Tallinna Ringkonnakohus Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit 8. aprill 2020, Tallinn 2-19-10157
Tsiviilasi
Kohtutäituri avaldus XX juhtimisõiguse piiramiseks
Kohus Kohtukoosseis
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja – Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (registrikood 14117651), esindaja kohtutäituri abi Õnne Kivi Puudutatud isik 1 (võlgnik) – XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Kertu Tuuling Puudutatud isik 2 (sissenõudja) – OO (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC Puudutatud isik 3 (sissenõudja) – SS (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus
Harju Maakohtu 17. jaanuari 2020. a määrus XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 17. jaanuari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10157 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (TsMS § 696 lg 1; TMS § 1774 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2-19-10157
1.Harju Maakohtu 30.08.2017 määrusega mõisteti XX-lt (võlgnik) S ja OO (sissenõudjad) kasuks välja igakuine elatis kummalegi alammääras (1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) alates 18.04.2017 kuni sissenõudjate täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Elatise summa tuleb tasuda iga kuu eest ette sissenõudjate ema pangakontole.
2.Kohtutäitur Risto Sepp (kohtutäitur) esitas 05.07.2019 Harju Maakohtule avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ja selle andmise keelamiseks. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused 027/2017/1837 ja 027/2017/1839 sissenõudjate avalduste alusel. Kohtutäitur arestis 24.11.2017 võlgniku arveldusarved, mille tulemusena ei ole sissenõudjate kasuks ühtegi laekumist toimunud. Samuti ei ole võlgnik ise tasunud ühtegi summat. Avalduse esitamise hetkeks oli võlgnikul elatise võlgnevus mõlema sissenõudja suhtes kokku 11 006 eurot. 04.12.2019 seisuga on elatise võlgnevus kummagi sissenõudja suhtes 6 853 eurot. Kohtutäiturile teadaolevalt on võlgnikul B-kategooria juhtimisõigus. Kohtutäitur edastas 10.06.2019 võlgniku poolt varem kasutatud e-posti aadressile hoiatuse juhilubade äravõtmise kohta. Võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud ühtegi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust. Kuna võlgnik pole näidanud üles initsiatiivi võla tasumiseks, on põhjendatud võlgniku juhtimisõiguse piiramine.
3.Võlgnik palus jätta avalduse rahuldamata. Õiguste peatamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnikul on lisaks sissenõudjatele veel kaks last. Võlgniku ülalpidamisel on tema töövõimetu abikaasa. Kuna võlgnik kaotas töö, pole tal olnud võimalik elatist maksta. Võlgnik on põhiharidusega ja osalise töövõimega, mistõttu on tal sobivat tööd raske leida. Võlgnik on töötuna arvel ja käis karjäärinõustamisel. Üks võimalikest ametitest, mida võlgnik saaks pidada, on taksojuht. Kui kohus võtab juhtimisõiguse ära, pole tal võimalik üldse tööd leida. Võlgniku leibkonnas on mitu autot, kuid neist kasutatakse ainult ühte, mis on väikeste kuludega. Teised sõidukid plaanib võlgnik maha müüa, kui neile saab tehtud vajalikud parandused. Juhtimisõiguse piiramine ei võimaldaks transpordikulusid vähendada, kuna nii võlgniku emal kui ka abikaasal on liikumispuue, mistõttu on sõiduki kasutamine perekonnas hädavajalik. Kui pereliikmed peaksid hakkama kasutama taksot, suureneksid sõidukulud veelgi. Samuti ei saaks võlgnik vajadusel sõidutada sissenõudjaid.
4.Sissenõudjad palusid taotluse rahuldada. Võlgnevus on suurenenud 13 706 euroni. Võlgniku pere kasutuses on kolm sõiduautot, mis vajavad kulutusi. Võlgnik elab suures majas Nõmmel, mille ülalpidamine vajab samuti rahalist panust. Kuna võlgnik väidab, et on töötu, on tal võimalik liigelda ühistranspordiga, mis võimaldaks kokku hoida transpordikuludelt ja tasuda elatist.
5.Harju Maakohtu 17.01.2020 määrusega rahuldati kohtutäituri avaldus võlgniku õiguste peatamiseks (p 1); peatati TMS § 1772 lg 1 p 2 alusel võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse
2(9)
2-19-10157 (juhiluba nr XXXXXXXXX, välja antud 11.04.2018) kehtivus tähtajatult. Juhtimisõigus loeti peatunuks kohtumääruse jõustumisest arvates (p 2); keelati võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine (p 3); jäeti menetlusosaliste menetluskulud võlgniku kanda (p 7). Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused 027/2017/1837 ja 027/2017/1839. Võlgnik ei ole elatise kohustust täitnud enam kui aasta ning kohtutäituril pole õnnestunud võlgnevust sisse nõuda ka võlgniku vara arvelt. Võlgnikule on kätte toimetatud hoiatus juhtimisõiguse peatamise ja selle andmise keelamise kohta ning võlgnik pole pärast seda asunud tasuma elatisevõlgnevust, sõlminud maksegraafikut ega põhjendatud enne kohtu poolt selgituskohustuse täitmist, et võlgnikul esineks mõjuv põhjus elatise tasumata jätmiseks. Ühtegi laekumist täitemenetluses ei ole toimunud. Võlgnik esitas töövõime hindamise taotluse 17.07.2019, s.o pärast kohtutäituri poolt avalduse maakohtule esitamist. Võlgnik on osalise töövõimega, alates 18.09.2019 töötuna arvel ja käis karjäärinõustamisel. Elatis mõisteti võlgnikult välja 26.10.2017 kohtuotsusega. Võlgnik ei ole tõendanud, et tal on tekkinud raske majanduslik olukord võrreldes ajaga, kui elatis välja mõisteti. Tõendamata on ka väide, et võlgniku abikaasal on liikumispuue, mistõttu on sõiduki kasutamine perekonnas hädavajalik. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus peres on kolm sõiduautot, teised pereliikmed autot ei juhi. Kolme auto olemasolu viitab asjaolule, et nii võlgniku abikaasa kui ka ema sõidavad autoga. Sissenõudjad ei ole märkinud, et nende liikumisvõimalus halveneb juhul, kui võlgniku juhtimisõigust piiratakse. Elatise eesmärk on lastele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine. Senised täitemenetluse meetmed ei ole olnud piisavad. Võlgnik ei ole tõendanud, et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa püsiva töökaotuse. Võlgnikul on võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust ning asuda täitma oma kohustust laste ees. Juhtimisõiguse puudumine võib kitsendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel. Võlgnikul on võimalik teha ka lihtsamat tööd, kus ei ole vajalik juhilubade olemasolu. Karjäärinõustamise kokkuvõttest nähtuvalt on võlgnik ise esile toonud, et hetkel sobib talle kõige paremini taksojuhi amet paindliku tööaja tõttu. Karjäärinõustaja on märkinud, et võlgnikul tuleb leida ka tootmise ja laovaldkonna tööpakkumisi. Alaealised lapsed ei pea ootama, kuni tema vanem leiab endale sobiva töökoha. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõistliku aja jooksul sobivat tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele ja tervislikule seisundile. Võlgnik on elatisvõlgnevuse lasknud kasvada enam kui 13 706 euro suuruseks. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse puudumine sissenõudjat halvemasse olukorda kui seni ning kohus ei ole veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohustust laste ees. Eluliselt ei ole usutav, et osalise töövõimega mees ei suuda leida endale mitte mingit tööd ega sissetulekut. Oluline on see, et töötuna on võlgnik arvele võetud alles 18.09.2019. Seega on alus eeldada, et võlgnikul oli alates elatise väljamõistmise lahendi tegemisest sissetulek olemas, kuid vaatamata sellele ei tasunud võlgnik lastele elatist. Samuti ei ole võlgnik esitanud ühtegi mõjuvat põhjust nõude mittetasumiseks. Puuduvad põhjused, miks juhtimisõiguse peatamine oleks võlgniku suhtes TMS mõttes ebaõiglane. Juhtimise piiramise meetmel võib ka tegelikult olla mõju, mis innustaks võlgnikku laste elatiskohustust täitma ja võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa. Kui võlgnikule on juhtimisõigus eluliselt vajalik, sh autojuhina töötamiseks 3(9)
2-19-10157 ja ülalpeetavate sõidutamiseks, teeb võlgnik endast kõik, et maksta lastele elatist. Võlgniku enda seletuste kohaselt annab juhtimisõigus talle võimaluse alles 2020. a kevadel saada tööd autojuhina. Auto omamine ja menetluses vandeadvokaadi palkamine näitab, et võlgnikul on majanduslikult võimalik lastele elatist maksta. See süvendab veendumust, et isik varjab enda tegelikke sissetulekuid. Võib eeldada, et õiguste piiramine paneb võlgniku tegutsema ning leidma vahendeid elatise maksmiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Võlgnik palub 03.02.2020 määruskaebuses tühistada Harju Maakohtu 17.01.2020 määrus ning teha uus määrus, millega jätta kohtutäituri avaldus võlgniku juhtimisõiguse piiramiseks rahuldamata. Ebaõige on väide, et võlgnikult ei ole laekumisi toimunud. Neid on väikeses ulatuses toimunud, sh riigipoolse täitemenetlusaegse elatisabi toel. Avaldaja ei ole enda vastupidiseid väiteid tõendanud. On ebaõige eeldada, et võlgnik pole teinud pingutusi võla tasumiseks. Ta on pakkunud sissenõudjatele võimalust saada osa XXX kinnistust, aga kuna nende seaduslik esindaja ei saa enda väitel hakkama kahe kinnisvara haldamisega, ei olnud sel viisil võimalik võlga kustutada. Kuna tegemist on perekonna kinnisvaraga ning see peab jääma perekonna kätte, ei ole olnud võimalik maja müüa. Maakohus ei palunud võlgnikul esitada lisatõendeid abikaasa puude kohta. Võlgniku abikaasal on keskmine liikumispuue seoses sclerosis multiplex’iga ning puuduv töövõime. Võlgniku abikaasa viibis haiglas ravil 04.02.2020–08.02.2020. Talle manustatakse ravimit Lemtrada, mida on Ravimiameti poolt soovitatud kasutada, kui inimesel on esinenud kaks invaliidistavat ägenemist aastas. Seega on tõendatud, et abikaasal on liikumispuue. Võlgnik viis 04.02.2020 abikaasa haiglasse ja 08.02.2020 tõi koju. On ebamõistlik eeldada, et võlgniku ja tema abikaasa ühine laps on viis päeva ilma ema nägemata. Ilma juhtimisõiguseta paneks kohus võlgniku olukorda, kus ta peab väikse lapse ja puudega abikaasaga kasutama taksot või ühistransporti. Nii asetatakse ebamõistlikku olukorda puudega isik, kellel on juhtimisõigus, kuid kes ei tohiks autot juhtida. Kui perekond peab olema vaimse pinge all võlgniku abikaasa haiglas viibimise tõttu, on arusaadav, et eelistatakse privaatsust ega soovita kasutada ühistransporti või taksoteenuseid. Puuduva töövõimega isik ei pruugi hakkama saada 1,5 aastase aktiivse lapsega, mistõttu on oluline kahe lapsevanema kohalolek. Maakohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et võlgnikul on düsgraafia ja düsleksia, mis tõendab, et tal oli haiguste tõttu probleeme tööle saamisega juba varem. Võlgnik ei ole kunagi saanud kõrget palka, vaid teenis viimased aastad enne elatise väljamõistmist miinimumpalka. Kui võlgnik töötaks laos, koormaks ta rohkem oma kätt ja tema töövõimetus suureneks osalisest täielikuni. Määruskaebuse esitaja käis vestlusel Tallinna Transpordiametis, kuid seal selgus, et ta ei saa tööle asuda, sest tema juhiload ei ole kehtinud piisavalt kaua. Kuna perekonna rahaline seis on hetkel kehv, pole võimalik autosid müüki panna. Maakohus pole küsitlenud võlgniku abikaasat ega võlgniku ema. Võlgnik otsib hetkel aktiivselt tööd, käib karjäärinõustamistel, saadab CV-sid jms.
7.Sissenõudjad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.
4(9)
2-19-10157 Võlgniku juhtimisõiguse piiramine annaks parema võimaluse tasuda sissenõudjatele elatist. Paljud töökohad ei eelda juhtimisõiguse olemasolu. Põhiharidus ei ole tänapäeva tööturul takistus tööle saamisel. Ühistranspordi kasutamine on tallinlasele tasuta. Juhtimisõiguse piiramine ei halvendaks sissenõudjate elukvaliteeti, kuna võlgnik ei transpordi sissenõudjaid regulaarselt enda sõidukiga, vaid seda teeb igapäevaselt sissenõudjate ema. Küll aga vähendaks see oluliselt võlgniku igakuiseid kulusid, mida auto(de) omamine ja kasutamine kaasa toob. Võlgniku abikaasal ega emal ei ole rasket liikumispuuet, mille tõttu nad ei saa ühistransporti kasutada. Võlgniku abikaasal ja emal on mõlemal olemas juhtimisõigus ning sõiduautod. Võlgniku abikaasa ja ema käivad tööl. Võlgniku Nõmme maja hoovis on mitmeid autosid ning maja ees on pargitud ka uuemaid sõidukeid. XXX elumaja on kolossaalne ning selle ülalpidamiskulud väga suured. On ebausutav, et maja ülalpidamiskulusid kantakse üksnes võlgniku ema sissetuleku arvelt. Võlgnik varjab oma sissetulekuid ja hoidub pahatahtlikult elatise maksmisest kõrvale. Ainus võimalus motiveerida võlgnikku sissenõudjatele elatist maksma on piirata tema juhtimisõigust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Kohus võib kohtutäituri avalduse alusel mh peatada mootorsõiduki juhtimisõiguse ning selle andmise (TMS § 1772 lg 1 p 2 ja lg 2; § 1773). Taotluse esitamisele peab eelnema kohtutäituri hoiatus võlgnikule tema õiguste kehtivuse peatamise kohta (TMS § 1771). Õiguste peatamise tingimuste täitmist kontrollib kohus (vt ka TMS § 1774) ning peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemisel lõpetab kohus määrusega õiguste peatamise ja selle andmisest keelamise (TMS § 1775).
TMS § 10 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil. TMS § 10 lg 2 sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui täitemenetluse seadustikust ei tulene teisiti.
10.Ringkonnakohtu hinnangul tuli kohtutäituril võlgnikule õiguste piiramise hoiatus kätte toimetada (vt ka TMS § 1773 lg 1 p 1). Kohtutäituri avaldusest ning tsiviilasja materjalidest nähtuvalt saatis kohtutäitur XX-le hoiatuse tema õiguste võimaliku tulevase piiramise kohta 05.06.2019 ning luges selle võlgnikule kättetoimetatuks 10.06.2019 (vt dtl-d 5 ja 13). Avaldus maakohtule esitati 05.07.2019. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hoiatus lugeda XX-le kättetoimetatuks 05.06.2019. TMS § 10 lg 1 võimaldab kohtutäituril lihtsustatud korras toimetada dokumente kätte menetlusosalistele. Kohtutäitur tegutses õigesti, kui saatis hoiatuse võlgniku e-posti aadressile. Kuigi täitmisteate kättesaamisel palus võlgnik saata kõik dokumendid aadressile XXX (dtl 4), on kohtutäitur hiljem 5(9)
2-19-10157 suhelnud võlgnikuga ka eposti aadressi kaudu (dtl 18). Puudub alus arvata, et võlgnik ei ole sinna saadetud hoiatust kätte saanud. Ka määruskaebuse lisast 1 nähtub, et võlgnik kasutas nimetatud e-posti aadressi aktiivselt, sh ajal, mil kohtutäitur saatis võlgnikule hoiatuse (dtl 84–91; vrdl ka dtl 109). Võlgnik ei ole maa- ega ringkonnakohtus väitnud, et ta ei ole hoiatust kätte saanud.
11.Ka juhul, kui lugeda hoiatus võlgnikule kättetoimetatuks 10.06.2019, nagu on märkinud kohtutäitur, ei anna see alust määruskaebuse rahuldamiseks. Seadus ei nõua menetlusdokumendi kättetoimetamiseks alati selle isiklikku jõudmist saajani või tema esindajani. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 36. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kättetoimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.02.2012 määrus asjas nr 3-2-1-16811, p 12). Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, miks on põhjendatud alus arvata, et võlgnikul oli mõistlik võimalus tutvuda tema e-posti aadressile saadetud hoiatusega ning dokumendi saab lugeda võlgnikule kättetoimetatuks. TMS § 1773 lg 1 p 1 kohaselt on avalduse esitamise eelduseks küll mh see, et võlgnik ei ole hoiatuse kättesaamisest 30 päeva jooksul asunud elatisnõuet täitma. Ringkonnakohtu hinnangul on sätte eesmärk anda võlgnikule täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ning vältida seeläbi enda õiguste piiramist. TMS § 1773 lg 1 p-s 1 sätestatud 30-päevasest tähtajast varasema avalduse esitamine ei välista seetõttu tingimata avalduse rahuldamist. Puudub vaidlus selles, et pärast maakohtule avalduse esitamist ning enne maakohtu määruse tegemist ei ole võlgnik veenvalt tõendanud, et on asunud võlgnevust tasuma või sõlminud sissenõudjatega kokkuleppe maksegraafiku osas. Seda on kinnitanud ka kohtutäitur Harju Maakohtule 12.11.2019 saadetud vastuses (dtl 43). Lisaks näeb TMS § 1775 võlgnikule ette võimaluse avalduse esitamiseks tsiviilasja hilisemas menetlusfaasis olukorras, kus ta on asunud võlgnevust likvideerima, sõlminud maksegraafiku kokkuleppe või muul põhjendatud juhul. Seega ei too hoiatuse võimalik hilisem kättetoimetamine võlgnikule kaasa selliseid tagajärgi, mis annaksid aluse avalduse rahuldamata jätmiseks.
12.Riigikohus on 04.10.2017 määruse asjas nr 2-16-14071 p-des 18.1 ja 18.2 selgitanud, et võlgniku õiguste piiramisel hagita menetluses tuleb mh vastata küsimusele, kas võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa. Selleks tuleb eelkõige TMS § 1771 lg 1 p-st 3 ja § 1774 lg 2 p-st 3 lähtudes vastata küsimusele, kas võlgnik on suuteline väljamõistetud elatist maksma või on tal maksmata jätmiseks selline mõjuv põhjus, mis annab aluse jätta kohtutäituri taotlus rahuldamata ning võlgniku õigus piiramata. Mõjuva põhjuse olemasolu tähendab, et õiguste piiramine ei ole sobiv abinõu elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks. TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse vastavalt kohtutäiturile ja kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul samade sätete järgi eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.10.2017 määrus asjas nr 2-16-14071, p 17; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.12.2017 määrus asjas nr 2-17-4751, p 17).
13.Elatisevõlgniku õiguste piiramine on kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud
6(9)
2-19-10157 oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus seda praegusel juhul teinud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja seisukoht põhjendatud. Maakohtu määrus on kooskõlas viidatud TMS sätete ning Riigikohtu praktikaga. Võlgnik ei ole suutnud veenvalt põhjendada, et tal on elatise maksmata jätmiseks mõjuv põhjus või juhtimisõiguse piiramine takistaks oluliselt tema või tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnik ei ole asunud elatisnõuet täitma ega ole sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkulepet. Võlg ei ole tekkinud üksnes perioodil, kus võlgnik oli töötu. Võlgnik ei ole ära näidanud, et tema varasemad sissetulekud ei võimaldanud elatisevõlga tasuda ning tema tulu on elatise maksmise ajaga võrreldes vähenenud või vajalikud kulutused suurenenud. Määruskaebuses esitatud seisukohad ei anna ringkonnakohtule alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
14.Tõendamata on võlgniku väited, et temalt on võlgnevuse katteks toimunud laekumisi. Võlgnikul oli võimalik nii maa- kui ka ringkonnakohtule esitada tõendeid selle kohta, et tegelikkuses on võlgnik asunud enda võlgnevust vähendama. Kuigi praegusel juhul on tegemist hagita menetlusega, kus kohtul on kõrgendatud uurimiskohustus, on maakohus võlgnikule selgitanud, milliseid asjaolusid on võlgnikul vajalik tõendada, et kohus tema mootorsõiduki juhtimisõigust ei piiraks (vt Harju Maakohtu 18.07.2019 ja 30.10.2019 määrused). Lisaks esindas võlgnikku esimese astme kohtumenetluses advokaat. Seega ei saanud võlgnikule jääda arusaamatuks, et juhul, kui võlgnevuse katteks on toimunud laekumisi – erinevalt kohtutäituri vastupidisest väidetest – tuli võlgnikul selle tõenduseks esitada vastavad tõendid. Selliseid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Hoolimata asjaolust, et tegemist on hagita menetlusega, ei võta uurimispõhimõte menetlusosalistelt ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust, kuid kohtu roll tõendite kogumisel on aktiivsem kui hagimenetluses. Kui asjaolud jäävad hagita menetluses ka kohtu aktiivsest rollist hoolimata tõendamata, tuleb otsustada, kes nimetatud riski kannab (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-186-15, p 13). Õiguse piiramise menetluses tuleb lõppastmes võlgnikul tõendada selle põhjuse olemasolu, mis peaks õiguse piiramise tema suhtes välistama (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.10.2017 määrus asjas nr 2-16-14071, p 17.2). Tsiviilasja materjalid ei viita sellele, et võlgnik oleks asunud võlga (sh pärast kohtutäituri avalduse esitamist) tasuma või saavutanud muid kokkuleppeid sissenõudjatega.
15.Määruskaebusele lisatud kirjavahetus viitab sellele, et võlgnik on pakkunud sissenõudjate seaduslikule esindajale võlgnevuse katteks osa XXX kinnistust. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et võlgnik ja sissenõudjad oleksid XXX kinnistu ja elatisvõlgnevuse tasaarvestamise osas kokkuleppele jõudnud või võlgnik oleks teinud reaalseid ettepanekuid kinnistu osaliseks omandamiseks. Elatise tasumist ei saa asendada umbmäärase lubadusega kinnistu võõrandada. Maakohtu määrus näeb ette võlgniku kohustuse tasuda elatis rahas sissenõudjate ema pangakontole. Seega ei ole sissenõudjate seaduslikule esindajale etteheidetav, et ta on keeldunud XXX kinnistu osaliselt omandamisest, kuna ei suuda kahte kinnisvara korraga hallata.
16.TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 kohaselt võib võlgnik esitada ka väite, et tema õiguste piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. See on teine võimalik mõjuv põhjus, mida kohus peab võlgniku väidete alusel kontrollima (vt ka Riigikohtu 04.10.2017 määrus asjas nr 2-16-14071, p 20). Võlgnik on selgitanud, et tema 7(9)
2-19-10157 abikaasa peab enda haiguse tõttu viibima aega-ajalt haiglaravil, mistõttu peaks ta võlgniku juhtimisõiguse peatamise korral tulema haiglast koju takso või ühistranspordiga. Sellises olukorras ei ole abikaasa võimeline ise autot juhtima. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist mõjuva põhjusega TMS § 1774 lg 2 p 3 mõttes. Võlgniku seletused ei viita sellele, et võlgniku abikaasal tuleb pidevalt haigla ning kodu vahet liikuda. Tõendatud on küll, et võlgniku abikaasal on puuduv töövõime alates 01.03.2019 (dtl 52), ent samas nähtub määruskaebusele lisatud kirjavahetusest, et 2019. a suvel viibis võlgniku abikaasa mh äriasjus välismaal ning tegeleb kooli ja äriga (dtl 86). Seega on põhjendatud arvata, et võlgniku abikaasa haigus ei häiri tema elukorraldust sellisel määral, et tal ei oleks võlgniku juhtimisõiguse piiramise korral võimalik tulla haiglast koju ühistranspordiga.
17.Maakohus on võtnud arvesse asjaolu, et võlgnik on osaliselt töövõimetu. Maakohus ei ole võlgnikule heitnud ette seda, et ta ei ole leidnud piisavalt tasuvat tööd, vaid asja materjalidest nähtub, et võlgnik ei ole seniajani – sõltumata sellest, kas ta teenis varem miinimumtöötasu – tasunud elatisvõlgnevust. Ka osalise töövõimega, sh tingituna düsgraafiast ja düsleksiast, on võlgnikul võimalik tööd leida. Seejuures ei pea võlgnik asuma töökohale, mis oleks tema tervist liigselt kahjustav, vaid isikul on võimalik töötada ka vähemkoormavatel töökohtadel, mis ei eelda koormavat käelist tegevust. Võlgnik ei ole väitnud, ja seda ei nähtu ka ringkonnakohtule, et tema tervislik seisund on selline, et ta ei saa üldse tööle minna. Võlgnikul on piirangud eelkõige käelise tegevuse, uute oskuste omandamise ja suhtlemise osas (dtl 58). Töötukassa hinnangul ei ole võlgniku jaoks välistatud muude tööde tegemine peale taksojuhi ameti (vt dtl 59). Kohtu ülesanne ei ole võlgnikule näidata, millist ametit näiteks SA Innove peetava Rajaleidja portaali ametite loetelust tuleb pidada võlgnikule sobivaks ja mis samal ajal ei eelda juhtimisõiguse olemasolu. Sissenõudjatele elatise maksmine ei saa sõltuda sellest, kuni võlgnik leiab endale meelepärase töö. Elatisvõlgnevuse tekkimisel ning selle suurenemisel peab võlgnik olema valmis töötama ka talle vähem meelepärasel töökohal. Seega ei välista kohtutäituri taotluse rahuldamist üksnes asjaolu, et võlgnik ei ole seni saanud asuda tööle taksojuhina. Võlgnik ei ole väitnud, et juhtimisõiguse piiramine takistaks tal ebamõistlikult mõne muu sobiva töökoha leidmist (vrdl ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2017 määrus asjas nr 21611362, p 15).
18.Kuna võlgnevust ei ole põhjustanud võlgniku töötuks jäämine, on alust arvata, et juhtimisõiguse peatamine aitab kaasa elatise tasumisele ja selleks vajalike jõupingutuste tegemisele, sh töö otsimisele. Eelneva tõttu on juhtimisõiguse piiramine ringkonnakohtu hinnangul kohane meede, et motiveerida võlgnikku leidma endale töö ning asuda tasuma võlgnevust. Tegemist ei ole karistusliku meetmega (vrd Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.12.2017 määrus asjas nr 2-17-4751, p 16).
19.Asjaolu, et võlgnikul on veel alaealisi lapsi, ei vabasta teda vaidlusaluse kohustuse täitmisest. Vanemal on kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on kõigi laste ülalpidamiseks liiga väike.
20.Eelnevast tulenevalt jääb võlgniku määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 17.01.2020 määrus asjas nr 2-19-10157 muutmata.
8(9)
2-19-10157
21.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Määruskaebusega seotud menetluskulude jätmine sissenõudjate kanda oleks ebaõiglane, arvestades, et määruskaebus oli põhjendamatu ning avaldus esitati võlgniku poolt elatise maksmata jätmise tõttu. Õiglane on määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud jätta nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.