Gersamia Company OÜ hagi Piia Raua vastu võlgnevuse nõudes.
Tsiviilasja hind
1279 eurot 91 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Gersamia Company OÜ (registrikood xxx), lepinguline esindaja xxx jurist A.S (e-post: xxx) Kostja Piia Raud (isikukood xxx), lepinguline esindaja xxx jurist K.S (e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Gersamia Company OÜ hagi Piia Raua vastu võlgnevuse nõudes.
2.Mõista Piia Raualt Gersamia Company OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 820 eurot 27 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 394 eurot ja 2 senti.
3.Mõista Piia Raualt Gersamia Company OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras alates 13. novembrist 2019 kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Menetluskulud jätta Piia Raua kanda.
5.Määrata Gersamia Company OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 800 eurot.
6.Mõista Piia Raualt Gersamia Company OÜ kasuks välja menetluskulu 800 eurot. Kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (800 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
2-19-17662 Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSEKÄIK
1.Gersamia Company OÜ esitas 12. novembril 2019 hagi Piia Raua vastu võlgnevuse saamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et 27. augustil 2018 sõlmisid Gersamia Company OÜ ja Piia Raud eluruumi üürilepingu. Hageja andis kostjale kasutamiseks eluruumid xxx üldpinnaga 80 m2. Üürisummaks lepiti kokku 100 eurot kuus ning kostja tasus lepingu allkirjastamisel kahe kuu üüri tagatisraha 200 eurot. Samuti lepiti kokku, et kostja tasub eluruumi kõrvalkulud.
2.Kostja jäi kokkulepitu tasumisega võlgnevusse. Üürniku soovil ja üürileandja nõudmisel lõpetasid osapooled ennetähtaegselt eluruumi üürilepingu 30. septembril 2019. Kostja lubas kogu võlgnevuse tasuda kindlasti ühe nädala jooksul. Hea usu põhimõttest lähtuvalt ja osapoolte kokkuleppel ei nõudnud hageja kostjalt ennetähtaegse lepingu rikkumise tasu vastavalt lepingu p-le 1.2. ja samuti septembri viimase kahe nädala eest soojuse tasu, kuna kostja lubas kogu võlgnevuse kindlasti tasuda hiljemalt nädala jooksul akti allkirjastamisest. Vaatamata kostja lubadustele on kostja lepinguline kohustus hagi esitamise kuupäeva seisuga hageja ees täitmata. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 820 eurot 27 senti, mis tuleneb alljärgnevatest arvetest: 1) arve nr xxx (31. märtsist 2019) summas 393 eurot 10 senti, millest kostja on tasunud osaliselt 292 eurot 19 senti ja tasuda jääb 100 eurot 91 senti; 2) arve nr xxx (31. maist 2019) summas 414 eurot 2 senti, millest on kostja tasunud osaliselt 200 eurot ja jääb tasuda 214 eurot 2 senti; 3) arve nr xxx (31. augustist 2019) summas 348 eurot 1 senti; 4) arve nr xxx (30. septembrist 2019) summas 157 eurot 33 senti. Lisaks soovib hageja lepingus märgitud viivise 0,5% päevas väljamõistmist kokku 394 euro 2 sendi ulatuses ning edasi viivise väljamõistmist kuni põhinõude tasumiseni seaduses sätestatud määras. Kostja vastus hagiavaldusele
2-19-17662
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt on kostja eraisiku (füüsilise isiku) pankrotis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 319 lg 1 sätestab, et kui kuulutatakse välja üürniku pankrot, võib üürileandja nõuda tulevase üürija kõrvalkulude maksmise tagatist. Esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks küsinud kostjalt tema pankroti väljakuulutamisel tagatisraha. Kostja leiab, et hageja ei kindlustanud ise oma tagalat olukorras, kui üürniku pankrot välja kuulutati. Ka peab kostja vajalikuks märkida, et isegi kui kohus peaks hagi rahuldama, siis kostjalt reaalselt midagi saada oleks üsna keeruline, eriti kui ta on eraisiku pankrotis. Seega antud hagi rahuldamine viiks kostja raskemasse majanduslikku olukorda, kui ta praegu on. Arvestades hetke olukorda leiab kostja, et hageja võiks antud hagist loobuda, sest tuleviku väljavateid silmas pidades ei oleks see hagi talle kasulik, vaid see oleks hagejale pigem kulu kui tulu. Kostja esitas voodi alumisest osast fotod, millelt on näha, et kogu voodialune oli hallitanud. Omanik oleks pidanud tegema remondi.
4.Samuti ei ole üüritud ruumid märgitud eluruumidena ja seda tõendab ehitusregistri väljavõte. Kostja leiab, et vastupidist peab tõendama hageja. Lisaks märgib kostja, et ta ei elanud korteris nr xxx vaid korteris nr xxx. Hageja palus lepingul ise korteri number ära parandada, kuid enda eksemplaril ta ei parandanud korteri numbrit ära. Samuti ei vasta üürilepingu ülesütlemis avaldus VÕS § 325 lg-le 2. Kostja leiab, et antud lepingu ülesütlemine oli tühine.
5.Kostja peab vajalikuks ka märkida, et kostja pidi maksma teenuste eest, mida ta tasuma ei pidanud. Kostja leiab, et arvel on teenuseid, mis ei ole seotud korteri kasutamisega. Korteri kasutamisega ei ole kostja arvates seotud järgnevad teenused: välisterritooriumi koristus, prügivedu, hoone kindlustus, automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi hooldus, maamaks, halduskulu, trepikoja üldelekter. Kostja leiab, et üürilepingus p 2.1.1 toodud kõrvalkulud on tühised VÕS § 275 alusel.
6.Arve nr xxx osas jääb kostjale mõistmatuks, miks on hageja lisanud nõudena arve nr xxx võla. Arvelt ei nähtu, et kostja oleks midagi võlgu. Eelnevatelt arvetelt on näha, kui suur on arve ja kui palju on makstud ja võla suurus, kuid arvest nr xxx ei nähtu midagi. Seega palub kostja jätta hagiavalduse selles osas rahuldamata. Ka arve nr xxx juures jääb kostja samale seisukohale, mis oli arve nr xxx osas.
7.Praeguse seisuga oli võlg 157 eurot 94 senti. Kostja soovib tasaarvestada ettemakstud summaga. Kostja tasaarvestab võla summas 157 eurot 94 senti.
Hageja seisukoht kostja vastusele
8.Hageja selgitas, et kostja märgitu, et kostja on pankrotis vastab tõele, kuid sellel ei ole tähtsust. Hageja sõlmis kostjaga üürilepingu 27. augustil 2018, kuid kostja pankrot kuulutati välja 16. oktoobril 2018 ning kostja pankrot lõppes raugemisega 22. märtsil 2019. Hageja esitas hagi 12. novembril 2019. Seega ei olnud hagejal kohustust nõuda kostjalt lisatagatisi, sest üürileping sõlmiti enne kostja pankroti väljakuulutamist. Kostjal oli kohustus hagejat lepingu sõlmimisel teavitada enda raskest majanduslikust olukorrast ning samas viivitamata teavitada üürilepingu punkt 6.3.7 ja 5.2. alusel enda pankroti väljakuulutamisest. Olukorras, kus kostja oli teadlik enda majanduslikest raskustest ja pankroti väljakuulutamisest, ikkagi sõlmis üürilepingu ja jätkas peale pankroti väljakuulutamist üüritud ruumide kasutamist, jättes sellest
2-19-17662 hagejat teavitamata, on äärmiselt pahatahtlik ja hea usu põhimõtte vastane käitumine kostja poolt.
9.Kostja väide, et üürilepingu alusel renditud ruumid ei ole eluruumid, ei vasta tõele ja pole ka asjassepuutuv. Hageja kinnitab, et tegemist on eluruumidega, kus registriosa numbriks on xxx mis ostu-müügilepingu alusel on sõnaselgelt kirjas. Kostja väide ei mõjuta seda, et ruumid olid ehitatud eluruumideks ja elamiskõlblikud. Kostja elas seal rohkem kui aasta ja kuni hagiavalduse esitamiseni polnud kostjal mingeid pretensioone eluruumide kasutamisega, veelgi enam, kostja oli nendega väga rahul. Mis puudutab aga üüritud eluruumi korteri numbrit, siis selle registriosa number on xxx ja sellest sai kostjat telefoni teel peale üürilepingut ca kuu hiljem ka teavitatud, kui kostja helistas, et soovib ilmselt xxx saada sotsiaaltoetust.
10.Hagiavalduse lisadest nr 4, 5, 6 nähtub selgelt, et hageja on saatnud kostjale korduvaid meeldetuletusi võlgnevuse tasumise kohta. Lisaks on kostja ja hageja sellest korduvalt telefoni teel rääkinud ja kostja on lubanud kõik arved ka tasuda, arusaamatuks jääb kostja hagivastuses olev vastupidine väär seisukoht.
11.Kostja esitas üürilepingu ülesütlemise e-posti teel, seega kirjalikult üürilepingu ülesütlemise teatise ja hageja ning kostja lõpetasid kirjalikus vormis üürilepingu. Kõik seadusest ja lepingust tulenevad normid on täidetud. Kui asuda seisukohale, et üürilepingu ülesütlemine on tühine, siis üürileping kostja sõnul kehtib ja kostjal lasub käesoleva hetkeni lepingu täitmise kohustus.
12.Hagejale jäi arusaamatuks kostja väide, et kostja ei pidanud tasuma teatud teenuste eest. Kostja tarbis lepingust tulenevat teenust üle aasta, olles sellega väga rahul ja tasudes vastavate teenuste eest, mis lepingus ja arvel märgitud. Need teenused olid lepingus kokkulepitud. Kostja ei teadvusta, et lepingus kokkulepitu laieneb selle sõlmijatele ja lepingus sätestatud tingimusi tuleb täita. Äärmiselt arusaamatu on kostja seisukoht olukorras, kus ta tarbis teenust üle aasta ja mingeid pretensioone hagejale selle aja jooksul polnud.
13.Üürilepingu punktis 3.2.5 oli sõnaselgelt kokkulepitud, et kostja on viivitamatult kohustatud teavitama hagejat ruumide kasutamist takistavast asjaolust, sama nõue tuleneb ka seadusest. Kuni hagiavalduse esitamiseni pole kostja mitte kunagi lepingu kehtivuse ajal hagejat mitte ühestki puudusest teavitanud. Kostja esitatud foto ei ole ning samas pole see asjasse puutuv. Üürilepingus lepitakse kokku, kes vajadusel teostab lepingu kehtivusel ruumide remonti, hageja ja kostja sõlmisid üürilepingu, kus punktis 3.2.8. on sõnaselgelt märgitud, et kostja on kohustatud lepingu kehtivuse ajal tegema omal kulul remonti. Kostja viimased seisukohad
14.Üürileandja on toonud välja, et kostja oleks pidanud tegema remondi korteris. VÕS § 280 järgi peab üürnik oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. Hallitust ei saa pidada veaks, mida saab väikese koristamisega eemaldada. Sellest tulenevalt on kostja esitatud fotod asjasse puutuvad. Kostja leiab, et üürilepingu p 3.2.9 on VÕS § 275 alusel tühine. Ka ei nõustu kostja viivise suurusega. Hageja viimased seisukohad
2-19-17662
15.Hageja märgib, et VÕS § 272 lg 1 järgi on eluruum elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Seega kui kostja üürilepingu alusel üüris mingid ruumid ja kasutas neid alaliseks elamiseks on tegu tema VÕS § 272 lg 1 järgse eluruumiga. Kostja kasutas üüritud ruume pikema aja vältel, mis olid ja on eluruumid ja eluruumidena kasutatavad ning oli üüritud ruumidega rahul. Kuni hagiavalduse esitamiseni pole kostja kunagi hagejat ühestki puudusest teavitanud ja pole seda siiani ka tõendanud. Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hageja nõue tuleb täies ulatuses rahuldada.
17.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
18.Hageja on esitanud kostja vastu nõude 820 euro 27 sendi suuruse põhivõla, 394 euro 2 sendi suuruse sissenõutavaks muutunud viivise ning seadusejärgse viivise kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni saamiseks. Hageja nõue kostja vastu tuleneb hageja ja kostja vahel 27. augustil 2018. a sõlmitud üürilepingust (dtl 8-11) ja esitatud arvetest nr xxx (dtl 18), nr xxx (dtl 19), nr xxx (dtl 20) ja nr xxx(dtl 21). Kostja on jätnud arved osaliselt tasumata. Tasumata on: 1) arvest nr xxx: 100 eurot 91 senti; 2) arvest nr xxx: 214 eurot 2 senti; 3) arvest nr xxx: 348 eurot 1 sent; 4) arvest nr xxx: 157 eurot 33 senti. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista lepingus märgitud viivise 0,5% päevas kogusummas 394 eurot 2 senti.
19.Kostja ei eita, et poolte vahel oli leping ning kostja on jätnud arvetel nimetatud summad tasumata. Kostja on esitanud järgmised vastuväited: • kostja on füüsilise isiku pankrotis ja hageja ei küsinud tagatisraha; • hageja välja üüritud objekt ei ole märgitud eluruumidena ja see ei ole üldse kuskil kirjas; • kostja ei elanud korteris nr xxx vaid korteris nr xxx; • üürilepingut ei öeldud üles VÕS § 325 lg 2 ette nähtud viisil; • kostja pidi maksma kõrvalkulude eest, mida ta ei pidanud tasuma; • kostjale jäävad segaseks arved nr 210 ja nr 224; • omanik oleks pidanud tegema remonti; • kostja soovib võla tasaarvestada ettemakstud summaga.
2-19-17662
20.Esmalt käsitleb kohus lühidalt kostja üldiseid vastuväiteid nõudele (I), seejärel põhinõude põhjendatust ja suurust (II) ning viiviseid (III). Viimasena jaotab kohus menetluskulud (IV) I
21.VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 275 sätestab, et eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab lisaks üüri maksmisele üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
22.Kostja on vastuväitena hagile välja toonud, et kostja on füüsilise isiku pankrotis ja sellele täiendavalt, et hageja oleks pidanud küsima kostjalt tagatsiraha kui kuulutati välja füüsilise isiku pankrot. Kohtu hinnangul ei mõjuta ei esimene ega teine väide hageja nõude olemasolu ega õigust nõuda kostjalt välja tasumata üüri ja kõrvalkulusid kohtus. Kostja pankrot lõppes raugemisega 22. märtsil 2019.
23.Kostja väidab, et hageja välja üüritud objekt ei ole märgitud eluruumidena ning üüritud ruumi ei ole üldse kuskil kirjas. Samuti elas kostja oma vastuse kohaselt korteris nr xxx mitte nr xxx. VÕS § 272 lg 1 esimese lause kohaselt on eluruum elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et pooled sõlmisid eluruumi üürilepingu ja kostja elas üürileandja poolt väljaüüritud korteris. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid millest võiks järeldada, et korter ei olnud alaliseks elamiseks kasutatav. Seega ei ole lepingu täitmiseks esitatud nõuete osas tähtis, kas korter oli märgitud eluruumina, kas üüritud ruum oli kuskil kirjas või mis oli korteri number.
24.Kostja leiab, et üürilepingu lepingu ülesütlemine oli tühine VÕS § 325 lg-s 2 sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõude puhul õiguslikku tähendust sellel kas ülesütlemisavaldus oli tühine. Hageja nõue kostja vastu tuleneb lepingu kehtivuse ajal kostja poolt tasumata jäetud arvetest. Isegi kui ülesütlemine olnuks tühine, ei muudaks see siiski hageja nõudeõigust kostja vastu.
25.Kostja vastuse kohaselt (dtl 44) jääb kostjale mõistmatuks, miks on hageja lisanud nõudele arved nr xxx ja xxx. Arvelt ei nähtu, et kostja oleks midagi võlgu. Eelnevatelt arvetelt on näha, kui suur on arve ja kui palju on makstud ja võla suurus, kuid siin kõne all olevas arves ei nähtu midagi. Kõnealused arve on esitatud vastavalt 31. augustil 2019 ja 30. septembril 2019. Kohus selgitab, et arvetel on välja toodud arve summa kokku ja ka kõikide kõrvalkulude suurus eraldi. Sellest, et arvetel ei ole näha, et kostja oleks midagi tasunud saab järeldada, et kostja ei ole nimetatud arveid tasunud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks nimetatud arved tasunud.
26.Kostja on vastuväite kohta, et hageja pidanuks tegema remdoni, märgib kohus, et kostja esitatud fotodelt ei ole võimalik tuvastada, et üüri esemeks olevas korteris oleks olnud vaja teha remonti. Isegi kui korter on halvas olukorras ja remont vajalik, ei ole kostja tõendanud, et ta oleks hagejalt remonti nõudnud. Samuti ei mõjuta see, et kostjal võis olla lepingu kehtivuse
2-19-17662 ajal üüritud asjalt puuduse kõrvaldamise nõue seda, et hagejal on õigus nõuda üüri ja kõrvalkulude tasumise nõuet.
27.Kostja on avaldanud soovi tasaarvestada hageja nõue ettemakstud summaga (dtl 44). VÕS § 398 lg 1 kohaselt võib eluruumi üürilepinguga ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik on maksnud lepingu sõlmimisel tagatisraha kahe kuu ulatuses summas 200 eurot. VÕS § 308 lg 3 kohaselt võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Käesoleval juhul teatas hageja oma nõudest üürniku vastu juba lepingu kehtivuse ajal. Samuti esitas üürileandja kahe kuu jooksul pärast lepingu lõppemist üürniku vastu nõude kohtusse. Seega ei ole kostjal VÕS § 308 lg 3 alusel õigust nõuda tagatisraha tagastamist. Eelnevast tulenevalt ei saa kostja hageja nõuet tasaarvestada, sest kostjal ei ole tekkinud hageja vastu nõuet. II
28.Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja on rikkunud oma lepingust tulenevat kohustust. Kostja jättis oma kohustuse nõuetekohaselt täitmata, jättes hageja esitatud arved osaliselt tasumata. Kostja ei ole väitnud, et hageja esitatud arvete alusel on ta kõik tasunud. Kostja on esitanud vastuväite, et ta ei pidanud kõrvalkulude osas arveid tasuma. Kostja on seisukohal, et VÕS §-st 275 tulenevalt ei ole teatud arvetel nimetatud teenused korteri kasutamisega seotud, üürilepingu p 2.1.1 toodud kõrvalkulud on tühised ja eelnevale toetudes on üürilepingu p 2.1.1 tühine. Seetõttu on kostja seisukohal, et ta ei olnud kohustatud nende kõrvalkulude eest tasuma. Korteri kasutamisega ei ole kostja arvates seotud järgnevad teenused: välisterritooriumi koristus, prügivedu, hoone kindlustus, automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldus, maamaks, halduskulu ja trepikoja üldelekter.
29.Kohtu hinnangul on kostja seisukoht kõrvalkulude osas ekslik. Vastavalt VÕS § 292 lg-le 1 peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. 27. augustil 2018 sõlmitud eluruumi üürilepingu punktis 2.1.1 on kõrvalkuludeks kulud üürileandja või üürileandja poolt vahendatud kolmanda isiku teenustele nagu hoone kus ruumid asuvad haldus, hooldus- ja elektrienergia, vee, kanalisatsiooni, prügiveo, kütte, koristuse, hoone kindlustuse, hoone tuletõrjesüsteemi G4S igakuine hooldus ning hoonega seotud muud jooksvad kulutused. Punktis 2.2 (dtl 8) on pooled kokku leppinud, et üürnik tasub järgmiste igakuiste kulude osas koos määratud summaga: elekter ja vesi vastavalt tarbimisele näitude alusel; hoone kindlustus summas 15 eurot; välisterritooriumi koristus summas 25 eurot; G4S tuletõrjesüsteemi hooldus summas 5 eurot; maamaks summas 5 eurot, haldustasu summas 20 eurot ja prügiveo eest vastavalt teenuse pakkuja pool esitatud arvele. Kõrvalkuludele lisandub käibemaks 20% vastavalt seadusele.
30.Eelnevast tulenevalt on pooled kõrvalkulude tasumises kokku leppinud. Kõik eelmise punkti all nimetatud kõrvalkulud peale maamaksu on kohtu hinnangul seotud ka asja kasutamisega. Maamaksu tasumise kohustus tuleneb kostjale VÕS § 293 ja lepingu punkti 2.2
2-19-17662 koostoimest. VÕS § 293 kohaselt kannab üürileandja asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Käesoleval juhul on pooled lepingu punktis 2.2 kokku leppinud, et maamaksu tasub üürnik. Seega oli kostja kohustatud tasuma kõigi arvetel märgitud kõrvalkulude eest ning kostja vastuses tehtud kõrvalkulude mahaarvestused arvetest ei ole põhjendatud. Kostjal tuli seega arvete eest tasuda täies ulatuses ning hageja põhinõue kostja vastu on täies ulatuses põhjendatud. III
31.VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik rikub kohustust, koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, sh. ka kulud kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3) mille alla käivad ka sissenõudekulud. VÕS § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltevahelise üürilepingu punktis 4.4 on pooled kokku leppinud, et üüri ja kõikide kõrvalnõuete maksmistega hilinemise korral omab üürileandja õigust küsida viivist 0,5% päevas iga arvel märgitud maksetähtpäeva ületamise eest. Kuigi VÕS § 275 järgi on eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine, ei tulene sellest üürilepingu pooltele keeldu sõlmida kokkuleppeid, mille kohaselt eluruumi üürnik peab üüri tasumisega viivitamise korral tasuma VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist (vt Riigikohtu 13. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-8794, p 12).
32.Hageja on iga arve kohta välja toonud viivisearvestused (dtl 22-25). Arve nr xxx viivisearvestus on perioodil 15. aprill – 12 november 2019 summas 106 eurot 96 senti, arve nr xxx viivisearvestus perioodil 15. juuni 2019 – 12. november 2019 summas 161 eurot 59 senti, arve nr xxx viivisearvestus perioodil 15. september – 12. november 2019 summas 102 eurot 66 senti ja arve nr xxx viivisearvestus perioodil 15. oktoober 2019 – 12. november 2019 summas 22 eurot 81 senti. Kuivõrd kohus rahuldab hageja põhinõude, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista ka viivis põhinõudelt. Väljamõistetud viivis kokku on 394 eurot 2 senti.
33.TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis üürilepingust tulenevalt põhinõudelt (820 eurot 27 senti) alates 13. novembrist 2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
IV
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173
2-19-17662 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2).
35.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kanna hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, mistõttu kannab käesoleva asja menetluskulud täies ulatuses kostja. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
36.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
37.Hageja esindaja tunnitasuks on menetluskulude nimekirja kohaselt 125 eurot + käibemaks. Riigikohus 2. oktoobri 2013. a määruses tsiviilasja nr 3-2-1-93-13, p-s 12 leidnud, et „asja materjalidest ei järeldu, et ka avaldaja arvestatud õigusabi tunnihind 120 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane“. Samuti on Riigikohus on 11. veebruari 2015. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p-s 14 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks ka lepingulise esindaja tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus on leidnud, et õigusabi tunnihinnaga 165 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest masktavat tasu (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-131-16, p 6). Kohtu hinnangul on 125 euro + käibemaks suurune esindaja tunnihind põhjendatud ja ei ole ülemäärane.
38.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust (200 eurot) ja esindajatasust (õigusabikulud 600 eurot koos käibemaksuga). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema menetluskulud 12. novembri 2019. a hagiavalduse koostamisest ning kohtule koos lisadega edastamisest. Esindaja ajakulu sellele toimingule oli 4 tundi.
39.Kostja on oma vastuses hagiavaldusele esitanud hageja menetluskuludele vastuväited. Kostja leiab, et antud olukorras on 150 eurot tunnis liiga kõrge. Tavapraktika kohaselt on lähtunud kohtud 120 eurot tunnis, millest üle minnakse harvadel juhtudel nt asja keerukus. Samuti leiab kostja, et hageja kulu ajale on liiga suur. Kostja arvates võiks sellise hagi teha valmis keskmiselt 2 tunniga. Kohtu arvates on hageja kantud esindajakulud vajalikud ja põhjendatud ning tuleb TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kostjalt välja mõista. Kuivõrd riigilõivu suurus on sätestatud seaduses, on see samuti vajalik menetluskulu. Seega peab kostja hüvitama menetluskuluna hagejale 800 eurot.
40.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on palunud kohustada kostjat menetluskulude hüvitamisega viitamisel tasuma menetluskulude kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.