Eesti Inkasso OÜ hagiavaldus XX`e vastu võlgnevuse nõudes 720,28 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: Eesti Inkasso OÜ, registrikood 12438291, asukoht Tartu mnt 25-21 Tallinn Harju maakond Hageja lepinguline esindaja Julia Vaganova, e-post:x Kostja: XX, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx, e-post:x Kostja lepinguline esindaja Nastasja Musienko, e-post: x kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XX`elt Eesti Inkasso OÜ kasuks võlgnevus 680,13 (kuussada kaheksakümmend eurot ja 13 senti) eurot, millest põhivõlgnevus on 500 (viissada) eurot, intressid 65,02 (kuuskümmend viis eurot ja 02 senti) eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 115,11 (ükssada viisteist eurot ja 11 senti) eurot.
3.Välja mõista XX`elt Eesti Inkasso OÜ kasuks viivis põhisumma jäägilt (500 eurot) alates 03.09.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
2.Eesti Inkasso OÜ põhjendatud menetluskulu on hagihinnalt tasutud riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja kulu 288 eurot.
2-19-116837
3.Välja mõista XX`elt Eesti Inkasso OÜ kasuks 413 (nelisada kolmteist) eurot hageja poolt tasutud menetluskulude hüvitamiseks.
4.Välja mõista XX`elt Eesti Inkasso OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (413 €) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni s.t. menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja nõue tuleneb BestCredit OÜ ja kostja vahel 21.11.2018 sõlmitud laenulepingust nr x, mille alusel sai kostja 500 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Laenu saamiseks täitis kostja BestCredit OÜ internetikeskkonnas laenutaotluse ankeedi. Laenusumma kanti kostjale üle 21.11.2018. Kostjale saadeti e-posti teel internetikeskkonna vahendusel laenuleping koos laenu tagastamise graafikuga. Kostja jättis täielikult tasumata laenulepingu osamaksed ning ei ole reageerinud BestCredit OÜ korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. VÕS §-le 416 lg 1 ja üldtingimuste punktile 13.1.4 toetudes öeldi kostjaga alates 08.03.2019 laenuleping üles ning teavitati kostjat laenulepingu ülesütlemisest. BestCredit OÜ loovutas 08.03.2019 laenulepingust tuleneva võlanõude Eesti Inkasso OÜ-le. Kostja vastus Kostja ei tunnista esitatud hagi väites, et temaga ei ole laenulepingut sõlmitud ning ta ei ole laenu saanud. Veel on kostjal vastuväited selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis, lisaks palub jätta hagi läbi vaatamata ja palub lõpetada menetluse. Kuid kostja ei esita oma seisukohtade ja taotluste osas mingitki põhjendust. Ei ole ta seda teinud 28.10.2019 esitatud menetlusdokumendis, kuigi vastaspool taotluste selgituste ja põhjenduste puudumisele osundas ega ka mitte 30.10.2019 kohtumääruse alusel talle kohtu poolt antud tähtajal põhistuste esitamiseks. 28.10.2019 on kostja esitanud põhistamata taotluse, et hageja esitaks mõlema poole allkirjastatud laenulepingu. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata
2-19-116837 või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Käesoleval juhul vaidlevad pooled selle üle, kas laenuandja BestCredit OÜ ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping ja kas kostja sai laenu või mitte.
4.VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS § 410 lg 1 sätestab, et VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Antud juhul on tegemist sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga, kuna kostja täitis BestCredit OÜ internetikeskkonnas www.bestcredit.ee laenutaotluse ankeedi (dtl 32). Hageja märgib, et peale laenutaotluse ankeedi täitmist on kostja edukalt läbinud isikusamasuse tuvastamise protseduuri postkontoris ning esitab oma väidete tõendamiseks kostja poolt isiklikult allkirjastatud isikusamasuse tuvastamise ankeedi (dtl 69) ja postkontori töötaja poolt kinnitatud kostja ID kaardi ärakirja (dtl 70). Isikusamasuse tuvastamise ankeedil on mh ka kostja kinnitus selle kohta, et ta nimetatud akti allkirjastamisega kinnitab, et on tutvunud BestCredit OÜ üldtingimustega ja nõustunud nende täitmisega. Seega on kostja esitanud BestCredit OÜ-le laenutaotluse. Samuti on kostjale edastatud e-posti teel ning internetikeskkonna vahendusel laenuleping koos selle lisaks oleva laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikuga (dtl 37-40) VÕS 404 lg 1 mõttes. Veel on hageja esitanud maksekorralduse laenu väljamaksmise kohta, millega kohus loeb tõendatuks, et laenuandja BestCredit OÜ on andnud kostja käsutusse rahasumma, kandes laenusumma 21.11.2018 üle kostja kontole (dtl 71). Kohtu arvamusel tuleb lähtuda lepingupoolte tegelikust tahtest (VÕS § 29). Kostja on oma laenutaotluse esitamisega avaldanud selgesõnaliselt tahet võtta laenu ja sõlmida laenuleping ning laenuandja on laenusumma 500 eurot ka kostja kontole üle kandnud. Toodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et BestCredit OÜ ja kostja vahel sõlmiti laenuleping x ning kostja sai laenu summas 500 eurot. Ülaltoodu lükkab ümber ka kostja vastuväited selles, et ei ole ta laenu saanud ning et ta ei ole laenulepingut sõlminud. Lisaks ei ole kostja kohtu poolt antud tähtajal (30.10.2019 kohtumäärus) kohtu korraldust, kohustada kostjat põhistama 28.10.2019 taotlust nõuda hagejalt allkirjastatud laenulepingu esitamist, täitnud TsMS § 230 lg 1 ja § 236 lg mõttes. Seetõttu jättis kohus ka 25.11.2019 kohtumäärusega rahuldamata kostja sellekohase taotluse nõuda hagejalt allkirjastatud laenulepingu esitamist. Sama kohtumäärusega (25.11.2019) jättis kohus ka rahuldamata kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks selle põhistamata jätmise tõttu. Kohus märgib, et 30.10.2019 kohtumäärusega kohustas kohus kostjat põhistama 07.10.2019 taotlust, millega tal on vastuväiteid hagi menetlusse võtmise kohta, jätta hagi läbi vaatamata ning lõpetada menetlus. Kuivõrd kostja ei esitanud ka teisi 07.10.2019 taotluse põhistusi
2-19-116837 (vastuväited hagi menetlusse võtmise ega menetluse lõpetamise kohta), jätab kohus ka need tähelepanuta. Samas kohus hoiatas kostjat, et taotluste põhistamata jätmise korral jätab kohus need tähelepanuta. Ei ole kostja ka reageerinud kohtu ettepanekule omapoolsete tõendite esitamiseks (30.10.2019 kohtumäärus).
5.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. VÕS § 108 lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Ülaltoodu põhjal leidis kohtu arvates tõendamist, et BestCredit OÜ ja kostja vahel sõlmiti laenuleping nr X, mille alusel sai kostja laenu 500 eurot ning kostja kohustus tasuma osamakseid maksegraafiku alusel. VÕS § 108 lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesolevas asjas ei ole kostja oma kohustust, nõuetekohaselt ja tähtajaks tasuda osamakseid, täitnud. Kuna BestCredit OÜ loovutas 08.03.2019 laenulepingust tuleneva võlanõude Eesti Inkasso OÜ-le (dtl 4243) VÕS §-de 168 ja 170 mõttes, on Eesti Inkasso OÜ nõue summas 500 eurot põhjendatud.
6.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt laenulepingule nr X (dtl 40) on kokku lepitud intressimääras 45,36% aastas. Kostjal on tasumata intressinõue kokku summas 65,02 eurot.
7.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevas asjas on kostja rikkunud raha maksmise kohustust, seega on Eesti Inkasso OÜ-l õigus nõuda viivist. Hageja nõuab viivist lepingujärgses määras 0,1260% päevas. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 115,11 eurot. Kuna kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, on hageja viivise nõue põhjendatud. Viivise arvestust on hageja oma hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja on taotlenud ka tulevikus sissenõutava viivise väljamõistmist kohtult TsMS § 367 tähenduses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja TsMS § 367 alusel viivise tasumata põhisumma jäägilt (500 eurot) alates 03.09.2019 kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
8.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 500 eurot, intressid 65,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 115,11 eurot ja tulevikus sissenõutav viivis summalt 500 eurot alates 03.09.2019 kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Menetluskulud
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
2-19-116837 TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
10.Hageja menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu maakohtus õigusabikulust kokku 3 tunni ulatuses (dokumentidega tutvumine ja nende analüüs – 40 minutit, hagi koostamine – 1 tund 20 minutit, kostja vastusega tutvumine ja hageja seisukoha koostamine – 1 tund) tunnihinnaga 96 eurot (koos käibemaksuga), kokku summas 288 eurot. Lisaks riigilõiv 175 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kohtule esitatud menetluskulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Kostja on hageja menetluskulude nimekirja kätte saanud ning vastuväiteid esitanud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud oma menetluskulusid. Hinnates nimetatud toimingute põhjendatust ja vajalikkust, sh esitatud menetlusdokumentide sisu ja kvaliteeti, loeb kohus hageja toimingute ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks märgitud ulatuses so 3 tundi. Käesolevas tsiviilasjas on esitatud kohtule hagi hinnaga 720,28 eurot, millelt RLS § 59 lg 1, lisa 1 järgi tuleb tasuda riigilõivu 125 eurot. Hageja aga tasus hagiavalduse esitamisel Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu 175 eurot, tasudes hagiavalduse esitamisel riigilõivu ettenähtust rohkem 50 (175125) eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras (125 eurot). Hageja esindaja õigusabi tunnihind vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud hageja õigusabi ajakulu 3 töötunni ulatuses (288 eurot). Kostjalt väljamõistmisele kuulub ka riigilõiv 125 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kohtus kokku 413 (288+125) eurot ning kohus mõistab selle kostjalt välja hageja kasuks. Hagejal on õigus taotleda menetluses enammakstud, lõivude ja ettemaksude kontol asuva riigilõivu summas 50 eurot tagastamist TsMS § 150 lg 4 ja 6 alusel 2 aasta jooksul arvates aasta lõpust, mil lõiv tasuti.
11.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.