Avaldaja Tallinna kohtutäitur Risto Sepp, esindaja kohtutäituri abi Õnne Kivi Puudutatud isik 1 (võlgnik) V U (isikukood xxx), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Puudutatud isik 2 (sissenõudja) V U (isikukood xxx) Puudutatud isik 3 (sissenõudja) E U (isikukood xxx) Puudutatud isikute 2 ja 3 seaduslik esindaja K H
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
avaldus
V
U
juhtimisõiguse
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kohtutäitur Risto Sepp avaldus V U õiguste peatamiseks.
2.Peatada täitemenetluse seadustiku § 1772 lg 1 p-i 2 alusel võlgniku V U (isikukood xxx) mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr xxx, välja antud 11.04.2018) kehtivus tähtajatult. Juhtimisõigus loetakse peatunuks kohtumääruse jõustumisest arvates.
3.Keelata V Ule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine.
5.Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (täitemenetluse seadustiku § 1775 lg 1).
6.Kohtumääruse jõustumisel on V U kohustatud viie tööpäeva jooksul määruse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (liiklusseaduse § 127).
7.Jätta menetlusosaliste menetluskulud puudutatud isiku 1 kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
Avaldaja nõue ja põhjendused
1.Kohtutäitur Risto Sepp (kohtutäitur) esitas kohtule avalduse V U (võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ja andmise keelamiseks.
2.Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused 027/2017/1837 ja 027/2017/1839 V U ja E U (sissenõudjad) avalduste alusel. Kohtutäitur arestis 24.11.2017 võlgniku arveldusarved, mille tulemusena ei ole sissenõudjate kasuks ühetegi laekumist toimunud. Samuti ei ole võlgnik ise tasunud ühtegi summat. Avalduse esitamise hetkeks oli võlgnikul elatise võlgnevus mõlema sissenõudja suhtes kokku 11 006 eurot. 04.12.2019 seisuga on elatise võlgnevus kummagi sissenõudja suhtes 6 853 eurot.
3.Kohtutäiturile teadaolevalt on võlgnikul B-kategooria juhtimisõigus. Kohtutäitur edastas 10.06.2019 võlgniku poolt varasemalt kasutatud e-posti aadressile hoiatuse juhilubade ära võtmise kohta. Kohtutäitur kinnitab, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud ühtegi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. Kuna võlgnik pole näidanud üles mingit initsiatiivi võla likvideerimiseks, peab kohtutäitur põhjendatuks taotleda võlgniku juhtimisõiguse piiramist. Võlgniku seisukoht
4.Võlgnik leidis, et avaldus tuleks jätta rahuldamata, kuna õiguste peatamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnikul on lisaks sissenõudjatele veel kaks last. Võlgniku ülalpidamisel on ka tema töövõimetu abikaasa. Kuna võlgnik kaotas töö, siis pole tal olnud võimalik elatist maksta. Võlgnik on põhiharidusega ja osalise töövõimega, mistõttu on tal sobivat tööd raske leida. Võlgnik on töötuna arvel ja käis karjäärinõustamisel. Võlgniku üks võimalikest töökohtadest, mida ta saaks pidada, on taksojuht. Kui kohus võtab juhtimisõiguse ära, siis pole tal võimalik üldse tööd leida.
5.Võlgniku leibkonnas on küll mitu autot, kuid neist kasutatakse ainult ühte, mis on väikeste kuludega. Teised sõidukid plaanib võlgnik maha müüa, kui neile saab tehtud vajalikud parandused. Juhtimisõiguse piiramine ei võimaldaks transpordikulutusi vähendada, kuna nii võlgniku emal kui ka abikaasal on liikumispuue, mistõttu on sõiduki kasutamise vajadus perekonnas hädavajalik. Kui pereliikmed peaksid hakkama kasutama taksot, siis sõidukulud suureneksid veelgi. Samuti ei saaks võlgnik vajadusel sõidutada sissenõudjaid. Sissenõudjate seisukoht
6.Sissenõudjate seaduslik esindaja pidas juhtimisõiguse ära võtmist põhjendatuks. Sissenõudjate väitel on võlgnevus juba 13 706 eurot. Võlgniku pere kasutuses on 3 sõiduautot, mis peavad vajama kulutusi. Võlgnik elab suures majas Nõmmel, mille ülalpidamine vajab samuti rahalist panust. Kuna võlgnik väidab, et ta on töötu, siis on võimalik tal liigelda ühistranspordiga, mis võimaldaks kokku hoida transpordi kuludelt ja tasuda elatist.
2(5)
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus vaatab TsMS § 475 lg 1 p 17 alusel avalduse läbi hagita menetluses. Kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Kohus ei ole hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 477 lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 7 ls 1). Kohus selgitas menetlusosalistele 30.10.2019 määrusega kohalduvat õigust ja missuguseid asjaolusid peavad pooled veel välja tooma (tl 30-31).
8.Kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril pole võlga õnnestunud sisse nõuda ka võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ja andmise keelamise võimalusest, kui võlgnik ei tasu vähemalt 1 kuu elatist, sõlmi maksegraafikut elatise tasumiseks ja tasu selle alusel vähemalt esimest osamakset ega põhjenda, miks õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane (TMS § 1771 lg 1). Kui kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud juhtimisõiguse peatamise kohta, võib täitur esitada kohtule taotluse juhtimisõiguse peatamiseks ja õiguse andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole täitnud ühtegi TMS § 1771 lg 1 sätestatud tingimust (TsMS § 1773 lg 1). Kohus võib sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, peatada tähtajatult võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvel (TMS § 1772 lg 1 p 2). Vaidlust ei ole, et võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused 027/2017/1837 ja 027/2017/1839, võlgnik ei ole elatise kohustust täitnud enam kui aasta ning kohtutäituril pole õnnestunud võlgnevust sisse nõuda ka võlgniku vara arvelt. Asjas on tõendatud, et võlgnikule on kätte toimetatud hoiatus juhtimisõiguse peatamise ja andmise keelamise kohta ning võlgnik pole pärast seda asunud tasuma elatisevõlgnevust, sõlminud maksegraafikut ega põhjendatud enne kohtu poolt selgituskohustuse täitmist, et võlgnikul esineks mõjuv põhjus elatise tasumata jätmiseks. Ühtegi laekumist täitemenetluses ei ole toimunud.
9.Riigikohus on rõhutanud, et kohtud ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Võlgniku õiguste piiramist ei saa põhjendada ka sellega, et elatise võlgnevus on tekkinud pikema aja jooksul. Kohus peab sisuliselt kontrollima, kas võlgniku õiguste piiramise eeldused on konkreetsel juhul täidetud. Muu hulgas tuleb seejuures hinnata seda, kas meetmel, mille kohaldamist taotletakse, võib ka tegelikult olla mõju, mis innustaks võlgnikku lapse elatiskohustust täitma (vt Riigikohtu lahend nr 2-17-4751/34, p 20). Riigikohus on selgitanud, et võlgniku õiguste piiramise menetluses tuleb mh vastata küsimusele, kas võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa (RKTKo 2-16-14071, p 18.1).
10.Kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui pärast avalduse menetlusse võtmist on võlgnik asunud elatisnõuet täitma ja tasunud vähemalt 2 kuu eest elatise, sõlminud sissenõudjaga maksegraafiku või põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut (TMS § 1774 lg 2).
11.Võlgnik leidis, et avaldus tuleks jätta rahuldamata, kuna õiguste peatamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Kuna võlgnik kaotas töö, siis pole tal olnud võimalik elatist maksta. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt esitas võlgnik töövõime
3(5)
hindamise taotluse 17.07.2019, so pärast kohtutäituri poolt avalduse kohtusse esitamist (tl 43). Võlgnik on osalise töövõimega (tl 43-44).Võlgnik on alates 18.09.2019 töötuna arvel ja käis karjäärinõustamisel (tl 45-46). Elatis mõisteti võlgnikult välja 26.10.2017 kohtuotsusega. Võlgnik ei ole tõendanud, et tal on tekkinud raske majanduslik olukord võrreldes ajaga, kui elatis välja mõisteti. Võlgnik ei ole ka tõendanud enda väidet, et võlgniku abikaasal on liikumispuue, mistõttu on sõiduki kasutamise vajadus perekonnas hädavajalik. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus peres on kolm sõiduautot, teised pereliikmed autot ei juhi ning ainult ühel isikul on üksnes võimalik autot juhtida. Kohus leiab, et kolme auto olemasolu viitab asjaolule, et nii võlgniku abikaasa ja ema sõidavad ise autoga. Sissenõudjad ei ole märkinud, et nende liikumisvõimalus halveneb juhul, kui võlgniku juhtimisõigust piiratakse.
12.Kohus märgib, et elatise eesmärk on lastele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle nii tegelikkuses kui ka tõhusalt tagama. Käesoleval juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Seadusandja ning õiguskantsler on hinnanud kohaldatava meetme vastavust Põhiseadusele ja on asunud seisukohale, et vastav piirang on proportsionaalne ning vajalik. Võlgnik ei ole tõendanud, et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa püsiva töökaotuse. Võlgnik on esitanud väite, et ta soovib asuda tööle autojuhina ning juhilubade ja juhtimisõiguse olemasolu on vajalik töökohustuste täitmiseks. Kohus osundab, et võlgnikul on võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust ning asuda täitma oma kohustust laste ees. Kohus möönab, et juhtimisõiguse puudumine võib käesoleval juhul kitsendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel. Võlgnikul on kohtu hinnangul võimalik teha ka lihtsamat tööd, kus ei ole esmavajalik juhilubade olemasolu. Karjäärinõustamise kokkuvõttest nähtuvalt on võlgnik ise esile toonud, et hetkel sobib talle kõige paremini taksojuhi amet, seda siis paindliku tööaja tõttu. Karjäärinõustaja on märkinud, et võlgnikul tuleb leida ka tootmise ja laovaldkonna tööpakkumisi ning on kästud võtta tööandjatega ühendust töötamise võimaluste täpsustamiseks.
13.Kohus on seisukohal, et alaealised lapsed ei pea ootama, kuni tema vanem leiab endale sobiliku töökoha. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõistliku aja jooksul sobivat tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele ja tervislikule seisundile. Kohus märgib lisaks, et võlgnik on elatisvõlgnevuse lasknud kasvada enam kui 13 706 euro suuruseks. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse olemasolu puudumine sissenõudjat halvemasse olukorda kui seni. Seega ei ole kohus veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohustust laste ees. Vastupidi – kohtule ei tundu eluliselt usutav, et osalise töövõimega mees ei suuda leida endale mitte mingit tööd ega sissetulekut. Oluline on ka see, et töötuna on võlgnik arvele võetud alles 18.09.2019. Tulenevalt sellest on kohtul alust eeldada, et võlgnikul olid alates elatise väljamõistmise lahendi tegemisest sissetulek olemas, kuid vaatamata sellele võlgnik lastele elatist ei tasunud. Kohtutäituri seisukohast nähtuvalt ei ole võlgnik tasunud ühtegi senti elatise katteks ega teinud ka muid ettepanekuid/pingutusi nõude rahuldamiseks. Samuti ei ole võlgnik esitanud ühtegi mõjuvat põhjust nõude mitte tasumiseks (tl 34).
14.Kohtule ei ole teada ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine oleks võlgniku suhtes TMS mõttes ebaõiglane. Kohus on veendunud, et juhtimise piiramise meetmel võib ka tegelikult olla mõju, mis innustaks võlgnikku laste elatiskohustust täitma ja võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa. Juhul, kui võlgnikule on juhtimisõigus eluliselt vajalik, sh autojuhina töötamiseks ja ülalpeetavate sõidutamiseks, siis teeb võlgnik endast kõik, et maksta lastele elatist. Võlgniku enda seletuste kohaselt annab juhtimisõigus talle võimaluse alles 2020. aasta kevadel saada tööd autojuhina. Auto omamine
4(5)
ja menetluses vandeadvokaadi palkamine näitab, et võlgnikul on majanduslikult võimalik lastele elatist maksta. Sealjuures jääb kohtule ka selgusetuks, millistest vahenditest tasub võlgnik auto kütuse ja muude auto korrashoiuks/hooldamiseks vajalike kulude eest. See süvendab kohtu veendumust, et isik varjab enda tegelikke sissetulekuid. Samuti on kohus veendunud, et kuni töötuna arvele võtmiseni pidi olema võlgnikul regulaarne sissetulek. Vaatamata sellele võlgnik elatist ei tasunud. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et võib eeldada, et õiguste piiramine paneb võlgniku tegutsema ning leidma vahendeid elatise maksmiseks.
15.Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtutäituri avaldus laste elatisevõlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks rahuldada.
16.Kohus selgitab võlgnikule, et käesoleva määruse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul tuleb tal loovutada oma juhiluba Maanteeametile (liiklusseadus § 127). TMS § 1775 alusel lõpetab kohus määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.
17.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldusega kohtusse pöördumine oli igati põhjendatud, mistõttu menetluskulude jätmine kohtutäituri või alaealiste laste kanda (kelle huvides seda menetlust tegelikult peetakse), oleks ebamõistlik ja ebaõiglane. Võlgnik on andnud oma käitumisega kohtutäiturile aluse enda vastu laste huvide kaitseks kohtusse pöörduda. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku 1 kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.