TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi F.P vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.04.2025. a otsus (lihtmenetlus)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
231 eurot 5 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja F.P (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 30.04.2025. a otsuse peale menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda. F.P-l ei ole praeguses menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
2-23-136801 on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (avaldaja, hageja) esitas 14.09.2023 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale F.P (võlgnik, kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 1052,37 euro saamiseks. Maakohus tegi 19.09.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 09.11.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista kostjalt välja põhivõla 609,99 eurot, sissenõudmiskulu 60 eurot ja sissenõutavaks mutunud viivise 215,76 eurot, ning alates 10.11.2023 kuni lepingust nr 709999787 tuleneva põhinõude 309 eurot täitmiseni viivise 36,62% aastas ning kuni lepingust nr 710093709 tuleneva põhinõude 295,99 eurot täitmiseni viivise 37,57% aastas.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 03.01.2022 järelmaksulepingu nr 709999787 ning 14.01.2022 järelmaksulepingu nr 710093709, mille alusel kostja soetas kaupa. Lepingu nr 709999787 krediidi kulukuse määraks oli 40,55%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel võeti arvesse krediidisummat suurusega 309 eurot, intressimäär 36,62%, osamaksete arv 66, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 404 lg-ga 21. Maksete kogusumma oli 769,18 eurot. Lepingu nr 710093709 krediidi kulukuse määraks oli 42,15%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel võeti arvesse krediidisummat 295,99 eurot, intressimäär 37,57%, osamaksete arv 30, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Maksete kogusumma oli 497,51 eurot. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi, mistõttu hageja saatis 08.11.2022 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatused, milles anti kostjale võla tasumiseks täiendav tähtaeg kuni 22.11.2022. Kuna kostja jättis võla ka täiendava tähtaja jooksul tasumata, ütles hageja 23.11.2022 lepingud üles. Kostja vastuväited
3.Kostja ei vastanud hagile. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 30.04.2025. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 295,99 eurot, viivise 28,09 eurot ning seadusjärgses määras edasiulatuva viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 77,95 eurot, viivise 0,48 eurot ning seadusjärgses määras edasiulatuva viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast. Ülejäänud nõuete osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus jättis hageja menetluskulud hagi osalise rahuldamise tõttu 36% ulatuses kostja kanda ning 64% ulatuses
2
2-23-136801 hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 168,84 eurot ning seadusjärgses määras viivise menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
4.1.Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid järelmaksulepingu nr 709999787, mille krediidi kulukuse määr oli 40,55% ja järelmaksulepingu nr 710093709, mille krediidi kulukuse määr oli 42,15%.
4.2.Maakohus leidis, et pooled sõlmisid tarbijakrediidilepingud (VÕS § 402 lg 1), kuid hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403 4 lg 1), kuna lähtus laenu andmisel üksnes kostja esitatud ankeedist ning tegi üksnes päringu maksehäireregistrisse. Hageja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute ega muude kohustuste suurust, samuti ei küsitud kostjalt pangakontode väljavõtteid. Kostja igakuisteks väljaminekuteks luges krediidiandja 0 eurot. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (krediidiandjate ja -vahendatajate seadus (KAVS) § 49 lg 1 p-d 1–7). Hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal leidis maakohus, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei näidanud tarbija krediidivõime kontrollimisel üles VÕS § 4034 lg 2 mõttes vajalikku hoolsust. Eeltoodut arvesse võttes ei olnud kostja maakohtu hinnangul VÕS § 403 4 lg 1 tähenduses krediidivõimeline. Seega eiras krediidiandja tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsusja kontrollikohustust. Krediidiandja eiras VÕS §-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaoludest ei saa järeldada, et krediidiandja kogus tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmeid ja analüüsis neid.
4.3.Kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast (VÕS § 4034 lg 7). Sellisel juhul ei võlgne tarbija krediidiandjale muid tasusid. Krediidiandja peab intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades tagasimaksed uuesti määrama ning tegema need tarbijale teatavaks. Maakohtule esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt andmeid küsinud ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest).
4.4.22.04.2025 menetlusdokumendis tegi hageja võla ümberarvestused. Arvestades kõik kostja krediidilepingu katteks tehtud tagasimaksed põhinõude katteks, ei saaks lugeda krediidilepinguid 23.11.2022 kehtivalt ülesöelduks. Selleks hetkeks ei olnud krediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud, s.o kostja ei olnud võlas kolme osamaksega (VÕS § 416 lg 1). Maakohus leidis, et krediidilepinguid ei ole 23.11.1022 kehtivalt üles öeldud ja lepingud lõpevad ümberarvestuse järgse viimase osamakse saabumisega.
4.5.Lepingu nr 710093709 alusel sai kostja 295,99 eurot krediiti ja pidi krediidi tagastama ajavahemikul 10.08.2022–10.07.2024. Seega on lepingu lõpptähtpäev saabunud. Kostja ei ole hageja väiteil ühtegi tagasimakset teinud. Kuna maakohus leidis, et vastutustundliku 3
2-23-136801 laenamise põhimõtet on rikutud, tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 295,99 eurot ja seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivis alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast, s.o alates 11.07.2024. Maakohtu otsuse tegemise seisuga oli viivis 28,09 eurot. Hageja palus välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Maakohus mõistis seadusjärgses määras edasiulatuva viivise välja alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (01.05.2025) kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus jättis hagi ülalmärgitud viivisenõude osa ületavas osas rahuldamata.
4.6.Lepingu nr 709999787 alusel sai kostja 309 eurot krediiti. Kostja ei ole hageja väitel ühtegi tagasimakset teinud. Kuna maakohus leidis, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, tuleb kostjalt maksegraafiku ümberarvutustest tulenevalt välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed – st laenu põhiosa 77,95 eurot (osamaksed ajavahemiku 10.11.2023–10.04.2025 eest). Samuti palus hageja välja mõista seadusjärgses määras viivise põhivõlalt 77,95 eurolt alates 11.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus mõistas kostjalt hageja kasuks välja otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 0,48 eurot ning seadusjärgses määras edasiulatuva viivise alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (01.05.2025).
4.7.Maakohus jättis rahuldamata hageja 22.04.2025 menetlusdokumendis esitatud nõude mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuva võla ning sellest arvestatud viivise, sest leidis, et praegusel juhul ei esine mõjuvat põhjust hagi muutmiseks. Hageja ei ole põhjendanud, millest tulenevalt peaks kohus hagi tulevikus sissenõutavaks muutunud nõuete osas rahuldama. Iga tulevikus sissenõutavaks muutuva osamakse osas saaks hageja sel juhul esitada täiturile uue täitmisavalduse, mis tooks võlgnikule kaasa ebaproportsionaalsed ja ebamõistlikud täitekulud.
4.8.Hageja menetluskulud jättis maakohus hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 kohaselt 36% ultatuses kostja kanda ning 64% ulatuses hageja enda kanda. Hageja palus mõista kostjalt välja riigilõivu 280 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale õigusabi 3 tunni ulatuses tunnihinnaga 169 eurot. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud ühe tunni ulatuses. Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise ning mahuka vaidlusega. Hageja menetluskulud koos riigilõivuga olid kokku 469 eurot (280+20+169). Menetluskulude jaotust arvestades mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks koos seadusjärgses määras viivisega välja menetluskulud 168,84 eurot. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude, mõista kostjalt välja lepingu nr 709999787 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuva võla ja sellelt arvestatud viivised ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
5.1.Hageja hinnangul leidis maakohus ekslikult, et hageja ei ole tulevikus sissenõutavaks muutuva võla nõuet põhjendanud. TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida õigel ajal oma kohustust. Hageja on nimetatud nõuet 22.04.2025. a menetlusdokumendis põhjendanud. Kui maakohtu hinnangul ei olnud hageja esiletoodud asjaolud nõude rahuldamiseks piisavad, oleks maakohus pidanud andma hagejale enne otsuse tegemist võimaluse TsMS § 369 kohaldamise eelduste aluseks olevaid asjaolusid täpsustada. Kostja ei ole ühtegi tagasimakset teinud, samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses ega näidanud üles huvi asja lahendada. Arvestades, et kostja ei ole 4
2-23-136801 üle kolme aasta tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi täitnud ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ei tasu ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt. Seega on tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste väljamõistmine põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 ja alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on hagihind 1249,80 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse taotlust, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis oleks kaasa toonud ebaõige otsuse.
10.Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu hageja nõuded tuli rahuldada põhivõla ja seadusjärgses määras viivise osas. Samuti lahendas maakohus asja õigesti tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete ning viivise osas.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kuna kostjal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
13.Hageja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 100 eurot, mille ringkonnakohus tagastab vastava taotluse esitamisel.
14.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega
5
2-23-136801 paberkandjal ei tagasta. Määrus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
15.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on võib hageja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.