Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(3)

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik A R esitas 08.11.2019 Harju Maakohtule A R (surnud xxxx) pärandvara pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt tegi Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus pärandvara inventuuri, millest selgus, et pärandvara kohustuste suurus ületab vara suurust. Harju Maakohtu 15.11.2019 määrusega on kohus nimetanud võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. 05.12.2019 esitas Peeter Sepper ajutise halduri aruande. Aruandest selgub, et pärandvara koormavate kohustuste maht ületab pärandvara väärtuse. Pärandvarast ei piisa pankrotikulude katteks rahalisi vahendeid. Kohus määras 19.12.2019 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 250 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul teate avaldamisest Ametlikud Teadaanded. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.12.2019. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2(3)

PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri andmetel on pärandvara kokku summas 1 649, 89 eurot, kuid koormavate kohustuste maht on vähemalt 7 866,17 eurot. Pärandvara väärtus ei kata sellel lasuvaid kohustusi ja pankrotimenetluse kulusid ning nimetatud seisund ei ole pärandvara olukorrast tulenevalt ajutine. Välja on kujunenud pärandvara alaline maksejõuetus PankrS § 1 lg 1 mõttes. Kohus määras 19.12.2019 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 250 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul alates teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.12.2019. Seisuga 13.01.2020 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et A R (surnud xxxx) pärandvara pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 alusel, kuna pärandvarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise võimalus. Peeter Sepper palub määrata ajutise pankrotihalduri tasu 5,7 töötunni eest kokku 484,50 eurot (arvestusega 1 tund = 85 eurot), millele lisandub käibemaks summas 96,90 eurot, kokku 581,40 eurot ning kulutuste katteks 73,68 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu ja kulutuste summa on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Investeerimisfondide seaduse (IFS) § 64 lg 11 kohaselt on kohustusliku pensionifondi osakuomaniku pärandvara pankroti korral pankrotihalduril õigus nõuda kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvituse tuleb välja mõista pensionifondi osakute arvelt summas 655,08 eurot ning määrata OÜ Bürooteenused ja Õigusabi kasuks, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.