4.Määrata Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 140 eurot ja mõista see Y.I-lt Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu kasuks välja. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni p 4 ei ole edasikaevatav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Y.I (avaldaja) esitas 18.03.2023 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu (puudutatud isik) vastu Tallinn, Raadiku tn 9 korteriomanike 18.01.2023 üldkoosoleku otsuste nr 1-5 vaidlustamiseks.
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja Tallinnas Raadiku 9 asuvas majas korteri nr 4332 omanik. 18.01.2023 toimus korteriomanike üldkoosolek, kus võeti vastu järgmised otsused: 1) Korteriühistu põhikirja p 4.10 muutmine otsuste vastuvõtmise korra muutmise kohta üldkoosolekut kokku kutsumata. 2) Volinike 27.10.2020 ja 07.12.2021 otsuste heakskiitmine ning 2021. a ja 2022. a majandustegevuse kavade kinnitamine. 3) 2023. a majandustegevuse kava kinnitamine. 4) Korteriomanike 10.06.2021 otsusega valitud 24 voliniku volituste kinnitamine. 5) Revisjonikomisjoni volituste kinnitamine.
1.2.Üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolekul osales 183 korteriomanikku ning nende esindajat. Koosoleku protokollijateks valiti JT ja JS, kuid prokollist ei nähtu, kui palju hääli anti JT ja kui palju JS poolt. Järelikult pandi hääletamisele koos kaks isikut, millega rikuti isikuvalimise reeglit, mille järgi tuleb hääletada igat kandidaati eraldi. Protokolli järgi valiti häältelugemiskomisjoni liikmeteks VM, AL, MG ja VP hääletustulemusega 132 poolt, 49 vastu ja 2 erapooletut. Ka nende isikute puhul ei ole prokollis kirjas, kui palju hääli iga kandidaat sai. Seega on ka mandaatkomisjoni liikmete valimisel rikutud isikuvalimise reeglit. 2
1.3.Üldkoosoleku salvestuselt ei ole ühegi hääletamisele pandud otsuse osas kuulda häältelugemiskomisjoni liikmete poolt hääletustulemustest teavitamist. Koosoleku juhataja TL teatas ise otsuse poolt antud häälte arvu, kuid mitte vastu- ja erapooletute häälte arvu. Seega on protokollis kajastatud vastu- ja erapooletud hääled jäänud tegelikult lugemata. Järelikult ei vasta otsuste hääletustulemus tegelikkusele, kuna koosoleku juhatajal ei ole võimalik endal hääli lugeda ning häältelugemiskomisjon ei teavita häältelugemise tulemustest. Otsuste vastuvõtmise korra olulise rikkumise tõttu on otsused nr 1-5 tühised.
1.4.Otsustega nr 2 ja 3 kehtestati 2021., 2022. ja 2023. aasta majanduskavad. Need on vastuolus seadusega.
1.4.1.Majanduskavade kohaselt olid palgakulud 2022. aastal 115 248 eurot ja 2023. aastal 127 948,80 eurot, kuid need on näidatud tegelikkusest väiksematena. Tegelikud töötasukulud, s.o tulumaks ja sotsiaalmaks, olid 2022. a 142 759,08 eurot ning 2023. a 153 449,76 eurot.
1.4.2.Majanduskavas on toodud muud kulud (elektrienergia, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, juriidilised teenused, lepingud äriühingutega, kindlustus, post, telefon, kantselei kaubad), kuid neid ei ole kokku liidetud, vaid on näidatud iga kulu eraldi reana. Hoolduskulud, s.o töötasukulud ja kulud elektrienergiale, prügivedu, vesi kanalisatsioon, juriidilised teenused, lepingud äriühingutega, kindlustus, post, telefon ja kantseleikaubad on kokku 2022. a majanduskava kohaselt 198 744 eurot ning 2023. a 225 204 eurot. Tegelikult olid töötasukulud ja muud kulud 2022. aastal kokku 368 984,16 eurot ning 2023. aastal 407 507,52 eurot. Majanduskava järgi pidid korteriomanikud tasuma nende kulude katteks 2022. aastal 20 eurot kuus, s.o 240 eurot aastas ning kuna korteriühistul on 980 liiget, siis oli tulu 2022. aastal 235 200 eurot, mis on 133 784,16 eurot väiksem kui 368 984,16 eurot. 2023. aastal pidid korteriomanikud tasuma 22,25 eurot kuus, s.o 267 eurot aastas ja tulu kokku oli 261 660 eurot, mis on 145 847,52 euro võrra väiksem kui 407 507,52 eurot.
1.4.3.Majanduskavas on toodud lisaks korteriomanike poolt tasumisele kuuluvatele tuludele ka järgmised tulud: remontbokside liikmete hooldustasu 2002. aastal 7817 eurot ja 2023. aastal 9067 eurot; tasud elektri eest 2022. aastal 6500 eurot ja 2023. aastal 7280 eurot; tasud vee ja prügi eest 2022. aastal ja 2023. aastal 1200 eurot; bokside rent 2022. aastal 13 800 eurot ja 2023. aastal 13 680 eurot; parkimine 2022. ja 2023. aastal 9240 eurot; viivis ja intress 2022. ja 2023. aastal 800 eurot ning muud tulud 2022. ja 2023. aastal 500 eurot. Viivis, intress ja muud tulud tuleb tuludest maha arvata, sest ei ole selge, mis see muu tulu on. Puudutud isik ei ole laenu andnud, seega ei saa olla ka intressitulu. Viivis tuluna ei saa olla samal real intressiga ning seda ei saa planeerida tuluks. Seega lisaks korteriomanike poolt tasutud maksetele olid 2022. aastal lisatulud kokku 38 557 eurot ning 2023. aastal 40 467 eurot, kuid lisatulud ei kata kulude ja tulude vahet, mis 2022. aastal oli 95 227,16 eurot ja 2023. aastal 105 380,52 eurot.
1.4.4.Majanduskava kohaselt tehti 2022. aastal remonttöid 66 000 euro eest. Korteriomanikud peavad remondifondi tasuma 30 eurot aastas, seega oli laekumine remondifondi 2022. aastal 29 400 eurot. On arusaamatu, kuidas on võimalik teha 29 400 euroga töid, mille hind on 66 000 eurot. Majanduskava kohaselt oli 2023. aastal kavas teha remonttöid 65 500 euro eest, kuid remondifondi makse on endiselt 30 eurot aastas, mis ei kata remonditööde hinda.
3
Korteriomanikele ei ole koos majanduskavaga esitatud 2022. a tehtud tööde kohta töövõtulepinguid ega töövõtjate arveid, seega ei ole tõendatud, et majanduskavas toodud tööd on tehtud. 2023. aastal kavandavate tööde kohta (sadeveesüsteemi rekonstrueerimine, katuse remont, tuletõrje signalisatsiooni ja videovalve tööd, videokaamerate, seadmete ja arvutite paigaldamine, teekatte remont) ei ole korteriomanikele esitatud tööde loetelu koos materjalide või seadmete hinnaga ega töövõtjate hinnapakkumisi ülal loetletud tööde kohta.
1.4.5.2022. ja 2023. aasta majanduskavades puudub ülevaade kaasomandi eseme seiskorrast, seega ei ole põhistatud, et kavas ette nähtud tööd tuleneksid kaasomandi eseme seisukorrast ning on seetõttu vajalikud. Majanduskavades ei ole välja toodud vee- ja kanalisatsiooniteenuse prognoositavat kogust ega maksumust, sest vesi ja kanalisatsioon on näidatud koos prügiveokuluga. Elektri prognoositav maksumus puudub 2023. aasta kohta.
1.4.6.Majanduskavaga kehtestatud juhatuse esinaise tasu on vastuolus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 281 lg-ga 2, sest majanduskava kohaselt on puudutatud isiku kulud oluliselt suuremad kui tulud, mis tähendab, et puudutatud isikul puudub võimalus tasuda juhatuse esinaisele tasu.
1.5.Avaldaja palub tuvastada 18.01.2023 üldkoosoleku otsuste nr 1-5 tühisus või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus see rahuldamata jätta. Avaldaja ei osalenud 18.01.2023 üldkoosolekul. Avaldaja etteheited, et üldkoosolekul rikuti isikuvalimise reegleid, on arusaamatud. Vaidlusaluse üldkoosoleku protokollis on kajastatud mõlema koosoleku protokollija kandidaadi poolt antud häälte arv, samuti on protokollis kajastatud mandaatkomisjoni kandidaatidele antud poolt- ja vastuhäälte ning erapooletute arv. Avaldaja väited, et otsuste vastuvõtmisel on jäetud hääled lugemata, ei vasta tõele. Korteriühistu majanduskava on kulude/tulude prognoos. Puudutatud isiku hinnangul ei ole majanduskava kehtestamise kohta tehtud otsust võimalik vaidlustada selle sisu tõttu. Seadus ei pane juhatusele kohustust esitada majanduskavaga töövõtulepinguid ega töövõtjate arveid. Avaldaja ei ole pöördunud enne üldkoosolekut juhatuse poole palvega selgitada talle majanduskavade sisu või tutvuda nt revisjonikomisjoni arvamusega. Korteriühistu poolt kogutud summad on taganud ühistu majandamise. Maakohtu määrus
3.Maakohus jättis avalduse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 2492,40 eurot.
3.1.Maakohus viitas, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2 kohaselt lahendatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.
4
3.2.KrtS § 29 lg 3 järgi on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Vaidlustatud otsused on tehtud 18.01.2023, avaldus on esitatud 18.03.2023, seega tähtaegselt.
3.3.TsÜS § 38 lg 4 järgi võib organi liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Avaldaja 18.01.2023 üldkoosolekul ei osalenud.
3.4.KrtS § 20 lg 1 teise lause järgi kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule lisaks MTÜS § 19 lg 1 p-des 1–5 ja lg-s 2, §-des 20 ja 20 1, § 21 lg-s 31 ja lg-tes 6–9, § 22 lg-tes 1 ja 1 1, § 23 lg-tes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 22 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. MTÜS § 23 lg 1 kohaselt põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Puudutatud isiku 18.01.2023 kehtinud põhikiri ei reguleerinud otsuste vastuvõtmist üldkoosolekul häälteenamuse nõuete osas seaduses sätestatust erinevalt (põhikirja p 4.10).
3.5.Koosoleku protokolli kohaselt osales koosolekul 183 korteriomanikku, millest pool on 92 ning 2/3 on 122. Protokolli on märgitud, et hääletamistulemused olid järgmised: päevakorrapunkti 1 osas poolt 138 poolt, vastu 42 vastu ja erapooletuid 3; päevakorrapunkti 2 osas poolt 99, vastu 39 ja erapooletuid 45; päevakorrapunkti 3 osas poolt 131, vastu 37 ja erapooletuid 15; päevakorrapunkti 4 osas poolt 134, vastu 27 ja erapooletuid 22 ning päevakorrapunkti 5 osas poolt 125, vastu 29 ja erapooletuid 29.
3.6.Avaldaja väitel ei ole protokolli märgitud tulemused õiged ning häälte lugemist tegelikult ei toimunud. Nähtuvalt protokollist valiti häälte lugemiseks komisjon, kuhu kuulusid VM, AL, MG ja VP. Tunnistaja VP ütluste kohaselt toimus üldkoosolekul häälte lugemine selliselt, et lugejatel oli saal ära jagatud, kes milliseid ridu loeb. Tunnistaja luges oma ridades hääled kokku ja ütles vasakul lava servas seisnud inimesele tulemuse. See inimene liitis tunnistaja ja teiste lugejate poolt öeldud hääled kokku ning ütles koosoleku juhatajale, presiidium teavitas saali. Eraldi loeti poolt-, vastu- ja erapooletuid hääli kõigi päevakorrapunktide osas. Tõendina on esitatud koosoleku helisalvestis, millelt kostub kõikide päevakorrapunktide osas hääletamine. Asjaolu, et salvestiselt ei ole kosta, et hääletamistulemusi oleks teatavaks teinud häälte lugemise komisjoni liikmed, ei tähenda, et hääli ei loetud. Salvestiselt kuuldu on kooskõlas tunnistaja ütlustega selle kohta, kuidas häälte lugemine toimus. Salvestiselt on kuulda, et koosolek toimub üldiselt konfliktses õhkkonnas. On eluliselt ebausutav, et koosolekul osalejad oleksid jätnud reageerimata, kui häälte lugemist tegelikult ei oleks toimunud. Protokolli hääletamistulemustega on allkirjastanud koosoleku juhataja ja kaks protokollijat. Nii palju kui hääletamise tulemusi on salvestiselt kuulda, langevad ka need kokku protokollis kajastatutega. Nii protokolli, tunnistaja ütluste kui salvestisega on tõendatud, et päevakorrapunktide 1-5 poolt hääletas vastavalt 138, 99, 131, 134 ja 125 korteriomanikku ning kõigi otsuste vastuvõtmiseks anti seega seadusega nõutav arv poolthääli, sh hääletas põhikirja muutmise 5
otsuse poolt üle 2/3 osalejatest. Erapooletute ja vastuhäälte arv tähendust ei oma. Samuti ei oma vaidlustatud otsuste kehtivuse osas tähendust, et protokollijaid ja hääletamiskomisjoni liikmeid ei hääletatud eraldi. Hääle andmisega väljendatud korteriomaniku tahteavalduse kehtivus ei sõltu sellest, kes hääled kokku loeb.
3.7.KrtS § 41 lg 1 järgi koosneb majanduskava järgmistest osadest: 1) ülevaade kaasomandi eseme seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest; 2) korteriühistu kavandatavad tulud ja kulud; 3) korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel; 4) reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus; 5) kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositav kogus ja maksumus.
3.8.Koonddokument „Korteriühistu Raadiku tn 9 2021-2023a/а majanduskava“ sisaldab 2023. a majanduskava ning andmeid selle kohta, millise sisuga 2021. ja 2022.a majanduskava volinike koosoleku 27.10.2020 ja 07.12.2021 otsustega vastu võeti. Nõustuda ei saa puudutatud isikuga selles, et majanduskava vastuvõtmise kohta tehtud otsust ei saa majanduskava sisu tõttu kehtetuks tunnistada. Samas ei too igasugune sisuline puudus kaasa kehtetuks tunnistamist. Näiteks on Riigikohus aktsionäride üldkoosoleku otsuse majandusaasta aruande kinnitamiseks kehtivuse hindamisel leidnud, et väiksemad kõrvalekalded majandusaasta aruandes ei ole sellised puudused, mis mõjutaks otsuse kehtivust (RKTKo 30.09.2015, 3-2-1-82-15, p 12). Tulenevalt KrtS § 40 lg 1 on majanduskava eesmärgiks korteriomanike poolt korteriühistule tehtavate maksete suuruse kindlaks määramine. Vastavad maksed on määratud 2021., 2022. ja 2023. aastate kohta. Kavandatud toimingud on kajastatud lahtrites, mis puudutavad remondifondi maksete kujunemist, s.o kavandatavaid remonditöid. Dokumendis puuduvad andmed kaasomandi eseme seisukorrast. Märkimata on ka elektri prognoositav kogus ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse prognoositav kogus ja maksumus eraldi. Kõige nimetatu puhul on tegemist informatiivse tähendusega andmetega, mis korteriomaniku kohustuste ulatust korteriühistu ees ei mõjuta. Sama kehtib prognoositavate tulude ja kulude osas. Prognoosi koostab tulenevalt KrtS § 41 lg 1 juhatus. Avaldaja alternatiivsed arvutused ei ole arusaadavad. Majanduskavades on kuludena kajastatud mh maksud. Olulised ja ilmsed vead esitatus puuduvad. 2022. aastal moodustus prognoositavaks hoolduskuluks kokku 198 744 eurot ja 2023. aastal 225 204 eurot. Remondikulud on kokku vastavalt 66 000 ja 65 500 eurot. Kavas on märgitud kummagi aasta kohta kokku 65 856, mis näib olevat arvutusviga. Kulud kokku oleksid vastava parandusega 2022. aastal 264 744 eurot (264 600 asemel) ja 2023. aastal 290 704 eurot (291 060 asemel). Tulud 2022. aastal 299 657 eurot ja 2023. aastal 324 622 eurot vastavad koondsummale eelneva üheksa lahtri summeerimise tulemusel. Kõikidel aastatel ületavad kavandatavad tulud kulusid. Esitatust ei nähtu mh, et korteriühistu majanduslik seisund ei võimaldaks maksta juhatuse liikmele tasu. Lisaks 2023. aasta prognoositud tuludele on majanduskava kohaselt ka reservfond 33 562 eurot. Seadusest ei tulene kohustust lisada majanduskavale täiendavaid dokumente kavandatavate tööde maksumuse kohta. Korteriühistu liikmel, kelle hinnangul ei ole otsuse eelnõu piisavalt selge või kes on seisukohal, et ta ei ole saanud seoses kavandatava otsusega piisavalt informatsiooni, on võimalik hääletada otsuse vastu. Seega ei sisaldu majanduskavades selliseid olulisi vastuolusid seadusega, mille tõttu oleksid otsustused kehtetuks tunnistatavad. 6
3.9.Eeltoodust tulenevalt jääb avaldus rahuldamata.
3.10.Seoses avalduse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas nimetatud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühegi toimingu ajakulu ei ole ülemäärane. Lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu on kokku 19,27 tundi ning põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot käibemaksuta. Lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu on seega 2312,40 eurot ning sellele lisandub TsMS § 143 p 1 alusel tõlgikulu 180 eurot. Seega on puudutatud isikule hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku 2492,40 eurot, mis kuulub avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõistmisele.
Määruskaebus
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
4.1.Üldkoosoleku salvestiselt ei ole kuulda, et häälte lugejad ütleksid kõigile kuuldavalt, millised olid hääletuse tulemused. Iga häälte lugeja pidi seda eraldi ütlema. Seega leidis maakohus ebaõigesti, et hääli tegelikult loeti. Häälte lugemise mõte seisneb selles, et häälte lugemise tulemustest saavad teada kõik koosolekul osalevad korteriomanikud. Korteriomanikel puudus võimalus veenduda selles, et hääled õigesti loeti, sest nad ei kuulnud hääletuse tulemusi. Ebaõige on ka maakohtu seisukoht, et erapooletute ja vastuhäälte arv tähendust ei oma. Ilma kõikide häälte lugemiseta ei saa veenduda selles, et poolt antud häälte arv on õige.
4.2.Maakohus tõlgendas ebaõigesti KrtS § 41 lg-t 1. Maakohus märkis, et majanduskavas puuduvad andmed kaasomandi eseme seisukorrast ning märkimata on ka elektri prognoositav kogus ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse prognoositav kogus ja maksumus eraldi. Sellest olenemata leidis maakohus, et see korteriomaniku kohustuste ulatust korteriühistu ees ei mõjuta. Sama kehtib prognoositavate tulude ja kulude osas. See seisukoht on otseses vastuolus KrtS § 41 lg-ga 1. Maakohus leidis ebaõigesti, et olulised ja ilmsed vead majandamiskavas puuduvad. Seda vaatamata avaldaja poolt avalduses toodud arvutustele. Maakohus ei ole avaldaja arvutusi hinnanud. Pole aru saada, kuidas jõudis maakohus seisukohale, et esitatust ei nähtu mh, et korteriühistu majanduslik seisund ei võimaldaks maksta juhatuse liikmele tasu. Korteriühistu reservkapitali vahenditest juhatuse liikmetele tasu maksmine on vastuolus reservkapitali mõttega, sest reservkapitali vahendid on ette nähtud ettenägematute kulude katteks. Majanduskava peab olema vigadeta. Menetluse edasine käik
5.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
7
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alus puudub. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.
8.Põhjendamatu on määruskaebuse seisukoht, et korteriomanike üldkoosolekul pidi iga hääli kokku lugenud isik hääletustulemused valjult teatavaks tegema. Sellist nõuet seadusest ei tulene ning asjaolu, et koosoleku salvestiselt ei kostu hääletustulemusi, ei tähenda, et hääletamist ei oleks nõuetekohaselt toimunud. Maakohus analüüsis piisava põhjalikkusega häälte lugemise küsimust ning leidis asjas esitatud tõendite (sh tunnistaja ütluste) põhjal, et hääletamine toimus vastavalt üldkoosoleku protokollis kajastatule ning avaldaja väited ei anna alust üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid kehtetuks tunnistada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid.
9.Maakohus leidis põhjendatult, et kuigi majanduskava peab vastama KrtS § 41 lg-s 1 sätestatud nõuetele, ei mõjuta kõik kõrvalekalded majanduskavas otsuse kehtivust. Majanduskava kehtestamine tähendab seda, et otsustatakse korteriomanike poolt korteriühistule tehtavate maksete suurus. Samas on majanduskavas sisalduvate kulude (KrtS § 41 lg 1 p 5 – kütus, soojus, vesi- ja kanalisatsioon ja elekter) prognoosil informatiivne tähendus ning korteriühistu nõude suurus sellest otseselt ei sõltu (vt KrtS eelnõu 462 SE seletuskiri, lk 69 ja 72). Ka KrtS § 40 lg 1 näeb ette, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid, mis tähendab, et ettemaksed põhinevad prognoosil. Puudutatud isiku 2021.-2023. aasta majanduskavades nähtuvad korteriomanike maksete suurused erinevate kululiikide kaupa (sh elektri ning prügiveo, vee ja kanalisatsiooni prognoositavate kulude suurus). Nagu ka maakohus välja tõi, nähtuvad kavandatavad tööd remondifondi maksete kujunemise kohta käivates lahtrites. Majanduskavas on välja toodud, et prognoositavad kulud 2021. aasta kohta olid 236 224 eurot, 2022. aasta kohta 264 600 eurot ning 2023. aasta kohta 291 060 eurot. Tulud 2021. aasta kohta olid 272 917 eurot, 2022. aasta kohta 299 657 eurot ning 2023. aasta kohta 324 622 eurot. Seega ületavad majanduskava kohaselt tulud kulusid. Maakohus tuvastas, et KrtS § 41 lg-s 1 sätestatud andmetest puuduvad majanduskavas vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositav kogus (kuigi prognoositav maksumus on olemas) ning ülevaade kaasomandi eseme seisukorrast. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist ei ole selliste puudustega, mis tooksid kaasa otsuste kehtetuks tunnistamise. Peamised olulised andmed on majanduskavas välja toodud. Kui kavas esinevad arvutusvead ning selle tulemusel (või ka muudel põhjustel) peaks tekkima olukord, kus kehtestatud majanduskava ei taga korteriomandite valitsemist majanduskavas ettenähtud mahus, on korteriühistu juhatus kohustatud koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks (KrtS § 41 lg 4). Kokkuvõttes ei ole avaldaja esile toonud selliseid olulisi rikkumisi, mis annaksid alust väita, et majanduskava kinnitamise otsused on vastuolus seadusega TsÜS § 38 lg 1 esimese lause tähenduses. Seega puudub majanduskava kinnitamise otsuste kehtetuks tunnistamise alus.
8
10.Otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja menetlusvead (nt kui tühisuse alus on seaduses otseselt ette nähtud või kui rikutud on korteriühistu liikme õigust saada teada koosoleku toimumisest, osalemisõiguse teostamist ning õigust olla koosolekul kohal ja kaalutletult hääletada, vt ka TsÜS komm (2023), § 38, p 3.2.3.1), mida siinses asjas ei esine.
11.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.
12.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isiku menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 140 eurot (käibemaksuta). Lepingulisel esindajal on kulunud maakohtu määrusega tutvumisele 0,5 tundi, määruskaebusele seisukoha koostamisele 0,3 tundi ning menetluskulude nimekirja ja avaldaja menetluskulude osas seisukoha koostamisele 0,2 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 140 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isik palub menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Avaldaja tõi oma vastuväites puudutatud isiku menetluskuludele välja, et kuna e-toimikus ei ole puudutatud isiku seisukohta määruskaebusele, siis ei ole puudutatud isikul ringkonnakohtus menetluskulusid tekkinud. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu 1 tund on teostatud toimingute sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ja mõistlik. Puudutatud isik on esitanud avaldaja määruskaebuse osas seisukoha 13.08.2024 ning see on ka avaldaja lepingulisele esindajale samal kuupäeval nähtavaks tehtud. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning tavapäraseid õigusteenuse osutamise tasusid, on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) põhjendatud. Puudutatud isiku põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku 140 eurot (1 tundi x 140 eurot). Nimetatud summa kuulub avaldajalt puudutatud isiku kasuks menetluskuluna väljamõistmisele.
13.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.