TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi A. K. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1 249,80 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235) Hageja lepinguline esindaja: S. R., e-post: [email protected] Kostja: A. K. (isikukood XXX), registris elukoha andmed puuduvad, tegelik elu- või viibimiskoht teadmata, e-post: XXX
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 295,99 eurot, viivis 28,09 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (295,99 eurot) alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (01.05.2025) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 77,95 eurot, viivis 0,48 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (77,95 eurot) alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (01.05.2025) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Jätta hageja menetluskulud 36% ulatuses kostja kanda ja 64% ulatuses hageja kanda.
6.Määrata kindlaks menetluskulude rahaline jaotus. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena 168,84 eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
Hageja esitas hagis järgnevad nõuded: mõista kostjalt A. K. hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks välja põhivõlgnevus 604,99 eurot, intress 144,73 eurot, sissenõudmiskulud 60,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 215,76 eurot; mõista kostjalt A. K. hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis alates 10.11.2023 kuni lepingu nr. 709999787 põhinõude summas 309,00 eurot täitmiseni 36,62% aastas ning kuni lepingu nr. 710093709 põhinõude summas 295,99 eurot täitmiseni 37,57% aastas.
Hagi kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja 03.01.2022 järelmaksulepingu nr. 709999787 ning 14.01.2022 järelmaksulepingu nr. 710093709, mille alusel sai kostja soetada kaubad.
Lepingu nr. 709999787 krediidi kulukuse määraks on 40,55%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 309 eurot, intressimäär 36,62%, osamaksete arv 66, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Maksete kogusumma 769,18 eurot
Lepingu nr. 710093709 krediidi kulukuse määraks on 42,15%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 295,99 eurot, intressimäär 37,57%, osamaksete arv 30, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Maksete kogusumma 497,51 eurot.
Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 08.11.2022 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatused, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 22.11.2022 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 23.11.2022 lepingud üles.
Kostja seisukoht
6.Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
2/7
Krediidiandja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 03.01.2022 järelmaksulepingu nr. 709999787 (dtl 29) ning 14.01.2022 järelmaksulepingu nr. 710093709 (dtl 30), mille alusel sai kostja soetada kaubad.
Lepingu nr. 709999787 krediidi kulukuse määraks on 40,55%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 309 eurot, intressimäär 36,62%, osamaksete arv 66, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Maksete kogusumma 769,18 eurot
10.Lepingu nr. 710093709 krediidi kulukuse määraks on 42,15%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 295,99 eurot, intressimäär 37,57%, osamaksete arv 30, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Maksete kogusumma 497,51 eurot.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ja krediidiandja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal vahel sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud.
12.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja siseeeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne 3/7
tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.
13.Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
14.Hagi kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Hageja selgitustest nähtuvalt ei teinud krediidiandja enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute ega muude kohustuste suurust, samuti ei küsitud kostjalt pangakontode väljavõtteid. Kostja igakuisteks väljaminekuteks luges krediidiandja 0 eurot. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). 4/7
15.Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et krediidiandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 403 4 lg 2 mõttes tarbija krediidivõime kontrollimisel. Eeltoodust tulenevalt ei kogunud krediidiandja kohtu hinnangul piisavalt tõendeid kostja igakuiste sissetulekute kohta. Kohus leiab, et eeltoodut arvesse võttes ei olnud kostja krediidilepinguid sõlmides krediidivõimeline VÕS § 403 4 lg 1 tähenduses. Seega on krediidiandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Krediidiandja on eiranud VÕS §-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et krediidiandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.
16.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 403 4 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et krediidiandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.
17.Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest), (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).
18.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
19.Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 08.11.2022 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatused, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 22.11.2022 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 23.11.2022 lepingud üles.
20.22.04.2025 menetlusdokumendis on hageja teinud võlgnevuse ümberarvestused. Arvestades kõik kostja krediidilepingu katteks tehtud tagasimaksed põhinõude katteks, ei saaks lugeda krediidilepinguid 23.11.2022 kehtivalt üles öelduks. Selleks hetkeks ei olnud krediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud, s.o kostja ei olnud kolme osamaksega võlas. Kohus leiab, et krediidilepinguid ei ole 23.11.1022 kehtivalt üles öeldud ja leping lõppevad ümberarvestuse järgse viimase osamakse saabumisega.
21.Lepingu 710093709 alusel sai kostja krediiti 295,99 eurot ja pidi krediidi tagastama perioodil 10.08.2022-10.07.2024. Seega on lepingu lõpptähtpäev saabunud. Kostja ei ole hageja väiteil ühtegi tagasimakset teinud. Seega, kuna kohus leiab et vastutustundliku laenamise põhimõtet on 5/7
rikutud, tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 295,99 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast 11.07.2024. Käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga on see 28,09 eurot. Samuti palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivise. Kohus mõistab selle välja alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (01.05.2025) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata ülal märgitut ületava viivisenõude osas.
22.Lepingu 709999787alusel sai kostja krediiti 309 eurot. Kostja ei ole hageja väiteil ühtegi tagasimakset teinud. Seega, kuna kohus leiab et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, tuleb kostjalt välja mõista maksegraafiku ümberarvutustest tulenevalt käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud osamaksed – st laenu põhiosa 77,95 eurot (need on osamaksed 10.11.2023-10.04.2025). Samuti on hageja palunud välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhiosalt 77,95 eurolt alates 11.04.2025 kuni täitmiseni. Kohus mõistab välja sissenõutavaks muutunud viivise otsuse tegemise seisuga – 0,48 eurot. Samuti palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivise. Kohus mõistab selle välja alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (01.05.2025) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
23.Hageja on 22.04.2025 menetlusdokumendis palunud kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse ja sellelt arvestatavad viivised. Kohtu hinnangul ei esine antud juhul mõjuvat põhjust hagi muutmiseks. Samuti ei ole hageja põhjendanud, millest tulenevalt peaks kohus hagi rahuldama tulevikus sissenõutavaks muutunud nõuete osas. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-141-13 p-s 17 rõhutanud, et pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb. Kohus leiab, et mõjuvad põhjused tulevikus sissenõutavaks muutuva põhinõude ja viiviste väljamõistmiseks puuduvad. Täiendavalt märgib kohus, et iga tulevikus sissenõutavaks muutuva osamakse osas saaks hageja esitada täiturile uue täitmisavalduse, mis tooks võlgnikule kaasa ebaproportsionaalsed ja eba mõistlikud täitekulud. Iga osamakse puhul on uue täitemenetluse alustamisel täitekuluks 18,30 + 30,50 = 48,80 eurot ning ei saa välistada võimalust, et iga osamakse sissenõudmiseks algatatakse eraldi täitemenetlus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja hagi tulevikus sissenõutavaks muutuvate nõuete osas. Kohus jätab hagi rahuldamata põhinõude osas 309 – 77,95 = 231,05 eurot.
24.Kohus jätab hagi rahuldamata intressinõude ja sissenõudmiskulude nõude osas. Kohus jätab hagi rahuldamata ülal märgitut ületava viivisenõude osas. Menetluskulud
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et hageja hagihind hagi esitamisel oli 1 249,84 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude 295,99 + 77,75 (põhinõue) + 28,09 + 0,48 (viivisenõue) + 46,51 (edasiulatuva viivise aastane summa) = 448,82 euro ulatuses. See moodustab algsest hagihinnast 448,82 : 1 249,84 = 36%. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 36% ulatuses kostja ja 64% ulatuses hageja kanda. 6/7
26.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 280 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 280 eurot.
27.Hageja esindaja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud on TsMS § 484 2 alusel põhjendatud 20 euro ulatuses.
28.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 3 tundi, hinnaga 169 eurot tund. Hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 169 eurot (ilma käibemaksuta).
29.Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud kohtu poolt mõistlikuks ja vajalikuks peetavaid menetluskulusid 280 + 20 + 169 = 469 eurot. Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 36% hageja menetluskuludest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 168,84 eurot.
30.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
31.Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
32.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.