2-19-15784/12 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

10.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud J S avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku kohustuste mahuks pankrotiavalduse esitamise seisuga hinnanguliselt 54 277,29 eurot. Käesoleval ajal võlgnik ei tööta, ei oma pidevat sissetulekut ja tema pangakontod on arestitud. Võlgnik on sattunud makseraskustesse, mille iseloom ei ole võlgniku jaoks ajutine. Võlgnik on proovinud temal lasuvaid kohustusi täita, kuid on saanud aru, et tema tänaste võimaluste juures ei ole ta võimeline kõiki temal lasuvaid rahalisi kohustusi täitma. Sularaha võlgnikul ei ole, puuduvad osalused ja aktsiad ning kinnisvara. Muud vara võlgnikul ei ole. Võttes arvesse eespool toodut, ületab võlgniku kohustuste maht oluliselt vara mahu, mistõttu puudub võlgnikul ka oma vara realiseerimise korral võimalus oma kohustusi täita. Võlgnik palub kohtul välja kuulutada tema pankrot ning alustada tema suhtes kohustustest vabastamise menetlust. 22.11.2019. a nimetas kohus J S ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada J S pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Svetlana Pildeni. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, võlgniku sissetuleku moodustab vanemapalk 540 eurot ning peretoetus, teadaolevate kohustuste maht on 50 304,25 eurot. Võlgnikul on kaks alaealist last (sünd xxx. a xx xx. a). Arvestades TSM § 132 sätestatut, ei ole võlgnik suuteline kohustusi nõuetekohaselt täitma. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine halduri hinnangul on maksejõuetus tekkinud 2010. aastal, mil laenulepingust tulenev kohustus muutus sissenõutavaks. Maksejõuetuse põhjuseks on sissetuleku vähenemine, mis ei võimaldanud nõuetekohaselt täita xxx AS-ga 2007. aastal sõlmitud lepingut. Leping öeldi 2010. aastal üles ning tagatiseks olnud korteriomand võõrandati laenuvõlgnevuse katteks. Võlgniku maksejõuetuse põhjus on ajutises menetluses tuvastatu põhjal seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 5 töötunni eest kokku summas 450 eurot ja tehtud kulutuste eest 36 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 450 eurot ja tehtud kulutuste eest 36 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused kuuluvad PankrS § 150 alusel väljamõistmisele pankrotivara arvelt. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt PankrS § 171 lg-le 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb PankrS § 29 lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.