OÜ Collibet hagi Baltic Medicum OÜ vastu võlgnevuse (töötasu) nõudes ja Baltic Medicum OÜ hagi OÜ Collibet vastu võlgnevuse (koolituskulude) nõudes Harju Maakohtu 27.02.2017 otsus
Vaidlustatud kohtulahend
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6193,31 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Baltic Medicum OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastuhagis kostja, apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ Collibet (registrikood 11726208, asukoht Narva mnt 38, 10150 Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige DP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja (vastuhagis hageja, apellatsioonimenetluses apellant):
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-3809 Baltic Medicum OÜ (registrikood 12049017, asukoht Raua 32-27, 10152 Tallinn, e-post:XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santšev (e-post XXX)
Istungi toimumise aeg
26.10.2017
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 27.02.2017 otsus tühistada osaliselt, osas, millega maakohus jättis rahuldamata Baltic Medicum OÜ vastuhagi OÜ Collibet vastu koolituskulude hüvitamise nõudes ja osas, millega vastuhagi lahendamisel jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Saata tsiviilasi tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetlusest. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.08.03.2016 Harju Maakohtule esitatud hagis nõuab hageja kostjalt 4 104,80 euro väljamõistmist ja menetluskulude hüvitamist.
2.Hageja toob esile järgmised asjaolud:
01.07.2014 sõlmisid pooled käsunduslepingu, mille kohaselt kohustus hageja osutama kostjale arstiteenust dr DP vahendusel ja litsentsi alusel (Terviseameti registri kood D07840).
Käsundiandja kohustus käsundisaajale maksma kokkulepitud arvestuse alusel töötasu 1 700 eurot kalendrikuus. Tasule lisandus ka 10% tulemustasu, mis moodustas käsundisaaja poolt ühe kalendrikuu jooksul käsundiandjale teenitud tulust. Pooled leppisid kokku, et tasu makstakse üks kord kuus hiljemalt töötamisele järgneva kuu 5. kuupäevaks käsundisaaja arvelduskontole.
Käsundusleping oli tähtajaline (viis aastat) ning hakkas kehtima lepingu allkirjastamisest. Kostja soovis sõlmida uue käsunduslepingu. Pakkumise selle kohta sai hageja kätte 02.11.2015. Hageja vastas, et enne on kostja kohustatud täitma kehtiva lepingu tingimused ja tasuma hagejale 3414,80 eurot. Kostja ei ole tasunud hagejale ka teist arvet summas 690,00 eurot.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-3809
Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles. Hageja saatis kostjale ülesütlemise avalduse ning teavitas, et ütleb lepingu üles 30.11.2015 seoses kostja olulise lepingurikkumisega.
Kostja esitas hagejale avalduse nõuete tasaarvestamiseks, millega hageja ei nõustu, kuna ütles lepingu üles kostjapoolse lepingu olulise rikkumise tõttu. Tasaarvestuse kohta puudub käsunduslepingu lisa, kus oleks kajastatud kostja eriarsti väljakoolitamisega seotud ja hageja poolt aktsepteeritud koolituskulud.
Hageja aktsepteeris kostja pakutud tingimusi just seetõttu, et hageja pidi osalema koolitustel vabakuulajana ja osalemine oleks tema jaoks tasuta.
3.Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv 350 eurot. Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi
4.18.04.2016 Harju Maakohtule esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu ja leiab, et see tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ja kostja nõuded on tasaarvestatud. Kostja on esialgses vastuses ja edaspidi esitanud hagile järgmised vastuväited: a) Tasaarvestuse aluseks oli asjaolu, et alates 10.11.2015 katkestas OÜ Collibet ja dr P, kelle kaudu OÜ Collibet on kohustatud teenuseid osutama, ühepoolselt oma tegevuse Ilukliinikus vipMedicum. Kostja leiab, et selle tegevusega lõppes käsundusleping OÜ Collibet algatusel 10.11.2015. b) Käsunduslepingu p. 5.2. kohaselt juhul, kui leping lõpetatakse käsundisaaja (antud juhul OÜ Collibet) algatusel, on käsundisaaja kohustatud käsundiandjale hüvitama kõik lepingu lõppemisele eelnenud viimase 24 kuu jooksul toimunud täiendkoolituse maksumused, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud teisiti, mistõttu peab OÜ Collibet hüvitama täienduskoolituse maksumused. c) Viimase 24 kuu jooksul on hageja läbinud järgmised täienduskoolitused ja koolituskulud on kokku 9 262,811 eurot + 1 142,00 USD:
Koolitus On-Line USA Longevity is Life Whole Program, maksumus 1 142 USD Koolitus Bessonov, maksumus 2 000 eurot. Koolitus Feruza seminar 10.11.15, maksumus 1 000,00 eurot. Koolitus Õppeprogramm "Täiteainetega modelleerimine”, maksumus 1 000 eurot. Koolitus Bruxell - The Anti-Aging Medicine Specialization, maksumus 6 456,30 eurot. Koolitus APTOS STANDARD 18-19.10.2014,maksumus koos kulumaterjalidega, majutusega ja piletitega 1 593 eurot. Koolitus Riias 28.02-01.03, maksumus majutusega 264 eurot. Koolitus Couching training Tallinn "Vip Treening» 19.03, maksumus 50 eurot. Koolitus "ESMAABI KURSUS" 04.04.2015, maksumus 288 eurot. Koolitus Fillervit 5.03.15 Collibet OÜ dr P, maksumus 1026,73 eurot pluss piletid maksumusega 42,50 eurot. Koolitus 13.02.15 Fillervit seminar dr P OÜ Collibet, maksumus 50 eurot pluss piletid maksumusega 47,50 eurot. Koolitus esteetilise dermatoloogia praktiline koolitus, maksumus 170 eurot.
d) Kostja teatas, et tasaarvestab oma nõuded hageja nõudega summas 3 414,80 eurot ning tasaarvestuse tulemusena võlgneb hageja kostjale 5 848,01 eurot ja 1 142 USD. Kostja palus nõude kogusumma tasuda hiljemalt 30.12.2015 kostja arveldusarvele. Hageja seda nõuet täitnud ei ole. 3(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-3809 e) Kuna 30.11.2015 esitas hageja veel ühe arve summas 690 eurot, siis tuleb tasaarvestada kõik hageja poolt esitatud arved kostja nõudega ja seega vastuhagi nõue on 5 158,01 eurot ja 1 142,00 USD. f) Käsunduslepingust see ei tulene, et koolituskulud tuli enne kooskõlastada hagejaga kirjalikult. Asjaolu, et hageja osales koolitusel tähendabki, et kostja on aktsepteerinud koolituskulusid. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et ta osales koolitusel vabakuulajana. g) Poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping, mitte tööleping.
5.Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulud on 2 595 eurot (s.o riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud) Maakohtu otsus
6.Maakohus jättis hagi ja vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.
7.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled sisuliselt ainult selle üle, kas kostjal on õigus koolituskulud tasaarvestada hageja töötasunõudega. Lisaks vaidleb kostja vastu sellele, et hageja nimetab nõutavat summat saamata töötasuks, kuna kostja väidab, et tegemist on käsunduslepinguga, mitte töölepinguga. Kohus on seisukohal, et hageja ainuosaniku ja juhataja ning kostja vahelist õigussuhet tuleb kvalifitseerida töölepinguna. Dr P, kui eriarsti ja kostja vahelisel õigussuhtel on kõik töölepingule omased tunnused. Kohus on seisukohal, et dr P ja kostja sõlmisid 01.07.2014 töölepingu ning selle varjamiseks koostasid ja allkirjastasid käsunduslepingu. Viimane on TsÜS § 89 lg 2 alusel tühine. Kuigi pooled ei ole ise tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus käesoleval juhul tulenevalt poolte õigussuhte kvalifitseerimise kohustusest omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega.
8.Kuna dr P ei ole nõuet esitanud ja vastuhagi ei ole esitatud dr P vastu, siis tuleb nii hagi kui ka vastuhagi jätta rahuldamata. Mõlema nõude aluseks on 01.07.2014 poolte vahel sõlmitud käsundusleping, mis on tühine ja seega puudub alus poolte vastastikuste nõuete rahuldamiseks. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul õiguslikke tagajärgi.
9.Kuna rahuldamata jäävad nii hagi kui ka vastuhagi, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
10.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega vastuhagi jäeti rahuldamata ja teha asjas uus otsus, millega vastuhagi rahuldada ja menetluskulud jätta hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtusse.
11.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tegi kohus otsuse nõude osas, mida kohtumenetluses ei olnud. Kumbki pool ei kvalifitseerinud esitatud õigussuhet töösuhtena. Kohus küll arutas pooltega seda, kas tegemist võib olla töösuhtega, kuid kumbki pool sellega ei nõustunud ega avaldanud seisukohta, et tegemist võiks olla töösuhtega. Kostja leiab, et maakohus ei saanud ilma menetlusosaliste protsessuaalse taotluseta iseseisvalt tuvastada, et poolte vahel oli käsundi asemel töösuhted kostja ja kolmanda isiku vahel. Kuna maakohus lähtus sellest, et käsunduslepingut ei olnud sõlmitud, siis jättis ta kostja nõuded lahendamata. Kostja on seisukohal, et kohus ei saanud tuvastada, et poolte vahel sõlmiti näilik tehing. Kumbki pool ei ole kinnitanud, et pooled soovisid varjata töölepingu sõlmimist ning sõlmisid selle asemel käsunduslepingu. Kohtuotsusest ei nähtu, mille alusel maakohus tuvastas, et pooled leppisid kokku töölepingu varjamises.
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-3809
12.Kostja on seisukohal, et ettevõtluses peavad lepingu pooled lähtuma oma tahtest ja sõlmitud lepingust. Sellega tagatakse ka ettevõtjate õiguskindlus, et vaidluse puhul saab ettevõtja pöörduda kohtu poole just nimelt sõlmitud lepingu alusel. Ei ole kuidagi põhjendatud, et kohus hakkab tõlgendama käsunduslepingut, mis on sõlmitud kahe juriidilise isiku vahel, töölepinguna, mis on sõlmitud hoopis juriidilise isiku ja füüsilise isiku vahel. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Vastustaja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud, ringkonnakohtus toimunud istungile ei ilmunud.
Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 27.02.2017 otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, millega maakohus jättis rahuldamata Baltic Medicum OÜ vastuhagi OÜ Collibet vastu koolituskulude hüvitamise nõudes ja osas, millega vastuhagi lahendamisel jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus ei ole poolte poolt esitatud asjaolusid lahendi tegemisel arvesse võtnud, jättes läbi viimata asjakohase eelmenetluse ning seetõttu tuleb tsiviilasi tühistatud osas tagasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetlusest. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada.
11.Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 01.07.2014 käsunduslepingu, mille p 1.1 järgi hageja kui käsundisaaja kohustus osutama kostjale kui käsundiandjale järgmisi teenuseid: klientide konsulteerimine, klientidele teenuste osutamine. Lepingu p 1.2 järgi kohustus käsundisaaja osutama teenuseid lepingus toodud mahus ja tähtaegadel ning käsundiandja kohustus maksma käsundisaajale lepingus sätestatud tasu. Lepingu p 1.4 järgi käsundisaaja osutab arstiteenust dr DP vahendusel ja litsentsi alusel, terviseameti reg kood: D07840. Litsentsi olemasolu eest vastutab käsundisaaja. Lepingu p 1.5 järgi käsundisaaja osutab arstiteenust ilukliinikus vipMedicum aadressil Raua 32-37.
12.Poolte poolt hagis ja vastuhagis esitatud seisukohtadest nähtuvalt puudus poolte vahel vaidlus selles, et nende vahel on sõlmitud käsundusleping.
13.Maakohus arutas kirjalikult pooltega küsimust, kas hageja juhatuse liikme ja kostja vahel võib olla sõlmitud tööleping (tlk 107). Hageja kohtu esitatud küsimustele ei vastanud. Kostja teatas (tlk 117-118), et pooled ei ole soovinud sõlmida töölepingut, sest teisiti hageja ega tema seaduslik esindaja tervishoiuteenust osutada ei saa. DP ei soovinud töötada kostja juures. Kostjale teadaolevalt hageja seaduslik esindaja ei saanudki töötada kostja juures töölepingu alusel, sest see oli seotud nii hageja seadusliku esindaja elamisloa tingimuse, kui Terviseameti poolt väljastatud tegevusloaga.
14.Maakohus asus otsuses seisukohale, et Dr P kui eriarsti ja kostja vahelisel õigussuhtel on kõik töölepingule omased tunnused ning on ilmne, et pooltevahelise käsunduslepingu varjus sõlmiti tegelikult DP ja kostja vahel tööleping.
15.Ringkonnakohus maakohtu määratud õigussuhte kvalifitseerimisega ei nõustu. Kuigi õige on see, et kohtu ülesanne on anda poolte esitatud asjaolude kogumile õiguslik hinnang (kvalifitseerida õigussuhe) ja kohus ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga, ei tähenda see seda, et kohus saaks lepingut tõlgendada poolte tahtest erinevalt.
16.Maakohus on esile toonud, et kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks ning üksnes juhul, kui on ilmne, et 5(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-3809 vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut.
17.VÕS § 29 lg 1 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Eeltoodust nähtuvalt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda eelkõige lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas pooled ise lepingut mõistsid. Praeguses asjas leidsid mõlemad pooled, et nad sõlmisid käsunduslepingu. Seega ei saanud maakohus omistada pooltele teistsugust tahet, st sellist tahet, et poolte vahel ei olegi sõlmitud lepingut, vaid leping on sõlmitud üldse kostja ja menetluses mitteosaleva füüsilisest isiku vahel. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kumbki pool ei väitnud asjas seda, et nende vahel võib olla sõlmitud tööleping. Poolteks olevate juriidiliste isikute vahel ei ole töölepingu sõlmimine ka võimalik.
18.Kuna maakohus kvalifitseeris õigussuhte valesti, jäi täielikult läbi viimata ka asjakohane eelmenetlus. Kuna apellatsioonkaebusega vaidlustati vaid maakohtu otsus, millega vastuhagi jäeti rahuldamata, tuleb maakohtu otsus eeltoodud põhjendustel osaliselt, so vastuhagi lahendamise osas tühistada ja tühistatud osas saata uueks arutamiseks samale maakohtule. Menetluskulude jaotus
19.Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse ja asi saadetakse tühistatud osas uueks arutamiseks maakohtule, tuleb ka menetluskulud jaotada vastuhagi osas uuel lahendamisel uuesti.