Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

täitmiseni. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Menetluse käik Põltsamaa vald, Puurmanni alevik, Ülejõe tn xx korteriühistu esitas 13.06.2019. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Axxx Vxxxxxx 1044,41 euro saamiseks. Kohus tegi 01.07.2019. a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 10.09.2019. a määrusega lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Põltsamaa vald, Puurmanni alevik, Ülejõe tn xx korteriühistu esitas 23.09.2019. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale avalduse, milles nõudis Axxx Vxxxxxpoolt Majandamiskulude ja teenuste võlgnevuse tasumist kogusummas 1070,03 eurot, millest põhivõlgnevus on 1016,94 eurot ja viivised 53,09 eurot. 03.10.2019. a määrusega võttis kohus korteriühistu avalduse menetlusse ning kohustas puudutatud isikut Axxx Vxxxx esitama avalduse osas 21 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjalik vastus. Puudutatud isik sai avalduse koos lisadega kätte isiklikult 12.12.2019. a. Puudutatud isik ei ole kirjalikku vastust avaldusele esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Alates 01.01.2018. a kehtib TsMS § 613 lg 1 p 1 järgmises versioonis: kohus menetleb hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus selgitab ka, et vastavalt TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik seda ei teinud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Avalduse põhjal kuulus kuni 25.03.2019. a puudutatud isikule korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx(registriosa nr 1408435). Puudutatud isiku võlgnevus perioodil 01.07.2018. a kuni 25.03.2019. a on kokku 1070,03 eurot, millest põhivõlgnevus on 1016,94 eurot ja viivised 53,09 eurot. Axxx Vxxxxxx on väljastatud arved perioodil 2018. a juuli kuni 2019. a märts kokku 9 arvet. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa

2 (5)

suurusele. Põltsamaa vald, Puurmanni alevik, Ülejõe tn xx korteriühistu korteriomanike 21.06.2018. a üldkoosolekul võeti vastu korteriühistu 2018. a majanduskava ning korteriomanike 07.03.2019. a üldkoosolekul kehtestati korteriühistu 2019. a majanduskava. Puudutatud isikule esitatud arved koosnesid järgmistest majandamiskuludest ja teenustest: haldusteenus, remondifond, majandus- ja hooldustasu, üldelekter, üldvesi, vesi ja kanalisatsioon, küttekulu, prügivedu, reservkapital. Korteriühistu korteriomanike 21.06.2018. a üldkoosoleku protokolliga nimetati korteriühistu valitsejaks BRP Haldus OÜ ning seda tähtajaga kuni 31.05.2021. a Lisaks kehtestati reservkapitali suuruseks 1 euro/m2, mis teeb kokku 1423,10 eurot ning makse tasumise perioodiks määrati 01.07.2018. a kuni 31.05.2019. a, st 0,10 eurot/m2. Remondifondi 1 m2 hinnaks kehtestati 0,20 eurot, haldusteenus 0,18 eurot/m2. Suuremahulisi remonditöid ei planeeritud. 18-st korteriomanikust viibis kohal 12 korteriomanikku, s.o 67% korteriühistu korteriomanike koguarvust. Poolt hääletasid kõik koosolekust osavõtnud korteriomanikud. Korteriühistu 07.03.2019. a üldkoosolekul otsustati remondifondimakset mitte tõsta. Samaks jäi ka haldusteenuse kulu. Majandus- ja hoolduskulu suuruseks kehtestati 0,02 eurot 1 m2 kohta. Nimetatud üldkoosolekul viibis 18-st korteriomanikust 8 korteriomanikku. Samas sätestab korteriühistu põhikirja punkt 24, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, olenemata osalejate arvust, kuid sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. 26.02.2019. a korteriühistu korteriomanikele edastatud teatises on üheselt märgitud, et üldkoosolek on otsustusvõimeline olenemata osalejate arvust. Põhikirja on kinnitanud 12 korteriomanikku. Seega saab asuda seisukohale et mõlemal üldkoosolekul, s.o 21.06.2018. a ning 07.03.2019.a vastuvõetud otsused on tehtud nõuetekohaselt seadust järgides. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt kätte toimetatud (igakuisel saadetud korteri xxxxxxxxxxxxxxx postkasti) ning avaldajal on õigus võlgnevuse tasumist puudutatud isikult nõuda. Esitatud arvelt (arve nr 190318 kuupäevaga 31.03.2019. a) nähtub nii haldusteenuse, remondifondi, majandus- ja hooldustasu, kui ka reservkapitali arvutamise kord: nimetatud tasud arvutatakse ruutmeetri kohta. Korteri nr 18 üldpind on 78,20 m2. Haldusteenuse arvutamisel rakendatakse ühe ühiku kohta hinda 0,18 eurot, remondifondi puhul 0,180 eurot, majandus- ja hooldustasu puhul 0,020 eurot ning reservkapitali puhul 0,10 eurot. Seega on käesolevalt kontrollitav ja kindlaks tehtav võlgnevuse tekkimine kuude lõikes ning sellisel moel kujuneb põhivõlgnevuseks 1016,94 eurot. Haldusteenuse, remondifondi, majandus- ja hooldustasu ning reservkapitali arvestamine ruutmeetrite alusel on kooskõlas korteriomandija korteriühistuseaduse § 40 lg-ga 1, mille järgi tehakse majanduskava alusel ettemakseid vastavalt oma kaasomandiosa suurusele. Maksete tegemine vastavalt kaasomandiosa suurusele tähendab maksmist korteri suuruse ehk ruutmeetrite järgi. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla summas 1016,94 eurot ning seda perioodil alates 01.07.2018. a kuni 25.03.2019. a. Nõue on esitatud 9 arve alusel. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Nimetatud asjaolu nähtub ka puudutatud isikul 28.05.2019. a saadetud meeldetuletusest. Puudutatud isik on maksekäsu kiirmenetluses esitanud vastuväite, millest nähtuvalt ei ela puudutatud isik alates 2007. a kõnealuses korteris. Lisaks on puudutatud isiku ülalpidamisel alaealine laps ning tema sissetulekuks on üksnes töövõimetoetus. Kohus viitab siinkohal veelkord KrtS § 40 lg-le 1,

3 (5)

mille kohaselt tuleb korteriomanikel teha perioodilisi ettemakseid majanduskava alusel vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Seega nõustub kohus avaldajaga ning leiab, et korteriomanik on kohustatud tasuma kehtestatud majanduskava alusel arveid ka siis, kui ta korteris ise ei ela. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega mõistab kohus puudutatud isikult välja põhivõla 1016,94 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. KrtS § 42 lg 1 alusel on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikutelt ka viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivist summa 53,09 eurot ning seda alates 21.08.2018. a seadusjärgses määras. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 45 eurot ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt 5 eurot. Seega on avaldaja tasunud riigilõivu kokku 50 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Seega on avaldaja tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud määras. Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu, mida avaldajal tuli avalduse esitamisel tasuda, s.o 50 eurot. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4 (5)

Puudutatud isik avaldusele ei vastanud ja puudutatud isikul asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.