lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-125969/6

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 27.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-125969/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1278
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõudekiri
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2022-11-14
Vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatuse muutmine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2022-03-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusTsMS § 163Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-125969

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-125969

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M K vastu võlgnevuse 2835 euro, intressi 360,58 euro, võla sissenõudmise kulude 35 euro, viivise 837,99 euro ja lisanduva viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

5306,90 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ, e-post [email protected]) Kostja M K (isikukood xxx, elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista M Klt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks võlgnevus (põhinõue) 2835 eurot, intress 360,58 eurot, võla sissenõudmise kulud 35 eurot ja seisuga 8. november 2019 sissenõutavaks muutunud viivis 153,48 eurot.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-22-19412/13Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 28.09.20262-26-17893/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.09.20262-25-13953/53Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 23.09.20262-25-128456/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
VÕS § 41Tüüptingimustega lepingu kehtivus
Välja mõista M Klt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis protsendina põhinõudelt (2835 eurolt) alates 9. novembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
5.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
1.Jätta menetluskulud 83% ulatuses M K kanda ja 17% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.

2-19-125969

2.Välja mõista M Klt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskuludena riigilõiv 352,75 eurot ja õigusabikulud 132,80 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb M Kl tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.xxx OÜ ja M K (kostja) sõlmisid 19.11.2018 laenulepingu nr xxx, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja kohaselt täitnud. Nõue on 29.03.2018 loovutatud Aktsiaseltsile PlusPlus Capital (hageja). Kohtu selgitused
2.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus seoses hageja viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega vajalikuks selgitada järgmist.
3.Hageja on hagis välja toonud, et kostjaga sõlmitud laenulepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkel intressimäär 43,68% aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt lepingus sätestatud intressiga võrdses määras 43,68% aastas (kooskõlas laenulepingu põhitingimuste p-ga 6.1). Hageja palus kostjalt välja mõista viivise määraga 0,119671% päevas (s.o 43,68% aastas / 365) võlgnevuse põhiosalt 2835 eurolt, ajavahemiku 07.03.2019 08.11.2019 eest summas 837,99 eurot. Seejuures palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude 2835 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,119671% päevas, alates 09.11.2019.

2-19-125969

4.Kohus selgitab, et viivise määraks on vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele laenulepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt kostjaga 19.11.2018 sõlmitud laenulepingule nr xxx on intressimäär aasta kohta 43,68%. Kohus juhib tähelepanu, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu 18.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Seejuures tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasja nr 3-2-1-25-16, p 13). Hageja (viivise) aastamäär 43,68% ületab käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda. Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine.
5.VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on seejuures selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt on hageja viivise nõue põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgse viivisenõude osas perioodi 07.03.2019 - 08.11.2019 eest (põhivõla summalt 2835 eurolt) summas 153,48 eurot. Ülejäänud (s.o 837,99 eurot – 153,48 eurot = 684,51 eurot) osas jääb hageja viivisenõue rahuldamata. Lähtuvalt eeltoodust ja TsMS § 367 järgi mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise protsendina põhinõudelt (s.o 2835 eurolt) alates 09.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu 425 eurot ja õigusabikulud 420 eurot.
7.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 420 eurot selgelt põhjendamatu. Kohtule esitatud menetluskulude arve nr 215604 spetsifikatsioonist nähtub, et kokku on hagejale osutatud õigusabi 3,5 tunni ulatuses juristi poolt tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades esindaja kvalifikatsiooni peab kohus põhjendatud tunnihinnaks 80 eurot (käibemaksuga). Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 160 eurot (käibemaksuga), mis vastab kahele töötunnile ning mis tuleb kostjalt, lähtuvalt alltoodud menetluskulude jaotusest, välja mõista.

2-19-125969

8.Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 83% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 83% ulatuses kostja ja 17% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 352,75 eurot (425 x 83%) ja õigusabikulud 132,80 eurot (160 x 83%).
9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
10.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja