Hageja Swedbank AS (reg.kood lepinguline esindaja Külli Reinfeld Kostja A K (ik xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
10060701),
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista A Klt Swedbank AS kasuks laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus summas 1 988,74 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 544,79 eurot, intressi võlgnevus 258,90 eurot ja viivise võlgnevus 21.11.2019 seisuga 1 185,05 eurot.
3.Välja mõista A Klt Swedbank AS kasuks laenulepingust nr xxxx tulenev viivis protsendina põhinõudelt (s.o 544,79 eurot) 0,058% päevas alates 22.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Välja mõista A Klt Swedbank AS kasuks laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus summas 2 620,27 eurot, millest põhivõlgnevus on 1 567,81 eurot, intressi võlgnevus 172,73 eurot ja viivise võlgnevus 21.11.2019 seisuga 879,73 eurot.
5.Välja mõista A Klt Swedbank AS kasuks laenulepingust nr xxxx tulenev viivis põhinõudelt (s.o 1 567,81 eurot) 0,05% päevas alates 22.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
6.Käsitleda Swedbank AS 21.11.2019 esitatud nõudesumma kujunemise avaldust osaliselt hagist loobumisena laenulepingu nr xxxx alusel esitatud põhinõude 60 euro osas.
7.Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-19-15501
osaline hagist loobumine ja lõpetada
osaliselt menetlus laenulepingu nr xxxx alusel esitatud põhinõude 60 euro osas. Menetluskulude jaotus
8.Jätta menetluskulud kostja A K kanda.
9.Välja mõista A Klt Swedbank AS kasuks menetluskulu, so menetluses tasutud riigilõiv 425 eurot.
10.Välja mõista A Klt Swedbank AS kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt (425 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A K (kostja) Swedbank AS-iga (hageja) kaks laenulepingut (laenulepingu nr xxxx ja nr xxxx), mille alusel andis hageja kostjale laenu 3 300 eurot aastase intressimääraga 21% ja seejärel täiendavat laenu 1 700 eurot aastase intressimääraga 18%. Kostja pidi laenu igakuiste osamaksetena tagastama. Kostja jäi maksetega võlgnevusse ja hageja ütles lepingud üles. Pärast lepingu ülesütlemist leppisid pooled kokku, et kostja tasub võlgnevuse osamaksetena. Alates 2019. aasta juunist kostja enam osamakseid ei tasunud. Hageja on arvestanud kostja maksed põhivõlgnevuse katteks ning seetõttu on põhjendatud viivise välja mõistmine põhivõlgnevusest suuremas ulatuses.
2.Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista hageja kasuks laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus summas 2 032,69 eurot, millest põhiosa võlgnevus 604,79 eurot, intressi võlgnevus 258,90 eurot, viivise võlgnevus 1 169,00 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (s.o 604,79 eurot) 0,058% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus summas 2 582,83 eurot, millest põhivõlgnevus 1 567,81 eurot, intressi võlgnevus 172,73 eurot ja viivise võlgnevus 842,29 eurot ning viivis põhinõudelt (s.o 1 567,81 eurot) 0,05% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
3.21.11.2019 kohtule esitatud nõudesumma kujunemise selgituse kohaselt laenulepingu nr xxxx ülesütlemisel 21.10.2016 oli kostja põhivõlgnevus kokku 2 953,27 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist on kostja laenulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse katteks tasunud kokku 2 408,48 eurot, mis on kõik arvestatud põhivõlgnevuse katteks. 60 eurot on kostja tasunud pärast hagiavalduse esitamist. Laenulepingu nr xxxx ülesütlemisel 21.10.2016 oli kostja põhivõlgnevus kokku 1 567,81 eurot. Nimetatud lepingu võlgnevus ei ole pärast lepingu ülesütlemist vähenenud, küll aga on suurenenud viivise võlgnevus. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus summas 1 988,74 eurot, millest põhiosa võlgnevus 544,79 eurot, intressi võlgnevus 258,90 eurot, viivise võlgnevus 21.11.2019 seisuga 1 185,05 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (s.o 544,79 EUR) 0,058% päevas alates 22.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus summas 2 620,27 eurot, millest põhivõlgnevus 1 567,81 eurot, intressi võlgnevus 172,73 eurot ja viivise võlgnevus 21.11.2019 seisuga 879,73 eurot ning viivis põhinõudelt (s.o 1 567,81 EUR) 0,05% päevas alates 22.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda, mõista need temalt hageja kasuks välja ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja vaidles hagile vastu osaliselt. Kostja selgitas, et tema sissetulek on ebastabiilne ja et on varasemalt saanud hagejaga suuliselt kokkuleppele kohustuse täitmise osas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Tulenevalt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku) TsMS § 442 lg 5 lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja esitas 21.11.2019 nõudesumma kujunemise avalduse, mille kohaselt on kostja laenulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse katteks tasunud pärast hagi esitamist 60 eurot, millest tulenevalt on hageja vähendanud enda põhinõuet kostja vastu 60 euro võrra. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et nõude vähendamise korral peab kohus selgeks tegema, kas hageja on hagist osaliselt loobunud või hagi osaliselt tagasi võtnud ja vastavalt ka tegema määruse menetluse osalise lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta (vt RKTKo nr 3-2-1-169-13, p 12). Kohus on seisukohal, et kuna kostja on tasunud pärast hagi esitamist 60 eurot, saab käsitleda hageja nõude vähendamist osaliselt hagist loobumisena laenulepingu nr xxxx nõude osas 60 euro osas.
7.Hagist loobumise võib vastu võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega (vt nt RKTKo nr 3-21-61-16, p 13). TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus leiab, et osaline hagist loobumine laenulepingust nr xxxx tuleneva 60 euro põhinõude osas ei kahjusta avalikku huvi ega ole ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega puudub vajadus käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamiseks nimetatud nõude osas. Hageja põhinõudeks jääb laenulepingu nr xxxx alusel 544,79 eurot.
8.Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel õiguslikku tähendust omavad asjaolud. 8.1 Pooled sõlmisid 16.07.2015 laenulepingu nr xxxx (edaspidi leping 1), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 3 300,00 eurot intressimääraga 21% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 12.07.2020 (tl 6-22). Kostja kohustus tüüptingimuste p 4.1 kohaselt tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid (23-24). Kostja kohustus tüüptingimuste p 5.1 alusel iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Tüüptingimuste p 5.3 kohaselt kohustus kostja tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa. Kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 21% aastas, s.o 0,058% päevas. Hageja saatis 03.10.2016 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks (tl 26). 8.2 Pooled sõlmisid 26.08.2015 laenulepingu nr xxxx (edaspidi leping 2), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 1 700,00 eurot intressimääraga 18% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 20.09.2020 (tl 29-44). Kostja kohustus tüüptingimuste p 4.1 kohaselt tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid (tl 23-24). Kostja
kohustus tüüptingimuste p 5.1 alusel iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Tüüptingimuste p 5.3 kohaselt kohustus kostja tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa. Kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 21% aastas, s.o 0,058% päevas. Hageja saatis 03.10.2016 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks (tl 26). Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o lepingu 2 puhul 18% aastas, s.o 0,05% päevas. Pooled käesoleva kohtuotsuse p-ides 8.1 ja 8.2 tuvastatud asjaolude üle ka ei vaidle.
9.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seega on hagimenetluses poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja jäi maksetega võlgnevusse ja hageja ütles lepingud üles. Kostja vaidleb nõudele osaliselt vastu, kuna tema sissetulek on ebastabiilne ja et on varasemalt saanud hagejaga suuliselt kokkuleppele kohustuse täitmise osas. Pooled ei vaidle selle üle, et pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja võlgnevust osade kaupa ning viimane tasumine enne hagi esitamist toimus 2019. aasta juunis. Vaidlus puudub ka selles, et pärast hagi esitamist on kostja tasunud hagejale 60 eurot.
11.Kohus täitis 19.11.2019 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (tl 83-84). Kostja esitas 21.11.2019 kohtule nõudesumma kujunemise selgituse (tl 86 ja 86 pöördel).
12.Hageja laenulepingust nr xxxx tulenev põhinõue kostja vastu 544,79 euro ja laenulepingust nr xxxx tulenev põhinõue kostja vastu 1 567,81 euro nõudes võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiettevõte annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
13.Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale kasutada raha, mille kostja kohustus hagejale tagasi maksma. Seega vastasid pooltevahelised lepingud tarbijakrediidilepingu tunnustele. Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg 1). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt saatis hageja kostjale teatise lepingute ülesütlemise kohta, milles palus kostjal tasuda lepingutest tulenev võlgnevus, andes tasumiseks täiendava tähtaja hiljemalt 20.10.2016 (tl 26). Kostja võlgnevust täiendavaks tähtajaks ei tasunud. Hageja käsitles nimetatud kirja lepingute ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral luges hageja lepingud ühepoolselt üles öelduks.
14.Kohus asub seisukohale, et antud juhul on täidetud nii tarbijakrediidilepingu ülesütlemise formaalsed tingimused kui ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tarbijakrediidilepingud ülesöelduks. Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Kohus selgitab, et lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Seega peab kostja tagastama hagejale krediidisumma, mille tasumise kohustus ei olnud lepingu ülesütlemise seisuga maksegraafiku kohaselt saabunud. Kohus selgitab, et rahaliste vahendite puudumine ei õigusta kohustuste täitmata jätmist ja ei ole alus nõude rahuldamata jätmiseks. Seega kuulub rahuldamisele hageja laenulepingust nr xxxx tulenev põhinõue kostja vastu 544,79 euro ja laenulepingust nr xxxx tulenev põhinõue kostja vastu 1 567,81 euro nõudes.
15.Tulenevalt VÕS §-st 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on andnud laenu majandustegevuses ja seega tekkis kostjal intressi maksmise kohustus. Krediidi kulukuse määra arvutamise alused on sätestatud VÕS §-s 406 ja selle paragrahvi lg 6 kohaselt kehtestab krediidi kulukuse määra arvutamise täpsema korra rahandusminister Euroopa Liidu nõuetest lähtudes. Lepingu nr xxxx tingimustest tulenevalt on pooled kokku leppinud aastaintressi suuruseks 21 %. Lepingust nr xxxx nähtub kokkulepe intressimäära osas (krediidi kulukuse määr aastas 23,560 %). Lepingu nr xxxx tingimustest tulenevalt on pooled kokku leppinud aastaintressi suuruseks 18%. Lepingust nr xxxx nähtub kokkulepe intressimäära osas (krediidi kulukuse määr aastas 23,170 %). Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebamõistlikult suure intressimääraga. Kostja intressi arvestusele ega suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et intress laenulepingu nr xxxx alusel 214,18 eurot ja laenulepingu nr xxxx alusel 147,77 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
16.Hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude 21.11.2019 seisuga 1 185,05 (laenuleping nr xxxx) ning laenulepingust nr xxxx tuleneva viivise võlgnevuse 21.11.2019 seisuga 879,73 eurot. Hageja on oma viivisenõude arvestamisel juhindunud laenulepingute hinnakirjast, mille kohaselt on laenulepingu nr xxxx puhul õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras 21% aastas, so 0,058% päevas ning laenulepingu nr xxxx puhul intressimääras 18% aastas, so 0,05% päevas. Antud juhul puudub vaidlus asjaolus, et kostja rikkus maksekohustust. Kostja viivise suurusele ja arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja selgitas, et ta on arvestanud kostja maksed põhivõlgnevuse katteks ning seetõttu on põhjendatud viivise välja mõistmine põhivõlgnevusest suuremas ulatuses. Seega kuulub sissenõutavaks muutunud viivsenõue rahuldamisele.
17.Hageja on palunud lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt välja mõista ka põhivõlgnevuselt laenulepingust nr xxxx tulenev viivis protsendina põhinõudelt (s.o 544,79
eurot) 0,058% päevas alates 22.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni ning laenulepingust nr xxxx tulenev viivis protsendina põhinõudelt (s.o 1 567,81 eurot) 0,05% päevas alates 22.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivise nõude hagiavalduses esitada selliselt, et nõutakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades, et kohus mõistis kostjatelt sissenõutavaks muutunud viivise välja, siis tuleb rahuldada ka hageja nõue viivise osas, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud.
18.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi kostja vastu tervikuna ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse summas 1 988,74 eurot, millest põhiosa võlgnevus 544,79 on eurot, intressi võlgnevus 258,90 eurot, viivise võlgnevus 21.11.2019 seisuga 1 185,05 ning viivise protsendina põhinõudelt (s.o 544,79 eurot) 0,058% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse summas 2 620,27 eurot, millest põhivõlgnevus on 1 567,81 eurot, intressi võlgnevus 172,73 eurot ja viivise võlgnevus viivise võlgnevus 21.11.2019 seisuga 879,73 eurot ning viivise põhinõudelt (s.o 1 567,81 eurot) 0,05% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
MENETLUSKULUD
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
20.Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust 425 eurot (tl 64). TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluses tasutud riigilõivu kulu 425 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 425 eurot. 21.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.