. Ma olin kindel, et kui ma ei allkirjasta mingeid kokkuleppeid mingisuguse koolituse osas firma poolt, siis ma ei kanna mingeid finantskohustusi firma ees, kuna see punkt 5.2 oli kindlalt lepingusse märgitud. Teistmoodi tõlgendada seda lauset ei ole võimalik. Selliselt oli leping allkirjastatud. Ma ei teadnud nende koolituste maksumust, kus ma osalesin. Maksmine toimus ilma minu osaluseta. Mingeid maksekorraldusi minule ei esitatud. Lähtudes sellest, et minuga ei koostatud lisakokkuleppeid vastavalt punktile 5.2, olin ma absoluutselt kindel, et koolituste kulutused võtab enda kanda vipmedicum. “ (II kd tlk 65-65 pöördel). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik VÕS § 29 lg 1 tähenduses tuvastada poolte ühist tahet käsunduslepingu punkt 5.2 sõlmimisel. Hageja seadusliku esindaja ütlustest nähtuvalt on hageja kasutanud kostjaga lepingu sõlmimisel standardset lepingut, mille kohaselt kui hageja oma töötajat koolitab ja viimane lahkub töölt, siis töötaja hüvitab hagejale koolituste maksumuse. Hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt eraldi läbirääkimisi poolte vahel lepingu punkti 5.2. osas ei toimunud. Koolitusel osalemises lepiti kokku koolituse toimumise päeval suuliselt. Samas kostja seadusliku esindaja poolt kohtuistungil vande all antud ütlustest nähtuvalt tekkis temal enne lepingu sõlmimist küsimus punkti osas, mis puudutas lepingu lõppemisel koolituskulude hüvitamist ja tema mõistis lepingu punkti 5.2 selliselt, et kui ta ei allkirjasta mingeid eraldi kokkuleppeid koolituste osas, milles tema osaleb ja mille kulud tuleb tal lepingu lõppemisel hagejale hüvitada, siis ta ei kanna mingeid finantskohustusi hageja ees. Kostja seadusliku esindaja ütluste kohaselt oli ta veendunud, et koolituste kulud võtab enda kana hageja.

Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval juhul võimalik lepingu punkti 5.2. tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tahtest Seega tuleb poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu punkti 5.2. tõlgendada VÕS § 29 lg 4 kohaselt nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Mõistlikkus kui objektiivne kriteerium hõlmab ka hea usu põhimõtte kohaldamist lepingu tõlgendamisel (VÕS § 7). Kohus leiab, et lepingupooltega sarnane mõislik isik pidi lepingu punkti 5.2 mõistma selliselt, et Collibet OÜ on kohustatud hüvitama Baltic Medicum OÜ-le kõik eriarsti väjakoolitamisega seotud kulud, mis on enne koolitusel osalemist poolte vahel kooskõlastatud ja kirjalikult vormistatud lepingu lisana. Seda, et kostja poolt hagejale lepingu lõpetamisel hüvitamise kuuluvad koolitused tuleb eraldi kirjalikult kokku leppida viitab nimetatud lepingu punkti viimane lause, mille kohaselt Baltic Medicum OÜ eriarsti väljakoolitamisega seotud kulud on kajastatud lisas. Kohtu hinnangul ei saa kirjalikult vormistatud lepingu lisa vormistada suulise kokkuleppena, vaid kuna käsundusleping on vormistatud kirjalikult, siis peab olema vormistatud ka lepingu lisa, mida saab teha üksnes kirjakult. Kohus leiab, et selline kokkulepe on ka lepingupoolega sarnase mõistliku inimese jaoks mõistlik, sest olukorras, kus üks isik võtab endale kohustuse hüvitada teisele lepingupoolele koolitusekulude maksumus lepingu lõpetamisel, peab isik, kes sellise kohustuse endale võtab olema teadlik, milliste koolituste eest ta hüvitist maksma peab ja mis on antud koolituse maksumus. Sellisel juhul on kohustatud isikul võimalik ka ise otsustada, millistel koolitustel osalemine on tema jaoks vajalik ja kui koolitusel osalemine ei ole vajalik, siis keelduda koolitusel osalemisest. Seda kinnitab ka poolte vaheline praktika, mille kohaselt ei ole enne kostja seadusliku esindaja poolt mõnel koolitusel osalemist sõlmitud hageja ja kostja vahel kokkulepet selle kohta, et kostja on kohustatud lepingu ülesütlemisel hüvitama koolituskulude maksumuse hagejale. Lisaks eeltoodule kohus märgib, et kostja vastusest vastuhagile nähtuvalt mitmed koolitused, mille eest hageja kostjalt hüvitist nõuab, ei ole tegelikult seotud kostja poolt eriarstiteenuse osutamisega. Näiteks koolitus Bessonov, mille käigus dr. Bessonov pidas loengud kosmeetikutele ja õdedel ning demonstreeris injektsiooni tehnikaid. D P on kirurg ja ei tööta injektsioonidega, seega puudus tal vajadus nimetatud koolitusel osaleda. Sama olukord on ka nt SIA „HEMA PLUS“ koolitusega, mis toimus vipMedicum ruumides ja oli mõeldud kosmetoloogidele, jne. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna poolte vahel ei ole sõlmitud ühtegi kirjalikku kokkulepet kostja ja hageja vahel kostja seadusliku esindaja poolt koolitustel osalemise ja lepingu lõppemisel hagejale koolituskulude hüvitamise kohta, siis puudub kostjal ka kohustus hüvitada hagejale tema poolt läbitud koolituste maksumuses. Sellest tulevalt ei analüüsi kohus hageja ja kostja väiteid kostja poolt läbitud koolituste kohta ja ei hinda hageja poolt koolituste eest tasumise kohta ja kostja poolt koolitustel osalemise kohta esitatud tõendeid. Seega tuleb Baltic Medicum OÜ vastuhagi OÜ Collibet vastu võlgnevuse (koolituskulud) nõudes jätta rahuldamata. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid ei käsitle. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab vastuhagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud vastuhageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.