Kohus Harju Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 28.01.2020. a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-18835
Tsiviilasi
Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistu avaldus X X vastu võla ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistu (registrikood 80469001, asukoht Virbi tn 8//10, 13629 Tallinn) Avaldaja esindaja: J X, e-post xxx Puudutatud isik: X X (isikukood xxx, elukoht xxx) Menetlustoiming Avalduse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus.
2.Välja mõista X Xlt Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistu kasuks majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus perioodi märts 2018 kuni november 2019 tasumata arvete eest 1317,03 eurot ja viivised perioodi 26.03.2018-30.11.2019 eest 90,90 eurot, kokku 1407,93 eurot.
3.Välja mõista X Xlt Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistu kasuks viivis põhinõudelt (1317,03 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 01.12.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
4.Menetluskulud jätta X X kanda.
5.Välja mõista X Xlt Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistu kasuks põhjendatud menetluskulu 415 eurot (s.h riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu 360 eurot ja muu kulu 5 eurot). Avaldaja õigusabikulu on vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel.
Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb X Xl tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistu esitas 01.12.2019 avalduse X X vastu võla ja viivise nõudes. Avalduse kohaselt kuulub K. Xle kuulub xxx korter. K. X ei ole tasunud korteriühistu majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest ning seisuga 30.11.2019 moodustab perioodi märts 2018 kuni november 2019 esitatud ja tasumata arvetest põhivõlg 1317,03 eurot, millele lisanduvad viivised 90,90 eurot.
2.Harju Maakohtu 04.12.2019 määrusega kohus võttis avalduse menetlusse ning määras K. Xle vastamiseks tähtaja 14 päeva alates kohtumääruse ja avalduse kättetoimetamisest. Kohtu põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel menetleb kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandija korteriühistuseaduse (Krts) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
4.TsMS 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 3 teise lause kohaselt ei või hagita asja lahendada tagaseljamäärusega. TsMS § 477 lg 5 ja lg 7 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
5.Kohus toimetas menetlusse võtmise määruse ja avalduse puudutatud isikule kätte 12.12.2019. Puudutatud isik kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend.
6.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud. Kinnistusraamatu väljatrükist nähtub, et puudutatud isikule kuulub korteriomand aadressil xxx (registriosa nr xxx) (tl 6p-8). Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Tallinn, Virbi tn 8/10 korteriühistu põhikirja punkti 3.1 kohaselt on korteriühistu tegevuse eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Tallinn, Virbi 8/10 korteriühistu põhikirja punkt 4.1 kohaselt kuuluvad korteriühistu koosseisu kõik ühistu nimes sisalduvate kinnistute elamute korteriomanikud. Avalduse kohaselt on puudutatud isikul tekkinud võlgnevus seoses majandamis- ja kommunaalteenuste osutamisega temale kuuluvale korteriomandile. Kohus tuvastas, et alates märtsist 2018 kuni novemberini 2019 ei ole puudutatud isik tasunud või
on seda teinud osaliselt majandamiskulude arved nr 802500005, 1804105, 1805105, 1806105, 1807105, 1808105, 1809105, 1810105, 1811105, 1912105, 1901105, 1902105, 1903105, 1904105, 1905105, 1906105, 1907105, 1908105, 1909105, 1910105, 1911105 (tl 15p-25p). Põhivõlgnevus 1317,03 eurot koosneb järgnevatest kululiikidest: halduskulud 36,08 eurot, raamatupidamine 48,08 eurot, tehnohooldus 72,14 eurot, ATS ja valveteenus 6,75 eurot, tõsteseadmed ja tõkkepuu 1,50 eurot, lift 11,14 eurot, väliskoristus 36,22 eurot, sisekoristus 60,81 eurot, porivaibad 6,71, remondifond 92,09 eurot, jooksev- ja avariiremont 3,50 eurot, materjalid 1,15 eurot, kindlustus 16,64 eurot, arvuti tarkvara rent 2,25 eurot, prügivedu 59,41 eurot, üldelekter 94,85 eurot, kommunaalteenustest küte 275,34 eurot, külm vesi 83,06 eurot, soe vesi 152,17 eurot ning vee soojendamine 243,32 eurot, üldvesi 0,92 eurot, mitmesugused lisateenused 12,23 eurot.
7.KrtS § 35 lg 1 kohaselt korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. KrtS § 35 lg 2 p-de 1-5 kohaselt tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige järgmisi tegevusi: kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont; korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimine; kaasomandi eseme taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimine; korteriühistu vastutuse kindlustamine; kohase suurusega reservkapitali ja remondifondi loomine. Virbi 8//10 korteriühistu põhikirja kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud (p 5.2.1, 5.2.7, 6.4) (tl 8p-12p). Korteriühistu põhikirja punkt 6.6 kehtestab majandamiskulude jaotuse korterite vahel lähtudes korteri üldpinna osast elamu üldpinnast, välja arvatud arvestatavad sihtotstarbelised maksed lähtudes arvestite näitudest. KrtS § 40 lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 1 kohaselt korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb mh järgmistest osadest: korteriühistu kavandatavad tulud ja kulud (p 2); korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel (p 3). KrtS § 41 lg 3 kohaselt majanduskava kehtestab korteriomanike üldkoosolek. Puudutatud isikule esitatud arvetel toodud kuluartiklite (halduse, heakorra, tehnohoolduse, kindlustus ja remondimakse alaliigid) eest tasumisele kuuluvad summad tulenevad Virbi 8//10 KÜ üldkoosoleku kinnitatud suurustest(tariifidest) ning protokollidele lisatud majanduskavadest (tl 26p-32). Avaldaja 2019. aasta majanduskavas on kehtestatud korteri üldpinnalt arvestatuna igakuiseks halduskulude suuruseks 0,0653 eurot, heakord 0,1421 eurot, tehnohooldus 0,1096 eurot, kindlustus 0,0164 eurot ja remondimakse 0,1037 eurot. Kommunaalteenuste eest tasutakse vastavalt tegelikele kuludele. Virbi 8//10 KÜ põhikirja p 8.2 kohaselt sihtkapital moodustub liikmete sihtotstarbelistest maksetest, mis on ette nähtud elamu mõtteliste osade majandamiseks ning tulevaste vajalike ja kasulike kulutuste katteks ning see määr kinnitatakse põhikirja p 9.3.5 kohaselt üldkoosoleku otsusega. Üldkoosoleku otsustega on remondimaksu(remondifondi) suuruseks 0.1037 eurot üldpinna ruutmeetrilt, mis kajastub ühistu liikmetele esitatud arvetel.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on
kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9.Avaldaja on veenvalt põhistanud, et ta on puudutatud isikule esitanud igakuuliselt periood märts 2018 kuni november 2019 arved x korteri majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest, kuid arveid puudutatud isik kokku summas 1317,03 eurot arvetel märgitud tähtajaks nõuetekohaselt tasunud ei ole. Põhistatud on, et kui puudutatud isikule arvestati tasumisele kuuluvaid makseid koos oasamaksu arvega märts 2018 kuni november 2019 kokku 1455,06 eurot, kui samal ajal on puudutatud isiku poolt tasutud makseid 2018-2019 kestel summas 138,03 eurot, siis oli avaldajal õigus vastavalt VÕS § 88 lg 6 kohaselt puudutud isiku poolt tasutud summad 138,03 arvestada varem tekkinud ja esmast sissenõutavaks muutunud majandamiskulude kohustuste katteks, mistõttu puudutatud isiku tasutud summa arvelt on kaetud tasumata osamaksu arve summas 45 eurot, 35 eurot osaliselt märts 2018 arve katteks ja 58,03 eurot juuni 2019 arve katteks. Puudutatud isik ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega suuruse osas. Seega on tõendatud, et puudutatud isik võlgneb avaldajale 1317,03 eurot.
10.KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 ls-te 1 ja 2 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (referentsintressimäär). Seadusjärgne viivisemäär on 8% aastas (s.o ca 0,022% päevas). Kuna puudutatud isik on viivitanud temale esitatud arvete tasumisega, siis on avaldajal õigus nõuda viivist. Avalduse kohaselt on puudutatud isikule arvestatud viiviseid seoses tasumata arvetega 90,90 eurot. Puudutatud isik avaldaja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole (t.l. 3).
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
12.Lähtudes eeltoodust tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista võlg majandamis-ja kommunaalteenuste eest 1317,03 eurot, viivis 90,90 eurot, viivis põhivõlgnevuselt (1317,03) alates hagiavalduse esitamisest, so. 01.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja
põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
14.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Pidades silmas korteriomandi nõuete lahendamise erisusi, sh kohustust lahendada tsiviilasi hagita menetluses, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud võla põhjustanud puudutatud isiku kanda.
15.Avaldaja on taotlenud menetluskuluna välja mõista puudutatud isikult avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu 410 eurot ja päringute tegemise eest makstud 5 eurot ning kohustada puudutatud isikut tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
17.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid avaldaja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Avaldaja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige avalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks avalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 4,5 tundi.
18.Kohus loeb põhjendatuks avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 360 eurot. Kohus loeb põhjendatud kuluks Registrite ja Infosüsteemide Keskusele tasutud 5 eurot kinnistusraamatusse infopäringu tegemise eest ja äriregistrist põhikirja saamiseks. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 415 eurot (50+360+5). Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuludena välja mõista 215 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.