Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

esitatud Jääaja muuseumilahenduse müügiga ja teenuse osutamisega seotud 22.05.2017 arve nr 2017052 (arve) summas 150 000 eurot. Enne nimetatud arve finantseerimist küsis hageja vaidluste vältimiseks kostjalt kinnitused selle kohta, et kaup/teenus on talle konkreetse arve alusel kätte toimetatud ning arvele ei ole tehtud kreeditarvet ega ole ka vastastikku tasaarveldatavaid nõudeid. Kostja allkirjastas kinnituskirja, millega kostja kinnitas arve alusel kauba/teenuse saamist ning arve alusel hagejale tasumise kohustust ning mistahes pretensioonide puudumist seoses MUSEKO OÜ poolt osutatud teenusega ja esitatud arvega. Kinnituskirja allkirjastamine oli hageja poolt MUSEKO OÜ-le tema arve finantseerimise eelduseks. Hageja finantseeris arve ning tasus MUSEKO OÜ-le 134 988 eurot vastavalt lepingu lisaks 2 olevale 30.05.2017 väljamaksmisele kuuluvate summade kalkulatsioonile ja 30.05.2017 maksekorraldusele. Vastuolus kostja allkirjastatud kinnituskirjaga esitas kostja hagejale arve kohta reklamatsiooni nõude ja selle sissenõutavaks muutumise kohta 19.06.2017 ning kostja keeldus arve tasumisest. Hageja esitas kostjale 01.02.2018 nõudeavalduse, mille rahuldamisest kostja samuti keeldus. Hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmist lepingulise suhte alusel. Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist. Kui hageja finantseerib ebaõigetele kostja kinnitustele tuginedes tehingu, siis võib tal tekkida vastava summa ulatuses kahju. Kostja poolt allkirjastatud kinnituskirjas on välja toodud, et kostja poolt antud kinnitused on MUSEKO OÜle väljamakse tegemise eelduseks ning ilma kostja kinnitusteta väljamakset ei tehta. Kostja on kinnitanud, et juhul, kui ta annab ebaõigeid kinnitusi, siis see tekitab kahju hagejale ning otseseks kahjuks on summa, mille hageja MUSEKO OÜ-le kinnituste alusel välja maksab. Hageja ei oleks MUSEKO OÜ poolt kostjale esitatud arvet finantseerinud, kui hageja oleks teadnud, et kostja annab ebaõigeid kinnitusi. Hageja viidi kostja poolt sellisesse eksimusse. Hageja hinnangul on kinnituskiri võlatunnistus VÕS § 30 mõttes. Isegi kui kostja arvel toodud kaupa/teenust ei saanud, siis oleks kostja olukorras, kus ta soovis vältida võlatunnistuse andmisega kaasnevaid tagajärgi, pidanud hagejale antud võlatunnistuse (kui tehingu) tühistama (TsÜS § 90 lg 1), mida kostja ei teinud. Kinnituskirjas on pooled kokku leppinud, et kõikidele hageja ja kostja vahelistele suhetele kohaldatakse Eesti õigust ning vaidlused lahendatakse Harju Maakohtus (TsMS § 104 lg 1 ja lg 2).

sisuliselt. Hageja nõude aluseks on endiselt MUSEKO OÜ ja kostja vahel sõlmitud leping, vahetunud on vaid võlausaldaja. Kostja kinnitas hagejale, et nõue tuleneb lepingust ja selle muudatusest nr 6 ja et ostja kohustub tasuma arvel nimetatud summa maksetähtajal lepingu muudatuse nr 6 ja p C kohaselt hageja arveldusarvele. Hagile kohaldub Sakas õigus ja kohtualluvus ei ole Eesti kohtus. Pooled on lepingu p 19.3 kokku leppinud, et kohtualluvus on Köln. Eeltoodust tulenevalt ei allu hagivaidlus Eesti kohtule.

pidid olema teadlikud ning mis on asjaomase kaubanduse valdkonnas laialt tuntud ning mida selles valdkonnas tegutsevad asjakohast liiki lepingute pooled regulaarselt kasutavad. Arvestades eelpool toodut, on MUSEKO OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu p-s 19.3 kokkulepitud kohtualluvuse kokkulepe kehtiv ning vaidlus tuleb lahendada Kölni kohtus. Eesti kohus ei ole pädev antud asja kostja suhtes menetlema ning seetõttu jätab maakohus TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hageja hagi kostja vastu läbi vaatamata. Hageja määruskaebus

Maakohus ei ole võtnud seisukohta, kas 18.05.2017 allkirjastatud kinnituskirjas sisaldub kohtualluvuse kokkuleppe, mille järgi võib asja läbi vaadata Harju Maakohus. Kohtualluvuse kokkulepe läheb põhilepingu loovutamisel uuele võlausaldajale VÕS § 167 lõike 1 mõttes üle. Kohtualluvuse kokkulepet tuleb selle loovutamise käigus lugeda põhilepingu juurde kuuluvaks kõrvalkohustuseks. Kuid võlatunnistuse puhul on tegemist eraldi lepinguga, mis võib sisaldada eraldiseisvalt kohtualluvuse kokkulepet, olenemata sellest, et võlatunnitus võib olla seotud põhilepingus sisalduva kohustusega. Kui pooled on võlatunnistuses kokku leppinud kohtualluvuses, siis võib hagi alluda Harju Maakohtule Kostja poolt allkirjastatud kinnituskirjast nähtub, et arvega (150 000 euro tasumiseks) seotud õigused ja nõuded on üle antud hagejale ja kostja kinnitas mh seda, et kostja kannab arvel nimetatud summa maksetähtajal muudatuse nr 6 ja punkti C kohaselt hageja kontole. Hilinemise korral maksab kostja viivist 0,15% iga hilinenud kalendripäeva kohta kuni arve tasumise kuupäevani. Kinnituskirja kohaselt kohaldatakse hageja ja kostja vahel tekkinud õigussuhetele Eesti õigust ning vaidlused lahendatakse Harju Maakohtus. Seega nähtub kinnituskirjast (võlatunnistusest), et pooled on kokku leppinud kohtualluvuses, mille kohaselt allub hagi Harju Maakohtule. Hageja tugineb nõude esitamisel kostja poolt allkirjastatud kinnituskirjale. Ei nähtu, et kohtualluvuse kokkulepe oleks tühine Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2012 (Brüsseli I bis määruse) artikli 25 lg 1 ja TsMS § 104 alusel. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud ebaõigesti hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. Kostja asus vastuses määruskaebusele seisukohale, et asi alluks Harju Maakohtule siis, kui vaidlus puudutaks nõude loovutamise käsutustehingut või kui kostja vaidleks, et hagejal ei ole õigust kostjale nõuet MUSEKO OÜ asemel esitada. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Vaatamata sellele, et võlatunnistusega tunnustatud nõue on seotud põhilepingus sisalduva tagatava kohustusega, on võlatunnistuse näol tegemist eraldiseisva lepinguga, milles on võimalik kokku leppida ka kohtualluvuses.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.