A Ohagi I K'i vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse ja intressi nõudes
Tsiviilasja hind
19 962,93 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A O, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXX X-XX, XXXXX XXXXXXX
Kostja I K, isikukood XXXXXXXXXXX, rahvastikuregistrijärgne elukoht
XXXXX XX,
XXXXX XXXXX XXXXXXX, XXXXX-XXXXXX
XXXX, XXXXX XXXXXXX
Kostja lepingulised esindajad Valeria Titova ja Erika Scholler, STK Õigusbüroo OÜ
Kohtuistungi toimumise aeg
08. jaanuar 2020.a.
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata A Ohagi I K vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse ja intressi nõudes.
2.Kohaldada aegumist. Tunnistada A Onõue I K vastu summas 6 391,16 eurot, millest põhivõlgnevus on 3 195,58 eurot ja kõrvalnõuded summas 3 195,58 eurot, aegunuks.
3.Jätta menetluskulud hageja A Okanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
4.Kohtuotsus saata menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik
1.10.05.2019.a esitas hageja A O Harju Maakohtule hagi I K vastu võlgnevuse nõudes. 07.06.2019.a. saabus tsiviilasi lahendamiseks kohtualluvusel Pärnu Maakohtusse Harju Maakohtu 17.05.2019.a. kohtumääruse alusel. 10.06.2019..a kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta. 01.07.2019.a. kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse. Hagi tervikteksti kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevust summas 3 195,58 eurot ja kõrvalnõudeid summas 16 767,02 eurot. 04.11.2019.a. kohtumäärusega võttis kohus vastu osalise hagist loobumise ning lõpetas tsiviilasjas menetluse kõrvalnõuete osas summas 13 571,44 eurot. Hageja nõue ja põhjendused
2.25.06.2019.a. esitatud hagi tervikteksti kohaselt sõlmisid hageja A O(endine nimi P) ja kostja I K 01.01.2000.a. laenulepingu, millega hageja laenas kostjale 50 000 krooni, mis on 3 195,58 eurot. Laenu tagastamise tähtaega kokku ei lepitud. Kostja laenu ei tagastanud. 12.04.2017.a. saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles palus laen tagastada. Kostja põhivõlgnevus on 3 195,58 eurot. Kostja pidi tasuma igakuiselt intressi 5% laenusummalt. Hageja nõuab intressi põhivõla ulatuses summas 3 195,58 eurot /tl 113/.
3.Kostja ei ole kohustust täitnud VÕS § 76 lg 1 kohaselt. VÕS § 398 lg 1 järgi, kui laenu tagastamise tähtaega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist.
4.Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millesse hageja märkis ekslikult, et laenu tagastamise lõpptähtaeg on 01.01.2002.a /tl 91/. Laenuleping on sõlmitud tsiviilkoodeksi kehtivuse ajal.
5.Kõrvanõue on intressinõue. Laenuleping sõlmiti määramata ajaks, kuna kostja ei osanud öelda, kuna raha tagasi maksab. Kirjalikule laenulepingule pandi lihtsalt peale kuupäev 01.01.2000.a. Sel ajal tegelikult raha üle ei antud. Tegelikult ei vormistatud kirjalikult ka lepingut 01.01.2000.a., vaid paar päeva hiljem. Raha anti kostjale üle 1996. aastal ja see summa oli 3 000 USA dollarit. Kostja pidi raha tagastama nädala pärast. Kostja raha nädala pärast ei tagastanud, sest ta viibis arestimajas. Kostja saatis arestimajast abikaasale kirja, et abikaasa tagastaks 3 000 dollarit, kuid abikaasa ütles, et raha ei ole. Peale seda kadus kostja ära. Kui hageja sai teada, kus kostja elab, siis vormistati omavahel kirjalik leping. Kirjalikult sai tehtud nii, et hagejal oli kaasas blankett ja lihtsalt peast täideti seda. 2010. aastal, kui hageja sai teada, et kostja elab eramajas, siis pöördus maksekäsuga kohtusse. Kui kohtust tuli nõue esitada hagi, siis ei leidnud hageja dokumente üles ja menetlus lõpetati / tl 113-115/. Kui raha 1996. aasta suvel üle anti, siis ei lepitud kokku intressides ja viivistes. Kostja pidi raha tagastama nädala jooksul arvates raha üleandmisest /tl 117/.
Kirjaliku laenulepingu sõlmimisel kostja ei osanud öelda, kuna laenu tagastab. Nõue muutus sissenõutavaks laenulepingu ülesütlemisel. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas hageja juhuslikult. See, mis kohtuistungil on hageja poolt avaldatud, et hageja andis raha 1-2 nädalaks, selles osas hageja eksis. Hageja ei viitsinud raha nõudmisega varem tegeleda, kuna kostja ei oleks nagunii raha tagastanud /tl 143-144/. Kostja seisukohad
6.12.07.2019.a. esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. 2011. aastal pöördus hageja nõudega kostja vastu kohtusse. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses selgitas avaldaja A. O, et andis laenu 50 000 krooni, mille tagastamise lõpptähtaeg on 01.01.2002.a Kostja esitas maksekäsu avaldusele aegumise vastuväite. Hageja oma nõuet hagile ettenähtud vormis ei esitanud, mistõttu kohus lõpetas tsiviilasja nr 2-11-3419 menetluse.
7.Kostja palub kohaldada aegumist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt muutus nõue sissenõutavaks 01.01.2002.a. Seega nõue aegus hiljemalt 01.01.2005.a. Kui eeldada, et nõue ei muutunud sissenõutavaks maksekäsu avalduses märgitud kuupäeval, siis tuleb arvestada aegumistähtaega alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest so alates 27.01.2011.a., mil hageja tegi tahteavalduse lepingu lõpetamiseks. Kostja leiab, et sellisel juhul tuleb maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist tõlgendada kui lepingu ülesütlemise tahteavaldust. Seega oli hageja nõue aegunud hiljemalt 27.01.2014.a.
8.12.08.2019.a. kostja vastuses selgitab kostja, et ta ei ole hagejalt kunagi 50 000 krooni laenanud. Hageja ja kostja on endised politseinikud ning kostja sattus endise politseinikuna väljapressimise alla 2000-te aastate alguses, kui levinud olid kuritegelikud ühendused. Seetõttu on kostja allkirjastanud laenulepingu. Seda, et lepingu aluseks olevat nõuet ei eksisteeri, kinnitab asjaolu, et hageja pöördus kohtusse alles 2011 aastal so 11 aastat pärast väidetava võla tekkimist. Ei ole eluliselt usutav, et hageja pöördus kohtusse nõude osas alles 11 aasta möödumisel, arvestades, et 2000-tel ei olnud 50 000 krooni väike summa. Vaidlusalune laenuleping on tühine, kuna on heade kommetega vastuolus tulenevalt TsÜS § 86 lg-st 2. Lepingus märgitud intressimäär on liialt kõrge. Laenulepingu p 1.3. on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Hageja käitumine ei ole 19 aasta jooksul olnud heauskne. Kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni ei olnud hageja kordagi pöördunud kostja poole laenu tagasimaksmise nõudega.
9.08.01.2020.a. kohtuistungil selgitas kostja, et sai hagejalt raha 1996. aastal. 1998. aastal tulid mingid mehed ja võtsid kauba ära võla katteks. 2000.a. tuli hageja ja siis koostati võlatunnistus. Võlatunnistuse koostamise ajal kostja teadis, et see on tühine, kuna sel ajal ei olnud ta raha summas 50 000 krooni saanud. Kuskil 2010. aastal tulid kohtust dokumendid ja siis esitas kostja aegumise vastuväite. Eelmisel aastal sai teada, et jälle on esitatud hagi kohtusse. Varasemalt kartis oma pere pärast, nüüd on teised ajad ja äravõetud kauba näol on raha juba tagastatud. Kostja kinnitas, et võttis hagejalt laenu USA dollarites, summa oli 3000 $. Päeval, kui sõlmiti kirjalik leping raha üle ei antud. 3000$ võttis hagejalt laenu 1996. aastal. Kindlat tähtaega ei määratud, kuna peab raha tagastama, olid vaid kokkulepe, et raha tuleb kindlasti tagastada. Mingeid protsente laenu kasutamise eest kokku ei lepitud /tl 140-143/. Kohtuotsuse põhjendused
10.Hageja A Oon esitanud nõude hageja ja kostja I K vahel 01.01.2000.a. sõlmitud laenulepingu alusel. Laenulepingu p 1.1. kohaselt on antud laenu summas 50 000 krooni. Lepingu p 5.1. kohaselt leping jõustub laenusaajale laenusumma üleandmise momendist. Laenulepingul on märge, et I. Klimov on raha summas 50 000 krooni saanud 01.01.2000.a. /tl 6/.
11.Hageja on kohtuistungil selgitanud, et tegelikult anti kostjale raha üle 1996. aastal ja summaks oli 3 000$. Kirjalikult koostati laenuleping 2000 aasta esimestel päevadel, täpselt ei tea, aga see ei olnud 01.01.2000.a. Kuna raha anti varem üle, siis soovis hageja kirjalikku kinnitust, et ta on raha üle andnud. Hageja mõistis, et rahatuse tõttu võivad tekkida arusaamatused /tl 114/.
12.Kostja on kinnitatud kohtuistungil, et ta sai hageja käest raha 3000$ 1996. aastal. 2000. aastal ta hagejalt mingit raha ei saanud ja lepingule kirjutas alla seetõttu, et kartis oma pere pärast. Juba lepingu allkirjastamisel teadis kostja, et tegemist on tühise tehinguga, sest raha selle lepingu järgi üle ei antud /tl 140-141/.
13.Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et 01.01.2000.a.kuupäeva kandva kirjaliku laenulepingu alusel laenu üle ei antud. Raha anti hagejalt kostjale üle 1996. aastal summas 3 000$. Nii kirjaliku laenulepingu sõlmimise kui ka raha üleandmise ajal kehtis Tsiviilkoodeks (TsK), mistõttu tuleb laenulepingu puhul kohaldada TsK sätteid. TsK § 272 lg 2 järgi laenuleping loeti sõlmituks raha üleandmise momendist. Pooled ei vaidle, et 01.01.2000.a. sõlmitud laenulepingu järgi raha üle ei antud. Kostja on vaidlustanud laenulepingu selle rahatuse pärast. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et kostjale anti üle poolte vahel 01.01.2000.a. sõlmitud laenulepingu alusel 50 000 krooni.
14.Riigikohus on lahendites 3-2-1-83-05, 3-2-1-104-02 leidnud, et kui pool soovib laenulepingut rahatuse eesmärgil vaidlustada, siis ta peab tõendama, et tegelikult tal mingit kohustust hageja ees ei ole. Seega peab kostja tõendama, et tal hageja ees kohustus puudus. Pooled on kohtule kinnitanud, et kostja sai hageja käest 1996. aasta laenu summas 3 000 dollarit. TsK § 272 lg 3 kohaselt võivad pooled iga võla vormistada laenulepinguna. Hageja on selgitanud, et talle oli tähtis, et kostja kinnitab raha saamist /tl 117/. Kohus on seisukohal, et pooled võisid 1996. aastal saanud laenu vormistada 2000.a. aasta alguses laenulepinguna TsK § 272 lg 3 alusel, kuna kostjal sel ajal eksisteeris hageja ees kohustus. Kostja väited, et ta luges hagejale laenu tasutuks sellega, et tema juurde tulid mehed, kes viisid temalt kauba ära, on tõendamata.
15.Kohtu hinnangul tõendab poolte vahel sõlmitud laenuleping, et kostjal oli hageja ees kohustus, kuid laenulepingu tingimusi sh tagasimakse tähtaega ja intressi osas pooled läbi ei rääkinud, mida kinnitavad hageja selgitused, et tal oli kostjaga kohtudes kaasas blankett, mida peast täideti /tl 114/.
16.Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et seisuga 01.01.2000.a. oli kostjal hageja eest kohustus summas 50 000 krooni, mis tulenes poolte vahel 1996. aastal sõlmitud laenulepingust.
17.Pooled ei leppinud kokku laenu tagastamise tähtaega, mida kinnitavad ka hageja selgitused selles, et kostja ei suutnud öelda, kuna ta laenu tagastab. Lepiti kokku, et kostja hakkab tasapisi laenu tagastama /tl 115/. Kohus leiab, et 01.01.2000.a. lepinguga oli kohustise täitmise tähtaeg kindlaksmääramata ning kohaldamisele kuulusid TsK § 177 sätted, mille kohaselt kreeditoril oli õigus nõuda täitmist, võlgnikul aga õigus täita kohustis igal ajal.
18.Kostja on kohtule esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles hageja on märkinud, et laenusaaja poolt oli laenu tagastamise lõpptähtaeg 01.01.2002 /tl 52-54/. Kohus ei pea hageja selgitusi selles, et ta eksis maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel sellega, et laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 01.01.2002.a., usaldusväärseks. Hageja on kirjeldanud, kuidas ta esitas kohtule avalduse /tl 115/. Kuna pooled ei olnud lepingus märkinud laenu tagastamise tähtaega, siis oli hageja õigustatud igal ajal nõudma kohustuse täitmist. Hageja on ise märkinud kohustuse täitmise lõpptähtajaks 01.01.2002.a. Hageja on kohtule esitanud lepingu ülesütlemise teate /tl 7/. Kohus nimetatud tõendiga ei arvesta asja lahendamisel, sest hageja on esitanud kohtule samas nõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles on märkinud, et nõue tuli tasuda hiljemalt 01.01.2002.a. Pärnu Maakohtu 10.08.2011 kohtumäärusest nähtub, et hageja on palunud pikendada hagi esitamise tähtaega /tl 56/. Seega juba 2011 aastal oli hageja seisukohal, et nõue on muutunud sissenõutavaks, mistõttu on kohtu hinnangul 12.04.2017.a. koostatud lepingu ülesütlemise teade eelkõige eesmärgiga alustada uut kohtumenetlust.
19.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 järgi tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. TsK § 86 kohaselt hakkas aegumine kulgema 02.01.2002.a. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kuna 02. jaanuar 2005.a oli pühapäev, siis viimane päev nõude esitamiseks kohtule oli 03. jaanuar 2005.a vastavalt TsÜS § 136 lg-le 8.
20.Hageja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 27.01.2011 ning kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest 10.08.2011 kohtumäärusega /tl 55-56/. Kui kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, siis loetakse TsMS § 372 lg 6 alusel, et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Hageja esitas käesolevas tsiviilasjas kohtule hagi 10.05.2019.a. Kostja on palunud jätta hagi rahuldamata ning kohaldada aegumist.
21.Kohus kohaldab aegumist TsÜS § 143 kohaselt kohustatud isiku taotlusel. Viimane päev kohtule nõude esitamiseks oli 03.01.2005.a., hagi on esitatud pärast aegumistähtaja möödumist. Kohus kohaldab kostja taotlusel aegumist ning jätab seetõttu hagi rahuldamata. Kuna kohus kohaldab aegumist, siis ei analüüsi kohus intressi nõuet. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.
22.Tsiviilasja hind on 19 962,93 eurot vastavalt TsMS § 133 lg-le 1.
23.Menetluskulud jätab kohus täies ulatuses TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda, kuna otsus on tehtud hageja kasuks. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.