Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud 03.12.2019 esitas Osaühing Belling Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 10.12.2019 määrusega võeti avaldus menetlusse ja määrati ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Ülper. Ajutise halduri aruanne 01.01.2020 (täiendatud 06.01.2020) esitas Lembit Ülper kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kohustuste suuruseks on ligikaudu 70 465 eurot ning vara ligikaudu 118,80 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgniku majandustegevus on käesolevaks hetkeks lõppenud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega ka raske juhtimisviga (PankrS § 28). Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur pole tuvastanud selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Kuna võlgnikul ei ole vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks, siis on ajutine pankrotihaldur teinud ettepaneku tasuda ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks 2500 eurot. Kui nimetatud summat deposiidina ei tasuta, siis on ajutise halduri hinnangul alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik avalduse juurde ning ei esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulutuste arvestusele. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et Osaühingu Belling pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku kohustuste suuruseks on ligikaudu 70 465 eurot ning vara ligikaudu 118,80 eurot. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused pole käesoleval hetkel selgelt tuvastatavad.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohus tegi 08.01.2020 määrusega Osaühingu Belling pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiidina pankrotimenetluse kulude katteks 2500 eurot hiljemalt 16.01.2020. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnimetatud summat pole pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina tasutud. Kohus leiab, et kuna Osaühingul Belling ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada Osaühingu Belling pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule U. Õ. (isikukood xxx). PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. TsMS § 146 lg 1 p 2 sätestab, et menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on 06.01.2020 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 16 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 60 eurot ja palub määrata ajutise halduri töötasuks 960 eurot ja vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 250 eurot, kõik kokku 1210 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu 147 eurot ja kulutuste hüvitis 250 eurot, kokku 397 eurot, välja mõista riigi vahenditest ja tasuda see Lembit Ülperi arvelduskontole nr EExxx. Ülejäänud tasu ja kulutused palub ajutine haldur välja mõista võlgnikult. Võlgnik pole sellele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutused summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja 5, kuna kohus lõpetab Osaühingu Belling pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu ning võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole Osaühingu Belling

pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus vastavalt ajutise halduri taotlusele ajutise halduri tasu ja kulutused summas 813 eurot välja Osaühingult Belling.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.