Ühinguõigus

ASJAOLUD

2

puudutatud isiku juhatusele taotluse teabe saamiseks äriühingu tegevuse kohta ja äriühingu dokumentidega tutvumiseks, millest juhatus keeldus.

MAAKOHTU LAHEND

3

11) Millised tegevuskulud sisalduvad 2021., 2022. ja 2023. aastate majandusaastate aruannete kannetes ja kellele on tasutud ning millised neist on avaldanud või võivad avaldada negatiivset mõju OÜ Largohold majandustulemustele? Erikontrolli läbiviijal tuleb koostada erikontrolli tulemuste kohta aruanne ning esitada see OÜ Largohold osanike koosolekule ja kohtule. Erikontrolli läbiviija määramise menetluse kulud jäeti OÜ Largohold kanda ja mõisteti OÜ-lt Largohold My furnix OÜ kasuks välja summas 3715,83 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb OÜ-l Largohold tasuda My furnix OÜ-le lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Erikontrolli läbiviimise tasu määrab kohus kindlaks pärast erikontrolli tegemist. Erikontrolli läbiviija tunnitasu on 140 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku mitte rohkem kui 6100 eurot koos käibemaksuga. Määruse kohaselt esitas avaldaja 14.03.2024 taotluse saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega, kuid puudutatud isiku juhatus vastas osaniku taotlusele keeldumisega. Eeltooduga on kohus tuvastanud, et avaldaja ei ole saanud puudutatud isiku juhatuselt teavet äriühingu tegevuse kohta. Kuivõrd puudutatud isiku osanikud ei ole otsustanud erikontrolli korraldamist ja avaldaja osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, on avaldajal tekkinud äriseadustiku (ÄS) § 191 lg 2 alusel õigus nõuda erikontrolli läbiviimise otsustamist kohtult. Avaldaja väitel on puudutatud isiku juhatus võõrandanud Merivälja tee 70 parkimiskoha Fintex Consulting OÜ-le (ainus osanik ja juhatuse liige Jürgen Käsper, kes on Arvo Taltsiga seotud isik, Evelin Kinnuneni poeg). Puudutatud isiku põhikirja p 5.3 kohaselt võib juhatus omandada ja võõrandada ühingu nimel kinnisasju, ehitisi kui vallasasju ja osalust teistes äriühingutes ainult osanike eelneva otsuse alusel. Tehingu tegemiseks ei ole osanikelt nõusolekut küsitud. Puudutatud isik avaldas, et on parkimiskoha võõrandamise eest raha saanud, kuid tõendeid selle kohta ei esitanud. Avaldaja kinnitusel ei nähtu puudutatud isiku 2021. ja 2022. a majandusaasta aruandeid võrreldes, et parkimiskoha eest oleks puudutatud isikule tasutud – kinnisvara on samas väärtuses mõlemal aastal, s.o 323 630 eurot (aruanded 2020 ja 2022). Kohtu hinnangul esineb põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik on võõrandanud oma vara osanike eelneva otsuseta ja ilmselt tulu saamata ning juhatuse liikmega seotud isikule kuuluvale äriühingule. Eeltoodust tulenevalt on avaldajal mõjuv põhjus erikontrolli läbiviimiseks. Kohus leidis, et avaldaja on põhistanud kahtluse, et kõik puudutatud isiku majandusaasta aruannetes märgitud andmed ei pruugi vastata tegelikkusele ning puudutatud isik ei anna avaldajale oma majandustegevuse kohta andmeid. Olukorras, kus esitatud andmed ei vasta tõele kasvõi osaliselt, on alust kahelda ka kõigi ülejäänud andmete õigsuses, millega seoses ei saa välistada nõuete tekkimist kahju hüvitamiseks. Avaldaja väitel on puudutatud isik üürinud välja talle kuuluva korteri Merivälja tee 70, üürnikuks on Jürgen Käsper, kuid avaldajale ei ole antud informatsiooni, kas ja mis hinnaga on korter välja üüritud. Puudutatud isik kinnitas, et korter on välja üüritud, kuid asjaolusid ei selgitanud. Kohtu hinnangul esineb kahtlus, et puudutatud isiku juhatus on varjanud osanike eest tehinguid. Avaldaja väitel on puudutatud isiku juhatus koostanud ja esitanud äriregistrile 2023. a majandusaasta aruande ilma osanikele esitamata ja osanike otsuseta. Kinnisvara väärtus on aruandes muutmata, kuigi avaldaja on selles osas esitanud korduvalt pretensiooni. Eksperdid Artur Suits ja Virgo Laansoo on hinnanud puudutatud isiku kinnisvara õiglaseks väärtuseks 688 800 eurot. ÄS § 168 lg 1 p 5 kohaselt kuulub osanike pädevusse majandusaasta aruande

4

kinnitamine ja kasumi jaotamine. Puudutatud isik ei ole tõendanud ÄS § 168 lg 1 p 5 järgimist. Kokkuvõttes esineb põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik on osanike nõusolekuta ja teadmata teinud tehinguid ning kõik majandusaasta aruannetes esitatud andmed ei pruugi vastata tegelikkusele, millega võib olla tekkinud äriühingule kahju. Puudutatud isik ei ole avaldaja teabenõuetele vastanud. Kuivõrd avaldajal puudub käesoleval ajal teadmine äriühingu tegevuse ja juhtimise kohta, on avaldaja viidatud küsimustega teinud usutavaks kahtluse olemasolu. Puudutatud isik on vaielnud avalduses toodud seisukohtadele vastu, kuid ei ole lükanud avaldaja väiteid ümber. Arvestades võimalikku tekkinud kahju ja erikontrolli tasu, ei ole erikontrolli läbiviimine osaühingule ebamõistlikult koormav. Eeltoodud põhjendustel esineb mõjuv põhjus erikontrolli läbiviimiseks. Kohus luges asjakohasteks kõik avaldaja täpsustatud küsimused. Avaldaja on ärakuulamisel antud selgitustele tuginedes täpsustanud küsimuste ajaperioodi ja konkretiseerinud küsimusi. Ühegi küsimuse põhjal ei ole põhjust eeldada, et see ei ole esitatud äriühingu majandustegevusest arusaamiseks. ÄS §-st 166 tuleneb, et osanikul on õigus saada teavet osaühingu tegevuse kohta. Avaldaja ei ole teavet osaühingu tegevuse kohta saanud. Kohus määras erikontrolli läbiviijaks vandeadvokaat Jüri Sireli. Puudutatud isik on leidnud, et erikontrolli läbiviijaks ei sobi vandeadvokaat, kuid ei ole esitanud veenvaid põhjendusi. Ei ole põhjust arvata, et vandeadvokaat ei teeks oma tööd erapooletult ja vajalikul tasemel. Jüri Sirel on andnud nõusoleku erikontrolli läbiviimiseks ja vandeadvokaadina vastab ta ÄS § 330 lg 3 nõuetele. Kohus jättis erikontrolli läbiviija määramise menetluse kulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda. Kohtu arvates ei ole avaldaja avalduse esitamisel olnud pahauskne ja avalduse esitamine ei ole ilmselgelt põhjendamatu. Avaldaja menetluskulud on 3715,83 eurot (vandeadvokaatide Monica Pihlaka ja Kalev Pihlaka õigusteenused 2819,17 eurot (16 tundi 35 minutit tunnihinnaga 170 eurot ilma käibemaksuta), riigilõiv 420 eurot ja vandeadvokaadi Aivar Pilve õigusteenused 476,66 eurot (2 tundi 10 minutit tunnihinnaga 220 eurot ilma käibemaksuta). Kohus leidis, et ühegi toimingu ajakulu (kokku 18 tundi 45 minutit) ei saa pidada põhjendamatuks. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid avaldaja esindajate toimingutele või kulude suurusele. Õigusabi tunnihinnad ei ületa keskmist advokaadi õigusteenuse eest makstavat tasu. Avaldaja põhjendatud kulu lepingulistele esindajatele on 3295,83 eurot, lisandub riigilõiv 420 eurot, kokku 3715,83 eurot, mille kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. Lisandub viivis. Kohus märkis, et puudutatud isiku lepingulisel esindajal on kulunud rohkem aega, s.o 26 tundi, kulu 4210 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

suuruse ja erikontrolli tasu suhet. Puudutatud isik osundas, et erikontrolli tasu on võrreldes puudutatud isiku aasta müügitulu ja kasumi/kahjumiga ebaproportsionaalne; 2) on maakohus seoses kahtlusega käsitlenud nelja episoodi, kuid hinnanud asjaolusid ekslikult. Samas isegi neid nelja episoodi ei ole seotud erikontrolli läbiviijale esitatud küsimustega. Maakohus on valesti tuvastanud Merivälja tee 70 parkimiskoha võõrandamise asjaolud. Kahju kontekstis ei oma tähtsust, kas tehingu tegemiseks oli osanike otsus. Järeldus kinnisasja võõrandamisest puudutatud isiku juhatuse liikmega seotud isikule kuuluvale äriühingule on väär. Fintex Consulting OÜ ainus osanik ja juhatuse liige on avaldaja juhatuse liikme, mitte puudutatud isiku juhatuse liikme poeg. Ebaloogiline on järeldus tulu saamata tehtud tehingust selle põhjal, et majandusaasta aruannetes ei ole toimunud muutusi kinnisvara väärtuses. Tulusid ei kajastata raamatupidamises varade väärtuste kontol. Kortermaja parkimiskoha võimalik müügihind vs erikontrolli läbiviija tasu 6100 eurot on selgelt ebaproportsionaalne. Maakohus on valesti tuvastanud majandusaasta aruannetes andmete kajastamise asjaolud, käsitlus on üldistav ja meelevaldne. Majandusaasta aruandes maakohus hinnangul tegelikkusele mittevastavad andmed on tuvastanud defektselt. Maakohus viitab kuluarvele, mida ei kajastata raamatupidamises tuluna, vaid kuluna. Maakohus on valesti tuvastanud Merivälja tee 70 üüritehingu kohta informatsiooni andmist puudutavad asjaolud. Puudutatud isiku juhataja selgitas kohtuistungil, et Merivälja tee 70 korter on tasu eest välja üüritud. Avaldaja ei ole puudutatud isikult tehingu kohta infot küsinud. Vastuseta on ka küsimus, kuidas saaks selle üüritehingu detailide varjamine osanike eest tekitada äriühingule kahju, analüüsitud ei ole kahju suhet erikontrolli kulusse. Maakohus on valesti tuvastanud puudutatud isiku 2023. a majandusaasta aruande koostamise ja esitamise asjaolud. ÄS § 179 lg 4 teise lausey järgi on juhatusel õigus esitada äriregistrile kinnitamata majandusaasta aruanne. Seega on juhatuse liige tegutsenud õiguspäraselt. Ühingu raamatupidamise korraldamine on juhatuse ainupädevuses ning õigusaktidega on kooskõlas kajastada kinnisvarainvesteeringuid kas soetusmaksumuses või õiglases väärtuses. Lisaks ei ole kinnisvarainvesteeringute kajastamine majandusaasta aruandes tehing ning seetõttu pole selle asjaolu erikontrolliga kontrollimiseks õiguslikku alust; 3) on maakohus lahendanud enda pädevust ületades osaniku teabeõiguse küsimust. Seejuures on maakohus ka neid asjaolusid valesti tuvastanud. Samuti ei vasta tõele kohtu tuvastatud asjaolu, et puudutatud isik ei ole avaldaja teabenõudele vastanud. Maakohus on ajanud segamini osaniku õiguse teabele (ÄS § 166) ja õiguse erikontrolli määramisele (ÄS § 168 lg 1 p 8; § 191). ÄS § 166 lg 2 kohaselt oli juhatusel õigus keelduda avaldajale küsitud teabe andmisest ja dokumentide esitamisest. Kui avaldaja ei kasutanud tähtaegselt oma ÄS § 166 lg-st 3 tulenevat õigust, siis on avaldaja selle õiguse praeguseks minetanud ning juhatuse keeldumist tuleb pidada õiguspäraseks. Lubatav ei ole lahendada teabe andmisest keeldumise õiguspärasuse küsimust erikontrolli määramise menetluse kaudu; 4) ei ole erikontrolli läbiviija sõltumatu. Puudutatud isik palus välistada vandeadvokaatide määramine erikontrolli läbiviijateks tulenevalt kahtlusest, et need võivad olla seotud ja täiendavalt motiveeritud avaldaja poolt. Maakohtul oli võimalik määrata erikontrolli läbiviijaks vandeaudiitorid. Erikontrolli läbiviija määramisel üksnes avaldaja soovide arvestamine ja puudutatud isiku soovide ignoreerimine ei jäta muljet poolte võrdsest kohtlemisest. Avaldaja on oma menetluskulude nimekirjas öelnud, et tegeles 07.11.2024 erikontrolli teostaja otsimisega. Erikontrolli läbiviija alustas erikontrolli loetud tunnid pärast määruse tegemist, reede õhtul, mis süvendab kahtlust, et erikontrolli läbiviija on mõjutatav avaldaja poolt;

6

5) ei ole avaldus esitatud heauskselt osanikuõiguste kaitseks, mistõttu palus puudutatud isik jätta avaldus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Avaldaja juhatuse liige soovib avaldada puudutatud isiku juhatuse liikmele survet, et viimane tasuks talle abikaasade ühisvara jagamisel suuremat kompensatsiooni. Maakohus ei ole seda taotlust lahendanud; 6) on kohus jätnud tähelepanuta puudutatud isiku 11.12.2024 vastuväite avalduse muutmisele, jättes puudutatud isiku ilma võimalusest esitada muudetud avalduse suhtes oma seisukoht; 7) on maakohus eksinud avaldaja menetluskulude põhjendatuse hindamisel. Avaldaja 01.08.2024, 27.11.2024 ja 18.12.2024 menetluskulud olid mittevajalikud. Maakohus tegi määruse enne, kui saabus puudutatud isiku tähtaeg menetluskuludele vastuväite esitamiseks.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

7

see, et puudutatud isik on tellinud koristus- ja haljastustöid OÜ-lt Remac Tallinn, kuid selliseid tehinguid majandusaasta aruandest tuvastada ei ole võimalik. Teine väide oli, et majandusaasta aruanded ei kajasta, et puudutatud isik oleks saanud tulu tasulisest parkimisest (J. Vilmsi tn 12 krunt oli kasutuses tasulise parklana ning ekspertarvamuse kohaselt teenis puudutatud isik sellest parkimis- või üüritulu). Eelnevaga on avaldaja põhistanud kahtluse, et kõik puudutatud isiku majandusaasta aruannetes märgitud andmed ei pruugi vastata tegelikkusele ning puudutatud isik ei anna avaldajale oma majandustegevuse kohta andmeid. 2023. a majandusaasta aruandes on kinnisvara väärtus muutmata, kuigi avaldaja oli esitanud pretensiooni, et kinnisvara õiglane väärtus on 688 800 eurot. ÄS § 179 lg 4 võimaldab kinnitamata majandusaasta aruande esitada üksnes siis, kui osanikud ei kinnita aruannet. Juhatuse liige on teadvalt jätnud aruande osanikele kinnitamiseks esitamata. Selliselt käitudes on puudutatud isiku juhtorgani liige tekitanud olukorra, kus esineb põhjendatud kahtlus ja vajadus erikontrolli määramiseks ning tehingute kontrollimiseks. Ei anna kaebuse väited Merivälja tee 70 üüritehingu osas alust määruskaebuse rahuldamiseks. On alusetu heita kohtule ette, et kohus ei ole analüüsinud võimaliku kahju suhet erikontrolli läbiviimise kuludesse, kui puudutatud isik keeldub avaldamast üüritulu suurust; 3) ei sisalda määruskaebus ühtegi asjaolu, mis annaks aluse kahelda Jüri Sireli erapooletuses. Puudutatud isik ei nimetanud erikontrolli läbiviimiseks konkreetset isikut. Vandeaudiitorid (Grant Thornton Baltic OÜ) kinnitasid, et ei soovi asjas erikontrolli läbi viia. Teise audiitorbüroo hinnapakkumine oli kallim kui Jüri Sireli pakkumine. Seega ei olnud kohtul muud võimalust, kui määrata erikontrolli läbiviijaks isik, kelle avaldaja oli välja pakkunud; 4) ei ole avaldus esitatud pahauskselt. Pahausksust saab ette heita Arvo Taltsile. Juhatuse liige ei peaks takistama osanikul ülevaate ja teabe saamist äriühingu majandustegevusest. Tõenäoliseks põhjuseks on soovimatus tasuda endisele abikaasale ühisvara jagamisel õiglast hüvitist; 5) ei ole maakohus eksinud menetluskulude hindamisel. Asjakohatu on heita kohtule ette määruse tegemist enne menetluskuludele vastuväite esitamist. Maakohus oli avaldanud, et teeb lahendi pärast menetluskulude nimekirjade esitamist (s.o pärast 26.02.2025). Puudutatud isik jättis oma menetlusõigused tähtaegselt teostamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8

Puudutatud isik leiab, et maakohus on ÄS § 191 lg-t 2 valesti kohaldanud, kuna puudub mõjuv põhjus, mis õigustaks erikontrolli korraldamist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kohaldanud õigesti ÄS § 191 lg-t 2 ning seda ka nõuetekohaselt põhjendanud (vt maakohtu määruse p-d 8 ja 9). Erikontrolli eesmärgiks on selgitada välja asjaolud, millele tuginedes oleks põhjust esitada nõudeid äriühingu juhtorganite liikmete vastu. Maakohus on erikontrolli eesmärgi õigesti tuvastanud ning viidanud asjakohaselt Riigikohtu praktikale (Riigikohtu 07.05.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-08 ja Riigikohtu 09.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-15). Seetõttu ei pidanudki maakohus analüüsima kahju suurust ja kahju suhet erikontrolli tasuga. Määruskaebuses esitatud vastupidine seisukoht on ekslik. Kuna erikontrolli läbiviimise eesmärk on vähemuse kaitse, siis on põhjendamatu see puudutatud isiku väide, et avaldaja ei ole esitanud avaldust heauskselt oma osaniku õiguste kaitseks. Erikontroll on eelkõige suunatud üksikutele tehingutele ja toimingutele. Erikontrolli tulemuseks on osanike koosolekule esitatav ülevaade, mis peab võimaldama osanikel langetada otsuseid ühingu huvide ja õiguste kaitseks (Riigikohtu 07.05.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-08, p 10). Sellest tulenevalt peavad ka erikontrolli läbiviijale esitatud küsimused olema seostatavad konkreetsete tehingute ja toimingutega. Lähtudes avalduse põhjendustest ei ole maakohtu määruse p-des 3.5-3.10 erikontrolli läbiviijale esitatud küsimused seostatavad puudutatud isiku üksikute tehingute ja toimingutega ning need küsimused tuleb maakohtu määrusest välja jätta. Selles osas on määruskaebus põhjendatud.

9

juhatuse teadmata. Sellest tulenevalt on avaldaja tuginenud avalduses talle teadaolevatele faktilistele asjaoludele, mille alusel on tal tekkinud kahtlus, et puudutatud isiku juhatuse liige on rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Maakohus on nimetatud avaldaja poolt esiletoodud asjaolusid käsitlenud määruse p-des 10.1-10.4 ning põhjendatult leidnud, et nimetatud asjaolud kinnitavad mõjuvat põhjust erikontrolli määramiseks. Ringkonnakohus märgib, et erikontrolli esemeks võivad olla ka asjaolud, mis ei ole veel teada ning seetõttu erikontrolli läbiviijale esitatud küsimused ei pea olema seotud üksnes avaldajale teadaolevate asjaoludega. Seetõttu ei ole õige määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus on hinnanud avaldaja poolt esiletoodud asjaolusid valesti ning esitanud erikontrolli läbiviijale ka küsimusi, mida ei ole algses avalduses märgitud. Maakohus lahendas käesolevas asjas erikontrolli määramise avalduse ÄS § 191 lg 2 järgi, käsitlemata seda avaldusena juhatuse kohustamiseks ÄS § 166 järgi andma teavet. Erikontroll on protseduur, mille kaudu peab osanikul olema võimalus saada erapooletu spetsialisti arvamus ühingut puudutavate varaliste küsimuste kohta ja seda ei asenda osaniku õigus küsida juhatuselt ühingu tegevuse kohta küsimusi või tutvuda ühingu dokumentidega (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-16, p 18). Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul (vt maakohtu määruse p-des 3.1-3.4 ja 3.11 esitatud küsimused) on erikontrolli läbiviijale esitatud küsimused sellised, millistele ei saa vastata ja hinnangut anda teabenõude esitamise kaudu. Ringkonnakohus jättis aga erikontrolli läbiviijale esitatavate küsimuste hulgast välja küsimused, mille eesmärgiks oli üksnes juhatuselt teabe saamine.

10

puudutatud isiku nõusolekuta. Maakohus jättis puudutatud isiku sellekohase 11.12.2024 vastuväite lahendamata. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku vastuväide ei ole põhjendatud. Esmalt märgib ringkonnakohus, et tegemist ei ole hagi (avalduse) muutmisega TsMS § 376 lg 1 tähenduses ning teiseks ei ole hagita menetluse sätetega (TsMS § 477 lg 7) vastuolus see, kui avaldaja täiendab menetluse kestel erikontrolli läbiviijale esitatud küsimusi.

(allkirjastatud digitaalselt)

11

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.