Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega R OÜ hagis K R, M R ja S OÜ vastu müügitehingu tühisuse tuvastamiseks, omandi üleandmiseks ja omanikukande muutmiseks K R ja M R vastu esitatud nõuete osas.

III.

Jätta läbi vaatamata R OÜ hagi K R, M R ja S OÜ vastu müügitehingu tühisuse tuvastamiseks, omandi üleandmiseks ja omanikukande muutmiseks S OÜ vastu esitatud nõude osas.

IV.

Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib kompromissi kinnitamise osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruse peale võib osas, millega kohus jättis hagi läbi vaatamata kostja 3 vastu esitatud nõude osas, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on R OÜ hagi K R, M R ja S OÜ vastu, milles hageja palub tuvastada kostjate vahel 23.01.2019 sõlmitud notariaalse osaühingu osa müügilepingu tühisus, kohustada kostjaid 1 ja 2 andma tahteavaldus ostueesõigusega koormatud vara, s.o kostjale 3 23.01.2019 müügilepinguga üle antud T OÜ osa nimiväärtusega 1278.23 eurot, mis moodustab 50% osaühingu osakapitalist, omandiõiguse üleandmiseks hagejale asjaõiguslepingu sõlmimiseks asendades kostjate 1 ja 2 eelkirjeldatud tahteavaldused kohtuotsusega ja kohustada kostjat 3 andma hagejale nõusolek äriregistris omanikukande muutmiseks, millega kantakse äriregistrisse T OÜ ainuosanikuna hageja, asendades TsÜS § 68 lg 5 alusel kostja 3 tahteavalduse kohtuotsusega. Hageja ja kostjad 1 ning 2 on 06.01.2020 esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada selleks kohtuistungit pidamata. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled paluvad lühendada kompromissi kinnitava määruse edasikaebetähtaega 3 päevani alates määruse kättesaamisest. 07.01.2020 esitas hageja kohtule taotluse hagi tagasi võtmiseks kostja 3 vastu esitatud nõude osas.

2-19-10332 08.01.2020 edastas hageja kohtule kompromissi täpsustuse, milles täpsustas kompromissi punkti 3 sõnastust. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kompromissi kinnitamine Harju Maakohtu menetluses on R OÜ hagi K R, M R ja S OÜ vastu, milles hageja palub tuvastada kostjate vahel 23.01.2019 sõlmitud notariaalse osaühingu osa müügilepingu tühisus, kohustada kostjaid 1 ja 2 andma tahteavaldus ostueesõigusega koormatud vara, s.o kostjale 3 23.01.2019 müügilepinguga üle antud T OÜ osa nimiväärtusega 1278.23 eurot, mis moodustab 50% osaühingu osakapitalist, omandiõiguse üleandmiseks hagejale asjaõiguslepingu sõlmimiseks asendades kostjate 1 ja 2 eelkirjeldatud tahteavaldused kohtuotsusega ja kohustada kostjat 3 andma hagejale nõusolek äriregistris omanikukande muutmiseks, millega kantakse äriregistrisse T OÜ ainuosanikuna hageja, asendades TsÜS § 68 lg 5 alusel kostja 3 tahteavalduse kohtuotsusega. Hageja ja kostjad 1 ning 2 on 06.01.2020 esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada selleks kohtuistungit pidamata. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled paluvad lühendada kompromissi kinnitava määruse edasikaebetähtaega 3 päevani alates määruse kättesaamisest. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas kostjate 1 ja 2 vastu esitatud nõuete osas lõpetada.

2-19-10332 Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et kostjad 1 ja 2 hüvitavad hagejale 1⁄2 hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hagi läbi vaatamata jätmine 07.01.2020 on hageja esitanud kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks kostja 3 vastu esitatud nõude osas. Avalduse põhjenduste kohaselt on hageja ja kostjad 1 ning 2 sõlminud kompromissi, mistõttu ei ole hageja käesoleva tsiviilasja edasisest menetlemisest huvitatud. Kuivõrd eelmenetlust ei ole lõpetatud, siis pole kostja 3 nõusolek hagiavalduse tagasivõtmiseks tema vastu esitatud nõude osas vajalik. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kostja 3 vastu esitatud nõude osas tuleb jätta läbi vaatamata tulenevalt TsMS § 423 lg 1 p 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.