Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Pavelson
Otsuse avalikult teatavaks- 20. detsember 2019, Rapla tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-19-107664
Tsiviilasi
Osaühingu Aktiva Finants hagi R K vastu kohustuse täitmiseks
Tsiviilasja hind
2 026,65 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Osaühing Aktiva Finants (rg-kood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja Maarja Radziwill (Julianus Inkasso OÜ, asukoht sama, e-post [email protected]). Kostja R K (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht puudub, hagiavaldusel märgitud elukoht xxxxx xx xx-xx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hagi rahuldada. Välja mõista R K ilt võlgnevus 1 928,82 eurot ja viivis protsendina VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt 1 218,36 eurot alates 30.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni Osaühing Aktiva Finants kasuks. Menetluskulud jätta R K kanda. Välja mõista R K ilt riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 720 eurot Osaühing Aktiva Finants kasuks. Välja mõista R K ilt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Osaühing Aktiva Finants kasuks. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.
Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. R K võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 1 218,36 eurot, intress 81,70 eurot, lepingu haldustasu summas 3,60 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 575,16 eurot, viivised alates 30.07.2019 kuni põhinõude summas 1 218,36 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulu 720 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja seisukoht Kostja kohustus kirjalikult vastama 17.12.2019. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,
millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 250 eurot ja õigusabikuludest 720 eurot, mis kuuluvad väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks.
(allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.