Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Pavelson
Otsuse avalikult teatavaks- 28. jaanuar 2020, Rapla tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-19-128574
Tsiviilasi
Intrum Debt Finance AG hagi R L vastu kohustuse täitmiseks
Tsiviilasja hind
1009,70 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Hageja Intrum Debt Finance AG (CH-100.023.266, Industriestrasse 13C, 6300 ZUG, SWITZERLAND), lepinguline esindaja Dagne Niit (isikukood 48206160027, Aktsiaselts Intrum Estonia, asukoht Rotermanni 8, Tallinn, 10111 Harju maakond, e-post [email protected]). Kostja R L (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxx xxx x/x, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hagi rahuldada. Välja mõista R L võlgnevus summas 882,47 eurot ja lepingujärgne viivis 19,90% aastas põhinõudelt 639,37 eurot alates 07.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni Intrum Debt Finance AG kasuks. Menetluskulud jätta R L kanda. Välja mõista R L riigilõiv 220 eurot Intrum Debt Finance AG kasuks. Välja mõista R L viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Intrum Debt Finance AG kasuks. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. R L võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus summas 730,83 EUR (sh põhivõlgnevus 639,37 EUR, intress 48,94 EUR, haldustasu 13,55 EUR, viivis 8,97 EUR, meeldetuletuskirjade tasu 20 EUR), sissenõutavaks muutunud viivis alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamise seisuga summas 151,64 eurot ja jooksev viivis 19,90% aastas arvestatuna 639,37 eurolt alates 07.12.2019.a. kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni ning jätta kõik menetluskulud (sealhulgas maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 45 EUR, maksekäsu menetluskulu 20 EUR ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 155 EUR) kostja kanda;. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja seisukoht Kostja kohustus kirjalikult vastama 24.01.2020. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,
millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 220 eurot, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks.
(allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.