Eesti Üliõpilaste Seltsi Sihtasutus avaldus PADA OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlausaldaja: Eesti Üliõpilaste Seltsi Sihtasutus (registrikood 90001150, Tartu) Võlausaldaja lepingulised esindajad: v/adv Elmer Muna, v/adv Edgar-Kaj Velbri (e-post: [email protected], [email protected]) Võlgnik: PADA OÜ (registrikood 14278495, Tallinn) seaduslik esindaja juhatuse liige C S Võlgniku lepinguline esindaja: adv Martin Kirsipuu (e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
12.12.2019
RESOLUTSIOON
Jätta Eesti Üliõpilaste Seltsi Sihtasutuse avaldus PADA OÜ pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
1(6)
Edasikaebamise kord Määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud ja võlausaldaja nõue
1.Eesti Üliõpilaste Seltsi Sihtasutus esitas Harju Maakohtusse 26.11.2019 avalduse PADA OÜ pankroti väljakuulutamiseks.
2.Avalduse asjaolude kohaselt Eesti Üliõpilaste Seltsi Sihtasutuse (edaspidi EÜS) ja PADA OÜ (edaspidi Pada) vahel sõlmiti 2. septembril 2018 üürileping xxx asuva hoone esimese ja teise korruse välja üürimiseks perioodil 1. september 2018 kuni 31. august 2019. Lepingu alusel kohustus Pada tasuma EÜS-ile üüri 5 000 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud. Üür tuli tasuda järgnevateks tähtpäevadeks: a) Lepingu allkirjastamisel summas 20 000 eurot; b) Hiljemalt 22. detsembriks 2018 summas 20 000 eurot; c) Hiljemalt 22. aprilliks 2018 summas 20 000 eurot.
3.Esimese korruse üüripinna üürimise eest lisandus eeltoodule käibemaks, mistõttu tuli igaks p-s 1.2 nimetatud tähtpäevaks tasuda koos käibemaksuga kokku 22 000 eurot.
4.Pada üüri tähtaegselt ei tasunud. Tulenevalt Pada poolsetest kohustuste rikkumistest üüri ja kommunaalkulude tasumisel on EÜS lepingu alates 10. veebruarist 2019 üles öelnud. 10. veebruari 2019 seisuga olid sissenõutavaks muutunud kaks esimest üürimakset summas kokku 44 000 eurot, kuid Pada oli neist tasunud vaid 29 343,62 eurot. Samuti olid tasumata kõik kommunaalteenuste arved alates lepingu sõlmimisest.
5.Pärast lepingu ülesütlemist on kohtutäitur Toomas Saarma 7. märtsil 2019 tuvastanud Pada poolt lepingu esemeks olevatesse ruumidesse jäetud vara. See vara (v.a. väheväärtuslik vara, mis anti Padale üle) on müüdud üürileandja pandiõiguse teostamiseks kohtutäitur Hille Kudu poolt korraldatud enampakkumisel hinnaga 6 800 eurot.
6.10. oktoobril 2019 on EÜS esitanud Padale pankrotihoiatuse, nõudes Pada võlgnevuse tasumist EÜS-i ees summas 30 077,17 eurot hiljemalt kümne päeva jooksul pankrotihoiatuse kättetoimetamist. Pankrotihoiatus toimetati võlgnikule kätte hiljemalt
29.oktoobril 2019. Võlgnik ei ole siiani täitnud enda kohustusi EÜS-i ees. Seetõttu esitab EÜS käesolevaga Pada pankrotiavalduse ja palub välja kuulutada Pada pankroti.
2(6)
Võlgniku vastuväited
7.Võlgnik leiab, et võlausaldaja pankrotiavalduses on esitatud mitmeid eksitavaid ja seadusega vastuolus olevaid väiteid ja seisukohtasid. Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks toodud nõue võlgniku vastu ei ole tõendatud, samuti ei ole asjaoludest tulenevalt võlausaldaja nõue võlgniku vastu piisavalt selge, mistõttu poolte vaheline õigusvaidlus nõude olemasolu ja suuruse osas kuulub lahendamisele hagimenetluses.
Kohtumääruse põhjendused
8.Pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 4 alusel peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. PankrS § 15 lg 3 sätestab ajutise halduri nimetamata jätmise alused ning sama sätte p 1 kohaselt jätab kohus ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nimetatud regulatsiooni mõtte kohaselt ei saa kohus ajutist haldurit määrata juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ja toob esile asjaolud, mis muudavad pankrotiavalduse aluseks oleva nõude selguse kohtu jaoks kaheldavaks ning tingivad vajaduse nõude olemasolu kindlakstegemiseks tuvastada eelnevalt asjaolud ja anda neile õiguslik hinnang mahus, mis väljub pankrotiavalduse menetlemise raamidest.
9.Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu nõue summas 30 033,17 eurot. Antud nõue koosneb üüri võlgnevusest (7 267,85 eurot), kommunaalkulude võlgnevusest (11 159,52 eurot), asjade hoiustamise kulust (2 691,71 eurot), kohtutäiturikuludest (1 804 eurot), õigusabikulust (3 435 eurot) ja viivisest (3 919,89 eurot).
10.Nõude aluseks on poolte vahel 02. septembril 2018 sõlmitud üürileping (edaspidi Leping), xxx asuva hoone esimese ja teise korruse välja üürimiseks. Üüriperioodiks oli 01.09.2018 – 31.08.2019. Igakuiseks üüriks oli 5 000 eurot. Üüri tasumine oli kokkulepitud 20 000 euro suuruste osade kaupa. Võlausaldaja heidab võlgnikule ette, et Pada on lepingu alusel jätnud tasumata üüri summas 7 267,85 eurot. Võlgniku vastuväite kohaselt on hageja poolsed üüri arvestused ebaõiged. Võlgnik leiab, et ta pidi viie kalendrikuu eest üüri tasuma (5 kuud x 5000 eurot) 25 000 eurot. Veebruari üheksa päeva eest pidi võlgnik üüri tasuma üksnes (5000 eurot / 28 päeva x 9 päevaga) 1697,14 eurot. Seega pidi eelnevalt nimetatud perioodi eest võlgnik üüri tasuma kokku summas (25 000 + 1697,14) 26 607,14 eurot. Üürnik on üürilepingu jooksul tasunud pankrotiavalduse kohaselt võlausaldajale üüri summas 29 343,62 eurot (vt pankrotiavalduse punkt 1.4). Seega võlgnik on tasunud üüri 2 736,48 eurot rohkem. Kohus asub on seisukohale, et 02. septembril 2018 sõlmitud üürilepingu osas vajab hagimenetluses tuvastamist, kas hagejal võib olla üüri tasumise nõue võlgniku vastu.
3(6)
11.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas lepingu alusel on võlgnik jätnud tasumata kommunaalkulud summas kokku 11 159,52 eurot. Võlgnik märgib, et kommunaalkulude nõude juures on võlausaldaja esitanud augustikuu arve (vt pankrotiavalduse lisa 4.2), kuigi üüriperioodiks oli kokkulepitud 01.09.2018 – 31.08.2019. Augustikuu kommunaalarve suuruseks on 2058,74 eurot. Võlgnik on seisukohal, et antud summa tuleb arvestada maha pankrotiavalduses esitatud kommunaalkulude nõudelt, mille tulemusena on nõude suuruseks (11 159,52-2058,74) 9 100,78 eurot. Seejuures ei tunnista võlgnik antud nõuet ka sellises suuruses, sest võlausaldaja nõudest tuleb maha arvestada võlgniku vara müügist saadud 6 800 eurot, mis omakorda vähendab veelgi võlausaldaja nõuet. Kohus leiab, et 02. septembril 2018 sõlmitud üürilepingu osas vajab hagimenetluses tuvastamist, kas on põhjendatud kommunaalkulude nõue summas 11 159,52 eurot. Võlgnikul on võimalik VÕS § 149 lg 1 alusel tugineda tasaarvestuse avaldusele, kui see on kehtiv, st on täidetud tasaarvestuse formaalsed ja materiaalsed eeldused.
12.Avalduse kohaselt on võlgnik jätnud tasumata asjade hoiustamise kulu 2 691,71 eurot. Võlausaldaja vabastas lepingu esemeks oleva äripinna seal olnud võlgniku asjadest ning üüris kolmandale isikule välja. Pada asjade hoidmisega seoses tekkisid seetõttu EÜS-ile laokulud Osaühingu xxx ees summas 2 691,71 eurot, mida võlgnik tasunud ei ole. 12.12.2019 toimunud ärakuulamisel leidis võlgnik, et hoiustamiskulu ei pea ta tasuma, sest avaldaja nõue on tõendamata. Avaldaja on koostanud isetehtud tabelid, mis ei tõenda nõude olemasolu. Kohus asub on seisukohale, et asjade hoiustamise kulu osas vajab hagimenetluses tuvastamist, kust tuleneb hageja nõude alus ja võlgnikule kohustus tasuda Osaühingu xxx arveid. TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhul kui hageja väidab, et kostja tekitas talle asjade hoiustamise kulu, peab ta oma väidet tõendama. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt moodustavad hagi aluse nõude aluseks olevad faktilised asjaolud, mida hagejal tuleb tõendada.
13.Võlausaldajale on tekkinud kohtutäituri kulud enampakkumise eest summas kokku 1 804 eurot. 12.12.2019 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et võlgnik on valmis pidama läbirääkimisi ja pakkus kokkuleppe võimalust, kuid avaldaja esindajal ei olnud huvi läbirääkimiste pidamiseks, vaid asus koheselt teostama pandiõigust. Kohus leiab, et hagimenetluses asjaolude väljaselgitamisel võimaldaks kaaluda rahuldada võlausaldaja nõudeid kompromissiga ettenähtud ulatuses või nende tasumise tähtaja pikendamises (TsMS § 430 lg 1).
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas on põhjendatud õigusabikulud summas 3 435 eurot. Võlgnikule jääb ebaselgeks, milliste õigusabiteenuste eest on arved esitatud. Kuidas on õigusabiteenuse osutamine seotud nt „kommunikatsioon uurijaga“. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses hüvitatakse õigusabikulud üksnes juhul, kui tegemist on seaduses sätestatud hüvitatavate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt
4(6)
ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.10.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-15-12032, p 13). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel teeb kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta.
15.Samuti on pooltel vaidlus, kas võlgnik peab tasuma viivist summas 3 919,89 eurot. Võlgniku vastuväite kohaselt viivise arvestusel on võetud aluseks nõudesummad, milliseid tegelikult ei eksisteeri või need on oluliselt väiksemad, mille tulemusena viivise summa on väiksem. Seega on võlausaldaja viivise nõue ebaselge ja vaieldav. Kohus asub seisukohale, et viivise nõude osas vajab hagimenetluses tuvastamist, kas võlausaldajal on tegelikkuses üüri tasumise nõue, sest viivist saab nõuda üksnes rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel (VÕS § 113 lg 1).
16.Pankrotimenetluses ajutise halduri nimetamine, s.t menetluse alustamine vaieldava nõude põhjal ei ole kooskõlas seadusega ja pankrotimenetlus võib olla võlgnikule põhjendamatult kahjustavate õiguslike tagajärgedega (vt ka Riigikohtu 6. märtsi 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02).
17.Kohus leiab, et võlgniku vastuväited nõude selgusele kõnealusel juhul piisavalt kaalukad selleks, et jätta ajutine haldur määramata ning lasta pooltel pankrotiavalduse aluseks olev nõue hagimenetluses selgeks vaielda. Võlausaldaja nõude kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Seega ei saa võlausaldaja nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses.
18.Eeltoodud põhjendustel tuleb võlgnikule ajutine pankrotihaldur jätta nimetamata. PankrS § 15 lg 7 kohaselt, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.
Menetluskulud
19.Üldreeglina tuleb PankrS § 15 lg 6 alusel menetluskulud jätta pankrotiavalduse esitaja kanda. TsMS § 172 lg 1 2. lause kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid ja vaidluse sisu, kus nõude osas puudub kindel selgus ning nõude kindlakstegemine eeldab hagimenetluses asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist, siis kohus peab õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 5(6)
Lahendi põhjendusi muudetud Tallinna RK lahendiga.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.