Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2020, Rapla Tsiviilasja number 2-19-106209 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi K H u vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 1031,44 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Aktiva Finants (reg nr 10746479, asukoht Tallinn, A.Weizenbergi 20); hageja lepinguline esindaja Maarja Radziwill (e-post: [email protected]); kostja K H (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, e-post:) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon 1)Välja mõista K H ult 991,29 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt 500 eurot alates 12.09.2019 kuni põhinõude tasumiseni VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud määras OÜ Aktiva Finants kasuks. 2)Jätta menetluskulud K H u kanda. 3)Välja mõista K H ult menetluskulud 560 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks. 4)Kohustada K H ut tasuma viivist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni OÜ Aktiva Finants kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja M.Radziwill palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 500 eurot, intressid 428,70 eurot, viivise 62,59 eurot, viivis protsendina põhinõudelt 500 eurot alates 12.09.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; riigilõivu 200 eurot, tasu õigusabi eest 360 eurot, viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Krediidikontolepingust nähtub, et kostja ja IPF Digital Estonia OÜ sõlmisid krediidikontolepingu nr 2709015 25.01.2016, millega avati kostja nimele krediidikonto krediidilimiidiga 500 eurot. Krediidikontoväljavõttest nähtub, et kostja võttis 31.05.2016 krediidikontolt välja 500 eurot. Leping oli sõlmitud 36-kuulise tähtajaga. Lepingu ülesütlemise teatest 19.02.2018 nähtub, et IPF Digital Estonia OÜ ütles lepingu üles 05.03.2018, juhul kui kostja ei tasu nimetatud kuupäevaks võlgnevust summas 549,40 eurot. Teatisest nõude loovutamise kohta nähtub, et IPF Digital Estonia OÜ loovutas 28.02.2018 nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatis saadeti kostjale viimase poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. Vastavalt VÕS § 168 lõikele 2 peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma tõendi, mis kinnitab nõude loovutamist. Nimetatud tõendi – teatise nõude loovutamise kohta - on IPF Digital Estonia OÜ kui senine võlausaldaja hagejale andnud. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kohus nõustub hagejaga, et teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS §-s 170 sätestatuga, et loovutamine on kostja suhtes toimunud. VÕS §-de 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt lepingule kohustus kostja laenu tagastama IPF Digital Estonia OÜ-le. Kostja nimetatud maksete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Kostja võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda krediit koos intressiga tagasi 36 kuu jooksul igakuiste maksetena ehk ajaperioodil 30.06.2016 kuni 30.06.2019. Laenusumma tuli laenuandjale tagastada hiljemalt 36 kuu jooksul, tasudes igakuiselt vastavalt laenuandja poolt esitatud arvetele ja põhikohustuse katteks mitte vähem kui 13,88 eurot kuus. IPF Digital Estonia OÜ teatas 19.02.2018 kostjale, et ütleb krediidikontolepingu üles, kui kostja ei tasu võlgnevust summas 549,40 eurot 05.03.2018. Kostja võlgnevust 05.03.2018 ei tasunud. Sellega muutus sissenõutavaks kogu krediidisumma 500 euro ulatuses. Kostja ei ole peale krediidi kasutusele võtmist tasunud oma kohustuste katteks ühtegi makset.
VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Krediidikontolepinguga, mille lisaks on krediidikonto põhitingimused, on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Laenulepingus oli kokku lepitud intressimääras 49,80% aastas alates krediidisumma kasutusele võtmisest 31.05.2016 kuni lepingu ülesütlemiseni 19.02.2018. Hageja on arvestanud intressi laenusumma 500 euro pealt alates krediidisumma kasutusele võtmisele järgnevast päevast 01.06.2016 kuni lepingu ülesütlemise kuupäevani 19.02.2018 intressimääraga 49,80% aastas järgnevalt: 500 x 629 x 49,80% aastas = 428,70 eurot. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on kostja rikkunud krediidikontolepingut ja põhjendatud on hageja nõue kostjalt põhivõlgnevuse 500 euro ja intressi 428,70 euro väljamõistmiseks. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt lepingu üldtingimuste p 9.3 kohaselt, kui kostja ei tasu makseid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise aasta- ja päevamäär on seadusjärgne viivisemäär 8% aastas. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 20.02.2018 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 11.09.2019 valemi abil: põhivõlgnevus (500) x viivitatud päevade arv (569) x seadusjärgne viivisemäär (0,022%) tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivisearvestus: 500x0,022%x569 (ajaperiood 20.02.2018 kuni 11.09.2019)= 62,59 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis summas 62,59 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lisaks on hagejal TsMS § 367 järgi õigus esitada koos põhinõudega hagis viivisenõue selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
Samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.09.2019 kuni põhivõlgnevuse lõpliku tasumiseni. Kostja väidab, et tema ei tea krediidikontolepingust midagi. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et temal puutumus kontokrediidilepinguga puudub. Seega tema vastuväited on paljasõnalised ja kohus jätab need tähelepanuta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas 45 eurot, riigilõivu hagiavalduselt summas 155 eurot ja lepingulise esinduse kulud summas 360 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 3 t ulatuses, tunnitasuga 120 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud, arvestades tsiviilasja mahukust ja keerukust, põhjendatud ja vajalikud. Kostja ei ole hageja menetluskulude suuruse peale vastuväiteid esitanud. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud summas 560 eurot ja viivis menetluskuludelt.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.