4.Määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi tasu Bürooteenused ja Õigusabi OÜ (a/a xxxx Swedbank) kasuks 828,00 eurot, millele lisandub käibemaks 165,60 eurot, kokku 973,60 eurot ja hüvitis tehtud vajalike kulutuste katteks 129,70 eurot.
5.Määrata menetlusabi korras ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi tasu Bürooteenused ja Õigusabi OÜ kasuks summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest.
6.Tasu ja kulude hüvituse osa, mida ei kata riigi vahenditest väljamõistetu, s.o 626,90 eurot, välja mõista võlgniku vara arvelt.
7.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
9.Toimetada kohtumäärus kätte ajutisele pankrotihaldurile ja võlgniku esindajale.
10.Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I
Asjaolude kirjeldus
1.H D OÜ (likvideerimisel) (edaspidi: võlgnik) esitas 22.10.2019 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis 29.10.2019 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi (edaspidi: ajutine haldur).
1.Ajutine haldur esitas 15.11.2019 aruande. Võlgnikul on vara (kassajääk) 679,00 euro ulatuses, kuid kohustusi kokku 107 284,00 eurot. Pandiõigused ja täitemenetlused puuduvad. Võlgnikul vara peale kassajäägi ei ole. Likvideerija hinnangul ei ole bilansis kajastatud ettemaks varude eest summas 1 618,72 eurot reaalselt tagasi nõutav. Kohustused kogusummas vähemalt 107 284,00 eurot on sissenõutavad. Prognoositavad pankrotimenetluse kulud kokku 2 800 eurot, mis sisaldavad ajutise pankrotihalduri tasu ja kulusid. Pankrotimenetluse kulude katmiseks vara ei ole. Võlgniku seaduslik esindaja ei ole esitanud tervendamise ettepanekut. Ajutine haldur on seisukohal, et majandustegevuse jätkamine ega võlgniku tervendamine ei ole võimalik. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Võlgniku esindaja selgituse kohaselt põhjustas müügikäibe vähenemise ja lõpuks ka alalise maksejõuetuse uute söögikohtade avamine võlgniku tegevuskoha läheduses. Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2017.a. lõpus. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise aspektist on pankrotimenetluses vaja analüüsida järgmisi tehinguid: 1) Üürivõla tasaarvestus võlgniku vallasvaraga. Tegevuse lõpetamisel sõlmisid üürileandja ja võlgnik üürivõla tasaarvestamise kokkuleppe, mille kohaselt andis üürnik kohviku ruumides asunud vallasvara üle üürileandjale üürivõla katteks. Üürivõlg moodustas ca 7 000 eurot. Seisuga 31.12. 2018.a. moodustas võlgniku põhivara bilansiline väärtus seejuures 25 122,00 eurot. Analüüsima peab, kas antud tehinguga ei kahjustatud teiste võlausaldajate huve. Ajutise halduri andmetel ei olnud tegemist üürileandja arestipandiõiguse kasutamisega (üürileandjal on õigus üürniku vara enampakkumisega müügist laekuvale rahale). 2) Alates maist 2019. maksis võlgnik tagasi laenuvõlgu, s.h. lähikondsetele. Tagastatud summad olid väikesed ja ei katnud laenuandjate nõudeid täies ulatuses. Samas on laenuandjatel nõuded võlgniku vastu, mis on pankrotimenetluses tasaarvestatavad. Pankrotimenetluses peab analüüsima, kas esinevad rahaliste kohustuste täitmise tagasivõitmise alused. Seoses asjaoluga, et võlgniku osakapital oli asutamisel sisse makstud, äriseadustiku § 1401 lgs 2 sätestatu aluse nõudeid osanike vastu esitada ei ole alust.
Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks menetluse jätkamiseks vajamineva deposiidi suurus olla 2800 eurot. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, palus ajutine haldur menetlusabi korras määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi tasu Bürooteenused ja Õigusabi OÜ kasuks summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. Tasu ja kulude hüvituse osa, mida ei kata riigi vahenditest väljamõistetu, s.o (1103,30-476,40) 626,90 eurot palub ajutine haldur välja mõista võlgniku vara arvelt. Kohtuistungil võlgnikul aruandele vastuväiteid ei olnud.
2.Kohus määras 19.11.2019 kohtumäärusega teha pankrotimenetlusest huvitatud isikutele pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ettepaneku tasuda kohtu deposiiti ettemaks 2800 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Ettemaksu tasumise tähtpäev oli 09.12.2019. Kohtu määratud tähtpäevaks kohtu deposiiti kohtu määratud summat ei tasutud. II
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
3.Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama §-i lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama §-i lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva §-i lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul vara ei ole. Võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud ei ole pankrotimenetluse kulude katteks tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud ettemaksu. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata.
4.Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme J P T (isikukood xxxx).
5.PankrS § 23 lg 1 sätestab, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise
aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutisel halduril on kulunud oma ülesannete täitmiseks 9,2 töötundi, milline aeg on kohtu hinnangul ülesannete täitmiseks vajalik ja põhjendatud. Ajutise halduri tunnitasu 90 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Kohus määrab ajutise halduri tasu Bürooteenused ja Õigusabi OÜ kasuks 828,00 eurot, millele lisandub käibemaks 165,60 eurot, kokku 973,60 eurot. Hüvitis tehtud vajalike kulutuste katteks moodustab 129,70 eurot. Tasu ja kulud kokku 1123,30 eurot.
6.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus määrab menetlusabi korras ajutise halduri tasu Bürooteenused ja Õigusabi OÜ kasuks summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. Tasu ja kulude hüvituse osa, mida ei kata riigi vahenditest väljamõistetu, s.o 626,90 eurot, tuleb välja mõista võlgniku vara arvelt.
7.PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus määruse viivitamata saatmise Tartu Maakohtu registriosakonnale.
/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.