Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASAJOLUD

Harju Maakohtu menetluses on R H avaldus R T pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja pidas istungi pankrotiavalduse arutamiseks. 27.11.2019 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. Kohus leidis praktikale tuginedes, et menetluse raugemise vältimiseks tuleb pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks määrata 1500 eurot. 18.12.2019 kohtumäärusega määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa. Eelnimetatud kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtule ei ole teatatud tagatiste kontole kohtu määratud rahasumma tasumisest.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

Pankrotiavaldusele lisatud pärandvara inventuuri kohaselt kuulub pärandvarasse konto jääk summas 7,59 eurot ning kohustused moodustavad 708,56 eurot. Pärija ei ole nõus pärandaja teadaolevate võlausaldajate nõuete rahuldamisega oma vara arvel, mistõttu oli esitatud pankrotiavaldus. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud järgmist: I. Võlgniku üldiseloomustus R T on sündinud xxx. Perekonnaseisult oli pärandaja lahutatud. 06.07.1974 kuni 31.01.2012 kehtinud abielust Ü T sündis kaks last. Pärandaja oli pensionär ning tema pension oli ca. 400 eurot kuus. Pärijate seletuse kohaselt suri pärandja haiguse tagajärjel. (Lisa 1). II. Andmed võlgniku varade ning kohustuste kohta. Hinnang pankrotimenetluse kulude võlgniku varaga kattuvuse kohta

VARA:

Kinnistud: Pärandaja nimele ei ole ega polnud kinnistuid registreeritud. Raha ja väärtpaberid:

Pärandaja nimele SEB Pank AS konto jääk on null. (Lisa 2). Swedbank AS-s jääk on null. Inventuuriaktis kajastatud jääk oli kantud laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks 05.07.2019. (Lisa 3) Danske Bank AS-s konto oli suletud 2017 aastal. Pärandaja oli liitunud kogumispensioniga. Pensioniosakud olid rahas väljavõetud juunis 2018 ning kasutatud võlgnevuste kustutamiseks (Lisa 4). Äriregistri teabesüsteemi andmete kohaselt kehtis seos äriühingutega puudub. Sõidukid: Maanteeameti andmete ei ole ega polnud võlgniku nimele sõidukeid registreeritud. Muu vara ei ole tuvastatud.

KOHUSTUSED

- xxx AS - 1165,40 eurot; (Lisa 5) - xxx AS - 37,84 eurot. Täitemenetlused ei ole tuvastatud. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud, et vara puudub, kohustused moodustavad ca. 1 203,24 eurot. III Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta. Arvamus kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta Eespooltoodud andmete põhjal on näha, et pärandvara ei kata kohustusi. Seega on tekkinud pankrotiolukord, mis ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku surm, seega muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalused ei olnud tuvastatud. IV Ajutise halduri töö aruanne ning tasu arvestuse käik: Vastavalt määrusele täitsin minule kui ajutisele pankrotihaldurile järgnevaid ülesandeid:

Ülaltoodud ülesannete täitmiseks kulutas haldur 5 tundi. Juhindudes PankrS §-st 23 palub haldur kohtul määrata ajutise halduri tasuks 450 EUR (tund – 90 EUR), millele lisandub käibemaks 80 eurot ning vajalike kulude katteks 32 eurot, millele lisandub käibemaks 6,40 eurot, kokku 674,40 eurot. Võlgniku pankroti väljakuulutamise korral on pankrotimenetluse prognoositavate kulude suurus järgmine:

397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu ajutine halduri tegutseb –Business Law Firm OÜ, xxx SEB Pank AS-s.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt puuduvad võlgniku pärandvaras varad kohustuste katteks. Võlgniku pärandvaras ei jätku seejuures vahendeid isegi pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud, mistõttu leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude täies mahus katmiseks, mistõttu kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks mis lisandub eelnimetatud summale) ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab 397 eurot, tuleb jätta võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.