Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. 1(3)

2-19-19046 Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Eesti Haigekassa esitas hagi kostja vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja 03. novembril 2018 tervisekahjustusi Julija Morozovale (edaspidi ravikindlustatud isik või kannatanu), mida tõendab Viru Maakohtu 03. juuni 2019 otsus nr 1-19-4138. Kannatanu vajas tekitatud ja saadud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid, kannatanule osutati tervishoiuteenuseid ning aset leidsid kindlustusjuhtumid ja hageja võimaldas kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi, mida tõendavad tervishoiuteenuste osutajate poolt Eesti Haigekassale (edaspidi haigekassa või hageja vastavalt sõnastusele) esitatud raviteenuste arve/arved ja mis on arve esitajale/esitajatele hageja poolt summas 106,19 eurot tasutud: SA Narva Haigla raviteenuste arve seeria EI nr 2421198 alusel 106,19 eurot. Samast juhtumist tingituna määras ja maksis haigekassa kannatanule ajutise töövõimetuse hüvitist summas 105,02 eurot, mida tõendab/vad A OÜ väljastatud töövõimetusleht/ed nr 49692. Kannatanu on saanud hagejalt ravikindlustushüvitisi kokku summas 211,21 eurot. Hageja saatis 20. juunil 2019 ja 18. juulil 2019 väljastusteatega kostjale nõudeavalduse ravikindlustushüvitiste hüvitamise kohta. AS Eesti Post andmetel kostja nõudeavaldust ei nõudnud. Hageja saatis 14. augustil 2019 kostjale nõudeavalduse lihtkirja ja e-postiga ning meeldetuletuse 08. oktoobril 2019 e-posti ja lihtkirjaga nõudesumma tasumiseks. Nõudesumma on senini tasumata. Hagi esitamise seisuga on hagejale ravikindlustushüvitistest hüvitamata 211,21 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 211,21 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult 16. detsembril 2019. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

2(3)

2-19-19046 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastust hagile ei esitanud, loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 231 lg 2 alusel loeb kohus hageja esitatud ja kostja poolt omaksvõetud asjaolud tõendatuks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ravikindlustusseaduse (RaKS) § 26 lg 1, võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 492 lg 1, VÕS § 1043, VÕS § 127 lg 1 ja lg 4, VÕS § 136 lg 1; VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 211,21 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamise eest. Hageja on avaldanud, et hagejal menetluskulud puuduvad ning seega ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Hagejale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.