2-19-20147
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2020.a. Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-20147
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A Ki vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
81,15 eurot
Menetlusosalised ja nende sindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht: Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel (PlusPlus Legal OÜ, e-post: [email protected]) Kostja: A K (isikukood XXXXXXXXXXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
2-19-20147 jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.
Kohtu selgitused -
-
-
-
-
-
19.12.2019 esitas Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A K vastu võlgnevuse nõudes. Hagi kohaselt on võlgnevus tekkinud Elisa Eesti AS liitumislepingu nr 4348650 alusel väljastatud 01.06.2016 arve nr 2015400155 osaliselt tasumata jätmisest (summas 26,14 eurot). Elisa Eesti AS on arvest tuleneva nõude loovutanud Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 14.01.2020. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tsiviilasjas nr 2-19-8902 esitanud kostja vastu hagi, mille nõue tuleneb samuti Elisa Eesti AS liitumislepingust nr 4348650. Nimetatud
2-19-20147
-
asjas põhines hageja nõue arvel, mis on väljastatud perioodi 01.06 – 30.06.2016 eest, käesoleval juhul põhineb hageja nõue arvel, mis on väljastatud perioodi 01.05 – 31.05.2016 eest. Tsiviilasjas nr 2-19-8902 on kohus teinud tagaseljaotsuse, millega on hageja nõude rahuldanud ning välja mõistnud kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 420 eurot õigusabikulude katteks ning 125 eurot riigilõivu katteks. Kohus on seisukohal, et hageja on käitunud pahauskselt ja jaganud nõuded kostja vastu osadeks ning esitanud need eri menetlustesse. Kohtu hinnangul oleks hageja teistkordne menetluskulude nõude rahuldamine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest hagejal oli võimalus oma nõue kostja vastu rahuldada ühes menetluses. Seetõttu jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.