Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Kohtujurist
Ingrid Puurvee
Määruse tegemise aeg ja 14. jaanuar 2020, Tallinn koht 2-19-6152 Tsiviilasja number Tsiviilasi
OÜ Qulamo (pankrotis) hagi Active Green OÜ vastu OÜ Qulamo (pankrotis) nõude tunnustamiseks TrioNordik OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Menetlustoiming
hagiavalduse läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ Qulamo pankrotihaldur Kalev Mägi Hageja lepinguline esindaja: Kerli Kaasik (e-post: esindajad [email protected] ) Kostja: ActiveGreen OÜ (registrikood: 12964097 ) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Denis Polman ( e-post: [email protected])
Jätta läbi vaatamata OÜ Qulamo (pankrotis) hagi Active Green OÜ vastu OÜ Qulamo (pankrotis) nõude tunnustamiseks TrioNordik OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on OÜ Qulamo (pankrotis) hagi Active Green OÜ vastu OÜ Qulamo (pankrotis) nõude tunnustamiseks TrioNordik OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja hageja nõudele vastuväite. Kostja nõue samas pankrotimenetluses oli 792 eurot (nõudeavaldus lisatud). Hageja andis kohtule 17.07.2019 teada, et AS Minicredit poolt on tasutud Active Green OÜ (pankrotis) kontole Trionordik OÜ nõude kattes 792 eurot. Seega on Active Green OÜ (pankrotis) vastuväide hageja nõudele ära langenud, kuna Active Green OÜ-l (pankrotis) puudub nõude Trionordik OÜ pankrotimenetluses, kuna nõue on tasutud. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. OÜ Qulamo (pankrotis) hagi Active Green OÜ vastu OÜ Qulamo (pankrotis) nõude tunnustamiseks TrioNordik OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Kostja nõue samas pankrotimenetluses oli 792 eurot. AS Minicredit poolt on tasutud Active Green OÜ (pankrotis) kontole Trionordik OÜ nõude kattes 792 eurot. Seega on Active Green OÜ (pankrotis) vastuväide hageja nõudele ära langenud, kuna Active Green OÜ-l (pankrotis) puudub nõue Trionordik OÜ pankrotimenetluses, kuna nõue on tasutud. Ülekande toimumine on tõendatud kohtule 17.07.2019 esitatud maksekorraldusega. Samuti tuvastati tasumine tsiviilasjas 2-195925 AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi hagi Active Green OÜ (pankrotis) vastu MiniCredit AS (pankrotis) nõude tunnustamiseks TrioNordik OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, kus hagi jäi samuti läbi vaatamata põhjusel, et kostjal puudub nõue Trionordik OÜ pankrotimenetluses, kuna nõue on tasutud. Kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 78, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Kostjal ei ole seega enam pankrotimenetluses nõuet. Võlausaldaja staatuse kaotanud võlausaldaja vastuväide langeb ära, mistõttu kaotab hageja õigusliku huvi hagi esitada. Ringkonnakohus on seda kinnitanud nt asjas nr 2-15-4658 tehtud otsuse p-s 21: „Kui kostja nõue on täidetud, ei ole kostja enam pankrotimenetluses võlausaldaja ega saa hageja nõude tunnustamisele vastu vaielda. Samuti on hageja kaotanud õigustatud huvi nõude tunnustamise vastu, sest tema nõue loetakse tunnustatuks.“. Sellises olukorras tuleb Riigikohtu praktika kohaselt (nt otsus asjas 3-2-1-116-04, p 45-47) leida, et võlausaldaja nõudele ei ole selleks õigustatud isik vastu vaielnud. TsMS § 2 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kui teised võlausaldajad või pankrotihaldur hageja nõudele vastu ei vaielnud ja nõudele vastu vaielnud võlausaldaja nõue on rahuldatud, tuleb hageja nõue lugeda tunnustatuks pankrotiseaduse (PankrS) § 103 lg 8 järgi. Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et kui võlausaldaja nõue on juba tunnustatud, siis puudub vajadus seda kohtulahendiga veel kord tunnustada ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata
(vt Riigikohtu 08.01.2014 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-152-13, p-d 14–15). Samuti on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus hagejal oli hagi esitamise ajal õigustatud huvi hagi esitamiseks, kuid kohtumenetluse ajal teises kohtumenetluses tehtud kohtulahendi tõttu ei ole tal enam õiguslikku huvi hagi lahendamise vastu, tuleb jätta hagi läbi vaatamata (vt Riigikohtu 12.01.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-135-10, p 22). Seega, kui nõudele ainsana vastu vaielnud võlausaldaja nõue langeb pankrotimenetluses ära, tuleb vastuvaidlemise tõttu kohtusse esitatud hagi nõude tunnustumiseks jätta läbi vaatamata. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses ja 17.07.2019 seisukohas väljatoodud asjaoludest nähtuvalt ei ole hageja õigusi rikutud. Kohtu hinnangul on eelkirjeldatud olukorras tegemist õiguskaitsevajaduse puudumisega TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 mõistes ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hageja kohtusse pöördumise põhjuseks oli kostjate poolt hageja nõude vaidlustamine pankrotivõlgniku pankrotimenetluses, võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul, seega tuleks TsMS §-s 4 sätestatu alusel analoogia korras kohaldada TsMS §-s 162 lg 4 sätestatut ja jätta kulud poolte endi kanda, sest hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust, kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.