Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja CLIMAWORKS OÜ (registrikood lepinguline esindaja vandeadvokaat Anet Kaasik
14221377),
Kostja Osaühing Vesiroos (registrikood 10024852), seaduslik esindaja XX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Past Kohtuistungi toimumise aeg
09.12.2019
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 10.07.2019 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes ja täiendades selle põhjendusi.
2.Parandada maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 2 ilmne ebatäpsus viivisenõude alusnormi osas ja lugeda õigeks normiks VÕS § 112 lg 1 asemel VÕS § 113 lg 1 II lause.
Jätta CLIMAWORKS OÜ apellatsiooniastme menetluskulud Osaühing Vesiroos kanda. Mõista Osaühingult Vesiroos välja CLIMAWORKS OÜ apellatsioonimenetluse menetluskulu 1094,17 eurot.
1(14)
5.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb Osaühingul Vesiroos tasuda CLIMAWORKS OÜle viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
1.CLIMAWORKS OÜ (hageja, vastustaja) esitas Osaühingu Vesiroos (kostja, apellant) vastu hagi, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 41 238,93 eurot, mis koosneb tagastatud seadmete eest makstud tasust 2048,32 eurot, külmaseadme ümberehitamise kulust 3640,30 eurot, õigusabikuludest 1677 eurot, külmaseadme väljavahetamise kulust 33 873,31 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja tugines maakohtu menetluses eelkõige järgmistele asjaoludele: - hageja teostas 2017. aastal Mallorcal ventilatsiooni ja jahutustöid; - hageja saatis kostjale 09.02.2017 ventilatsiooniprojektis toodud seadmete (FAN-COIL seadmete ja külmamasina) hinnapäringu; - 15.02.2017 saatis kostja hinnapakkumise; - 15.02.2017 hinnapakkumises erinesid osade toodete koodid spetsifikatsioonis toodud koodidest ja hageja küsis kostjalt, kas tooted vastavad spetsifikatsioonile; - kostja kinnitas, et kõik tooted on identsed spetsifikatsioonis märgitutega; - seejärel kinnitas hageja, et kostja hind sobib; - FAN-COIL seadmete hind oli 1706,94 eurot + käibemaks, külmaseadme hind 15 737,76 + käibemaks; - müügilepingu tingimused tulenesid spetsifikatsioonist, pakkumisest ja kinnitusest; - seadmete paigaldamisel tellijale selgus, et hoolimata kostja kinnitustest ei sobinud kolm FANCOIL seadet mõõtudelt ja neid ei olnud võimalik projektijärgselt paigaldada; - kostja nõusolekul tagastas hageja seadmed ja kostja lubas nende eest makstud tasu 1706,94 eurot tagastada (kreeditarve teha); - tarnitud külmamasinal puudus spetsifikatsioonis toodud akumulatsioonipaak ja tsirkulatsioonipump, millest hageja teavitas koheselt kostjat; - kostjale anti võimalus külmamasin nõuetega vastavusse viia, kuid kostja ei soovinud seda teha ning hageja tegi seda ise, tööde maksumuseks kujunes koos lisamaterjalidega 3640,30 eurot; - hageja palus kostjal esitada kinnituse selle kohta, et külmamasin vastab spetsifikatsioonis ettenähtud merekliima nõudele; - kostja kinnitas pool aastat hiljem, et külmamasina sees ei ole merekeskkonna kaitsekihti; - hageja palus kostjalt, et kostja vahetaks külmamasina välja; 2(14)
- kostja oli nõus, kuid selgitas, et see ei ole majanduslikult võimalik; - hageja üritas leida lahendust, et vastav nõue täita ilma seadet välja vahetamata, kuid see osutus võimatuks - kostja sai tehasest vastuse, et seade tuleb välja vahetada; - hageja andis kostjale mitu võimalust külmaseade ise välja vahetada, kuid kostja ei ole seda teinud; - hageja soovib tellida ise uue külmaseadme ning selle ümbervahetuse, viimase maksumus on 14 988 eurot; - hageja kasutas seoses asjaoluga, et kostja oma kohustusi vabatahtlikult ei täitnud, õigusabiteenuseid kokku 1677 eurot, mis on hageja kahjuks. Kostja vastus
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palus kostja vähendada kahju hüvitamise nõuet 2900 eurole (külmamasina ümberehitamise ja väljavahetamise ning õigusabikulude eest). Kostja peamised vastuväited menetluses olid: - kostja edastas hagejale dropboxi kaudu 23.03.2017 toodete tehnilised- ja paigaldusjuhendid, milles olid seadmete omadused; - Internetist on avalikult kättesaadav Aermeci 2018. a kataloog; - 05.05.2017 pakkumine on muudetud pakkumine; - hagejal oli teave tellitavate seadmete kohta ning võimalus uut hinnapakkumist küsida; - kostja ei ole e-kirjades maininud kreeditarve tegemist; - kostja tarnis oferdis kajastatud ning hageja (vastuses ilmselt ekslikult kostja) poolt aktseptitud seadmed ja külmamasina vastavalt nendele omistatud omadustele nõuetekohaselt ning ei ole lepingut rikkunud; - hagejal oli üle kuu aja aega tutvuda toodete omadustega, sh nende mõõtmete ja funktsioonidega; - hageja pidi tagama, et tellitavad tooted vastavad ettenähtud tingimustele; - merekliima nõue on erinõue, mille olulisust hageja kolme kuu jooksul peetud läbirääkimistel (09.02.2017 – 05.05.2017) kordagi ei maininud ega sellele tähelepanu ei juhtinud; - kuna hageja omas teavet seadmete kohta ja tellis need vastavalt, ei ole kostja lepingut rikkunud; - poolte vahel ei ole kokkulepet, et kostja võtab hagis märgitud 3 FAN-COIL seadet tagasi, hageja võib neile järele tulla; - alternatiivselt tuleks kahju hüvitist vähendada mõistliku suuruseni, kuna hagejal ei olnud kohustust seadmeid tagasi võtta ja nende eest tasutud summasid tagastada; - kogu seadmete ja külmamasinaga seonduv kahju on hagejal tekkinud tema enda (rasketest) hooletusvigadest ega ole põhjuslikus seoses kostja käitumisega; - õigusabiteenuse nõue on seetõttu samuti alusetu, samuti puudus vajadus õigusabiteenuseks, sest pooled pidasid läbirääkimisi; - alternatiivselt saaks külmaseadme ümbervahetamise tellida Hispaaniast keskmiselt 2900 euro eest; - külmamasina ümberehitamise kulud on osutunud mittevajalikuks seoses merekliima nõude täitmata jätmisega; kui hageja oleks koheselt pööranud tähelepanu asjaolule, et seade peab vastama ka merekliima nõudele, poleks neid kulusid vaja olnud kanda; - kostjalt tellitud külmamasin vastab oferdile ja hageja rikastub alusetult, kui külmamasin jääb talle ning kostja peaks hüvitama veel uue külmamasina; - kostja taotles uue külmamasina kahjuhüvitise vähendamist nullini;
3(14)
- objekt on müüdud hageja sõnul tellija poolt edasi kolmandale isikule ja ei ole selge, kas kahju on sellises ulatuses tekkinud. Maakohtu otsuse põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 41 238,93 eurot,. Maakohus mõistis VÕS § 97 lg 1 ja § 112 lg 1 kohase viivisemäära järgi kostjalt hageja kasuks välja võlgnetavalt summalt (41 238,93 eurolt) viivised, mis ei ole veel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5756,73 eurot. Maakohus jättis jõusse 05.07.2018 määrusega seatud hagi tagamise abinõud. Poolte vahel puudub vaidlus hagis toodud faktiliste asjaolude üle. Hageja esitas tellimuse seadmetele, kostja tegi pakkumise. Hageja kinnitas pakkumise ning pooled sõlmisid ostumüügilepingu. Lepingu esemeks olnud seadmed ei vastanud hageja tellimusele ja vajadustele: külmamasinal puudusid akumulatsioonipaak ja tsirkulatsioonipump ning seade ei vastanud tellimuses toodud merekliimasse sobivuse nõudele. Kostja tarnitud seadmetest olid neli puudulikud: kolm tükki valede mõõtmetega ja viimane ilma spetsifikatsioonis kirjeldatud lisaelementide ja kaitsekihita. Kostja on tunnistanud kõiki viidatud puudusi, kuid ei ole hagejale tagastanud seadmete eest makstud raha ega hüvitanud hagejale põhjustatud lisakulutusi mistahes ulatuses. Pooled on korduvalt üritanud sõlmida kompromissi seadmete väljavahetamiseks sobivate vastu, kuid kompromissini jõutud ei ole. Pooled vaidlevad, kas kostja tarnitud seadmed vastasid hageja poolt tellimuses toodud omadustele, milline on ostja ja milline müüja hoolsuskohustus ning kumb pooltest on oma kohustusi rikkunud. Maakohus tuvastas, et hageja on tellimuses kostjale välja toonud spetsifikatsiooni ja projekti mõõtmed, ning vaidlus puudub ka selle üle, et hageja on märkinud ühe nõudena tingimuse, et esemed sobiksid merekliimasse. Tulenevalt VÕS § 16 lg 1 on pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Oferdi piisav määratletus tähendab lepingu oluliste tingimuste esitamist viisil, mis võimaldaks vaidluse korral rahuldada sõlmitud lepingu täitmise nõude kohtu poolt. Antud juhul on tegemist kutse- ja majandustegevuse raames kahe juriidilise isiku poolt sõlmitava lepinguga. Oferent (hageja) on 09.02.2017 esitatud hinnapäringus avaldanud, et soovib pakkumist eramule, ventilatsiooni, kütte- ja jahutuustööd Hispaanias. Projektis on toodud Aermec seadmed, millele hageja soovib hinnapakkumist, ning hageja soovib võimalusel ka paigaldust. Oferdile on lisatud ka projekt ja spetsifikatsioonid, sh seadmete vastavuse vajadus merekliima nõudele. Seega on maakohtu hinnangul, vaadates hageja esitatud pakkumust, hageja omapoolse kohustuse - ofert piisavalt määratleda - täitnud. Kostja on sellele oferdile vastuseks koostanud 27.01.2017 omapoolse konkreetsete seadmete pakkumuse. Pakkumuses ei ole märgitud, et tegemist ei ole soovitud Aermec seadmetega, et seadmed ei ole vastavuses projektis märgituga või ei vasta merekliima tingimustele. Tähtsust ei oma asjaolu, et kostja on lisanud viite kõigi toodete kataloogile, millest hageja saaks meelepärased tooted välja valida.
4(14)
Tulenevalt VÕS § 20 lg 1 on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Seega on kostja kohustuseks viidata enda poolt koostatud hinnapakkumises mistahes muudatustele võrreldes hageja algse pakkumusega ning sel juhul loetakse pakkumuse tagasilükkamiseks ja uue pakkumuse esitamiseks. Vaadates kostja esitatud hinnapakkumist, kostja pakkumise tagasilükkamist ja uut pakkumist teinud ei ole. Kostja esitab vastuseks pakkumusele omapoolse hinnapakkumise seadmetele ning ei too välja ühtegi erinevust võrreldes hageja pakkumuses kirjas olevate nõuetega. Kostja tegevusvaldkondade alla kuulub veevarustus- ja kütteseadmete ning nende koosteosade hulgimüük, torustiku, kütte- ja kliimaseadmete paigaldus. Seega peab kostja oma kutse-ja majandustegevuses olema teadlik seadmetest, mida ta müüb, nende mõõtmetest ja omadustest. Kuna hageja on saatnud kostjale tingimused, millele seade peab vastama, on kostja kohustus oma kutsetegevuse piires kindlaks teha, et tema hinnapakkumine vastab hageja poolt kutses toodud tingimustele. Hageja on selle hinnapakkumise vastu võtnud ja seadmed tellinud. Seega on lepingueelsetes läbirääkimistes kostja esitanud hinnapakkumuse hageja poolt pakkumuses toodud tingimustele, mistõttu kostja on kohustatud neid tingimusi järgima. Kostja on antud juhul rikkunud oma hoolsuskohustust ja vastutab seetõttu hinnapakkumistes toodud asja tingimustele mittevastavuse eest. Kostja vastuväide, mille kohaselt on tegemist kostja praeguseks juhatusest lahkunud juhatuse liikme hooletusega ei oma maakohtu arvates antud vaidluse lahendamisel tähtsust, sest hageja lepingupartneriks on kostja kui juriidiline isik. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid lepingu, ning kostja tarnis hagejale seadmed, millest osutus valede mõõtmetega üks FAN-COIL 132 FPM ning kaks valede mõõtmetega FAN-COIL 232 FPM seadet ja külmaseadme NRL300HEJOO, millel puudub akumulatsioonipaak ja tsirkulatsioonipump ning mis ei vastanud merekliima nõuetele. Vaidlus puudub ka selles osas, et kostja ei ole maksnud tagasi puudulike seadmete eest makstud tasu ning ei ole hüvitanud hagejale külmamasina ümberehitamisega tekkinud kulusid 4168,36 eurot. Tulenevalt VÕS § 116 lg 1 on hagejal õigus lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Maakohus tuvastas, et hageja taganes lepingust osaliselt, s.o seadmete FAN-COIL 132 FPM (1 tükk) ja FAN-COIL 232 FPM (2 tükki) osas. VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja on tagastanud kostjale ühe valede mõõtmetega FAN-COIL VED 440 seadme ja kaks valede mõõtmetega FAN-COIL VED 640 seadet. Hageja on tasunud nende seadmete eest kokku 1706,94 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega tuleb kostjal hagejale tagastada eeltoodud seadmete eest makstud raha 1706,94 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on esitanud ka kahju hüvitamise nõude VÕS § 115 lg 1 tulenevaltPoolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja poolt tarnitud külmaseadmel NRL300HEJOO puudus spetsifikatsioonis toodud akumulatsioonipaak ja tsirkulatsioonipump. Seega on tegemist lepingu rikkumisega. Maakohus tuvastas, et kostja ei ole olnud võimeline puudust ise kõrvaldama, mistõttu kõrvaldas puuduse hageja. Eeltoodust tulenevalt on kostjal kohustus hüvitada hagejale seadme ümberehitusega tekkinud lisakulud kogusummas 3640,30 eurot. Seoses külmaseadme NRL 300 HEJOO mittevastavusega merekeskkonna nõuetele tuleb kostjal hagejale hüvitada kõik antud seadme väljavahetamisega tekkivad kulud. Maakohus nõustus hageja argumendiga, mille
5(14)
kohaselt on hageja andnud kostjale mitu võimalust (nii kohtueelselt kui ka korduva võimaluse andmisel kompromissi sõlmimiseks seadme väljavahetamiseks ja kulude vähendamiseks) kostja poolt kostjale sobivates ja kostja poolt kontrollitavates tingimustes seadme väljavahetamiseks, kuid kostja ise ei ole seda võimalust kasutanud. Hagejale tuleb välja mõista külmaseadme väljavahetamisega tekkiv kulu. Hageja on tõendanud, et seadme väljavahetamise hind Mallorcal on vähemalt 15 737,76 eurot, millele lisandub käibemaks ning lähtudes hagejale tehtud hinnapakkumisest on seadme ümbervahetamise töökulu 14 988 eurot. Seega nõuab hageja kostjalt kokku hüvitist 33 873,31 eurot (18 885,31 + 14 988). Kostja esitatud vastuväited seadmete maksumuse kohta ja väljavõtte Leroy Marlini jaemüügikohtadest Mallorcale ei ole asjakohased, sest kostja esitatud dokumentatsioonist ei nähtu ning ka hageja ei ole kinnitanud, et tegemist on hagejale sobivaid seadmeid müüvate ja hageja nõuetele vastavate omadustega seadmetega kauplevate ettevõtetega ning kostja ei ole esitanud hageja tingimustele vastavate seadmete hindade võrdlevat ülevaadet kostja poolt viidatud kauplustes. Seega puudub maakohtul alus kostja vastuväite rahuldamiseks. Hageja esitatud kohtueelse õigusabiteenuste hüvitamise nõudele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. VÕS § 115 alusel tuleb kostjal hagejale hüvitada ka õigusabiteenuste kulu kogusummas 1677 eurot. Kostja taotlus hüvitise vähendamiseks põhjendustel, et hageja hinnapakkumised on liialdatud, tuleb jätta rahuldamata. Kohus on andnud kostjale korduvalt võimaluse kompromissi sõlmimiseks ja seadmete väljavahetamiseks, muuhulgas on kostjal olnud võimalus realiseerida oma alternatiivne pakkumine seadme väljavahetamiseks vastavalt Mallorcal kohapeal kehtivatele hindadele, kuid kostja ei ole seda võimalust kasutanud ega ka tõendanud seadmete maksumuse erinevust. Kostja on algusest peale olnud teadlik asjaolust, et hageja on soovinud seadmeid tarminiseks Hispaaniasse Mallorcale ning teostab seal töid. Seetõttu ei arvesta maakohus kostja vastuväiteid tööjõukuludele, sest lepingulistesse suhetesse astumisest alates ei ole kulutused tööjõule muutunud ning kostjale oli teada hagejapoolne tööde teostamine, sh. kulukus materjalide vedamisele ja eelduslikud muud transpordikulud Hispaanias, seega ei saa hageja eelduslikud täiendavad kulutused tööjõule olla kostja jaoks ootamatud ega erakordsed. Maakohus leidis, et kostja alternatiivset pakutud võimalust hüvist vähendada ei ole võimalik rahuldada. Apellatsioonkaebus
4.Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja vähendada kahju hüvitist 2900 eurole (külmamasina ümberehitamise ja väljavahetamise ning õigusabikulude eest). Alternatiivselt palub kostja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja jääb maakohtus esitatud väidete juurde. Maakohus on jätnud sisuliselt hindamata kostja vastuväited hagile või andnud vastuväidetele ebaõige tähenduse. Maakohtu otsus ei ole kooskõlas VÕS §-s 127 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga. Kostja hinnangul oleks hagi rahuldamine ebaõiglane, kuivõrd hageja oli teadlik või pidi teadlik olema, millised seadmed ta kostjalt tellis.
6(14)
Maakohus jättis rahuldamata kostja esitatud taotluse tunnistajana endise kostja juhatuse liikme Raigo Vihalema ülekuulamiseks. Maakohus rikkus sellega menetlusnormi, mis on viinud asjas vale otsuseni. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohtadega, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt kohtumenetluse eelse õigusnõustamise arvete hüvitamise osas. Kostja ei ole nõustunud hagiavalduse rahuldamisega, mistõttu ei nõustu kostja ka kohtumenetluse eelsete õigusnõustamise arvete hüvitamisega. Hageja pöördus vaidluse lahendamiseks ennatlikult kohtusse, andmata kostjale võimalust olukorra lahendamiseks. Edasine menetluse käik
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.09.2019 määrusega rahuldamata kostja taotluse tunnistaja XX ülekuulamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb täiendada ja muuta otsuse põhjendusi. Viivise väljamõistmise alusnormi osas tuleb parandada ilmne ebatäpsus maakohtu otsuses. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
8.Pooled vaidlesid maakohtus ja vaidlevad ka apellatsioonimenetluses, milliste seadmete tarnes pooled kokku leppisid, kas kostja täitis müügilepingu nõuetekohaselt, kas hageja võis lepingust (osaliselt) taganeda ja kas kostja on hagejale kahju tekitanud. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooltel puudub vaidlus apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja arutamisel: hageja esitas kostjale 09.02.2017 hinnapäringu, lisades sellele ka projekti ja spetsifikatsiooni, viimases sisaldus mh merekliima nõue; kostja koostas 27.01.2017 oferdile vastuseks omapoolse konkreetse seadmete pakkumuse; - kostja edastas viite toodete kataloogile.
I
10.Hageja tugines kostja tarnitud seadmete osas asjaolule, et FAN-COIL seadmed ei vastanud lepingus kokkulepitud mõõtmetele, külmaseadmel puudusid vajalikud detailid ja merekliima kaitsekiht. Kostja vastutuse hindamiseks müüdud seadmete lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 217 lg 2 p 1 ning § 218 lg 1 järgi on vajalik hinnata, milles pooled lepingus kokku leppisid ja kas kostja müüdud seadmed vastasid kokkulepitule.
10.1.Kuivõrd asjas on esitatud üksnes kostja hilisem hinnapakkumine, ei saa esialgset ja hilisemat hinnapakkumist võrrelda. Samas ei ole kostja vaidlustanud hageja väidet, 7(14)
et hilisem hinnapakkumine erines üksnes seadmete automaatika osas (jäeti „modbus“ juhtimine välja), aga seda ei muudetud seadmete ja nende hindade osas. Nimetatu on tõendatud ka hageja ekirjaga kostjale 03.05.2017 12:55 PM (tl 103). Pooled ei vaidle, et hageja nõustus kostja pakutud hinnapakkumisega nr 09171 (tl 13) ja nimetatud hinnapakkumine sai 05.05.2017 lepingu sõlmimisel aluseks.
10.2.Kostja väiteid võib mõista kaheti. Esmalt ei pea kostja end justkui projekti ja spetsifikatsiooniga seotuks, vaid leiab, et täitis lepingu üksnes hinnapakkumise alusel ja sellega seoses puudusteta. Teiselt poolt võib väidetest aru saada, et hoolsuskohustus kontrollida, kas seadmed vastasid projektile ja spetsifikatsioonile, lasus hagejal ja kostja ei pidanud seda kontrollima. Sellest väitest tulenevalt võib järeldada, et leping sõlmiti siiski lisaks hinnapakkumistele projekti ja spetsifikatsiooni alusel.
10.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna hageja oli saatnud kostjale tingimused, millele seadmed pidid vastama, oli kostja kui antud tegevusvaldkonnas tegutseva isiku kohustus kindlaks teha, et tema hinnapakkumine vastab hageja poolt toodud tingimustele. Ekslik on maakohtu seisukoht, et poolte vahel puudus vaidlus, kas lepingutingimused tulenesid ka spetsifikatsioonist ja kostja tarnitud vaidlusalused seadmed ei vastanud lepingutingimustele. Maakohus on siiski õigesti tuvastanud, et spetsifikatsioon sai lepingu osaks ning seadmed ei vastanud lepingutingimustele. Ringkonnakohus leiab, et samamoodi sai ka projekt lepingu osaks ja seadmed pidid vastama projektis toodud mõõtmetele. Seetõttu on asjakohatud kostja väited, et hageja ei juhtinud merekliima nõudele kui erinõudele kordagi kostja tähelepanu. Merekliima nõue tulenes hageja poolt esitatud spetsifikatsioonist.
11.Järgnevalt annab ringkonnakohus hinnangu kostja väitele, et kogu seadmete ja külmamasinaga seonduv kahju on hagejal tekkinud tema enda (rasketest) hooletusvigadest ega ole põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Kostja tugineb seejuures asjaolule, et edastas hagejale 23.03.2017 Dropboxi lingi kaudu toodete tehnilised- ja paigaldusjuhendid, milles olid seadmete omadused ning Internetist on avalikult kättesaadav Aermeci kataloog.
11.1.Hageja ei ole eitanud vastavaid asjaolusid, kuid leiab, et viidatud allikatest ei olnud võimalik tuletada vastuolu spetsifikatsiooni ja hinnapakkumise vahel, sest: - kostja viidatud link puudutas tõenäoliselt seadmete automaatikat, mitte tehnilisi omadusi; - kõnealune link ei avane; - kokkuleppe aluseks oli ka projekt ja spetsifikatsioon.
11.2.Kõnealune link ei avanenud ka ringkonnakohtule. Seetõttu ei ole võimalik kontrollida kostja väiteid, mida kostja hagejale saatis. Samas võib järeldada kostja tolleaegse seadusliku esindaja XX ja hageja vahelisest kirjavahetusest (tl 103105), et link saadeti seoses küsimustega seadmete automaatika kohta. Nimetatud järelduse saab teha kirjavahetuse põhjal, kuna hageja viitab 27.04.2017 kirjas korduvalt esile kerkinud küsimusele (seadmete) juhtimise osas ja modbus juhtimise mittesobivusele, samuti palub kostjalt abi võimalike alternatiivide osas nende juhtimisel. Sama temaatikat käsitlevad ka sellele järgnevad kirjad kuni kostja poolt muudetud pakkumise tegemiseni.
8(14)
11.3.Hageja on esile toonud ja kostja ei ole seda vaidlustanud, et hageja küsis kostjalt, kas kostja hinnapakkumises sisalduvad FAN-COIL seadmed vastavad spetsifikatsioonis märgitule ja kostja vastas hagejale jaatavalt. Teisisõnu kinnitas kostja, et tootekoodidest sõltumata on tegemist ikkagi soovitud seadmetega.
11.4.Aermeci tootekataloogiga seoses on hageja leidnud, et: - vaidluse käigus ei saanud ka kostja ise vastuseid mitte juhistest, vaid tehastest, kust kostja ise tooted tellis; - hagejale sai tänu kostja poolt tarnitud seadmetele selgeks, et Aermec tooted on erinevates piirkondades tähistatud erinevate koodidega ning neid toodetakse erinevates mõõtudes; - kuna leping sõlmiti 2017, pole 2018 tootejuhis asjakohane; - juhis on võõrkeelne, mahukas ja kostja pole välja toonud, millisele osale ta juhisest toetub.
11.5.Kostja ei ole neid väiteid ümber lükanud. Hageja väited, et kostjale endale selgus samuti alles peale toodete müümist, et Aermec tooted on erinevates piirkondaes tähistatud erinevate koodidega, on tõendatud hageja ja kostja ning kostja ja tehase esindaja kirjavahetusega (tl 1518), millest nähtuvalt on kostja pöördunud 27.07.2017 tehase poole seoses erinevate tootekoodidega ja teavitanud hagejat asjaolust, et kostja poolt hinnapakkumises toodud koodiga FAN-COIL VED märgitud tooted on Hispaania tootjal FPM koodiga. Nimetatule on hageja vastanud, et lisaks koodidele erinevad ka seadmete mõõdud ja teatanud, et seadmed tuleb ümber vahetada, küsides kostjalt 28.07.2017, kas FPM 232 ja 132 seadmeid on kusagilt saada ja mis oleks nende tarneaeg.
11.6.Kostja väited tootejuhiste saatmisest (vt nt 03.04.2019 menetlusdokument p 1, tl 1154) ja viited linkidele on nii üldsõnalised, et nende alusel ei ole võimalik kindlaks teha, millisele osale kataloogist ja miks just aasta hilisemast kataloogist kostja viitab. Kostja ei ole esile toonud, millised andmed nähtuvad tootekataloogist ja millised on nende andmete erinevused võrreldes hageja spetsifikatsiooniga. Seetõttu ei olnud maakohtul ega ole ka ringkonnakohtul võimalik kostja vastavate vastuväidetega arvestada asja lahendamisel. Asjas ei ole leidnud tuvastamist, et hageja oleks saanud tootejuhiste või kataloogi järgi omapoolselt vigu kostja hinnapakkumises avastada, st FAN-COIL seadmete mõõtudes, külmamasina lisadetailides või kaitsekihi olemasolus. Seega leidis maakohus lõppjäreldusena põhjendatult, et kostja vastutab selle eest, et kostja tarnitud seadmetel puudusid kokkulepitud omadused. Põhjendamatu on seetõttu kostja seisukoht, et kostja tarnis oferdis kajastatud ning hageja (vastuses ekslikult kostja) poolt aktseptitud seadmed ja külmamasina vastavalt nendele omistatud omadustele nõuetekohaselt ning ei ole lepingut rikkunud. II
12.Hageja leiab, et on FAN-COIL seadmete osas lepingust konkludentselt taganenud, kuna on seadmed kostjale tagastanud ja kostja on need vastu võtnud. Hageja nõude rahuldamise aluseks saab seega olla VÕS § 189 lg 1. Edasi tuleb vastata küsimusele, kas hageja võis FANCOIL seadmete osas lepingust taganeda (kas hageja taganemine omab mõju).
12.1.Eelnevalt leidis tuvastamist, et kostja poolt tarnitud seadmed ei vastanud lepingutingimustele nende mõõtude osas. Kostja ei ole väitnud, et nimetatud viga oleks
9(14)
saanud parandada muul moel kui seadme väljavahetamisega. Tegemist on olulise lepingurikkumisega (VÕS § 116 lg 1 mõttes).
12.2.Ringkonnakohus tuvastas (p 11.5.), et hageja informeeris 28.07.2017 kostjat asjaolust, et seadmed tuleb välja vahetada nende sobimatute mõõtude tõttu. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid, et kostja ei soovinud ise seadmeid välja vahetada ja oli nõus seadmed tagasi võtma. Et kostja oli asjade tagastamisega nõus, on tõendatud poolte kirjavahetusega 07.09.2017 (tl 19-20), samuti kostja endise juhatuse liikme 29.12.2017 e-kirjaga uuele juhatuse liikmele CC-le (tl 35), mille kohaselt tellitud FANCOIL VED seadmed ei sobinud ja pooled leppisid kokku, et kostja võtab seadmed tagasi. Kirjavahetusega on tõendatud, et hageja teavitas kostjat seadmete tagastamisest ja asjade kostja lattu toomisest orienteeruvalt 13.09.2017 ja kostja vastas sellele: „Anna märku ja võtame seadmed vastu.“ Asjas ei ole esitatud asjaolusid, millest tulenevalt saaks järeldada, et hageja andis kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (VÕS § 114 lg 1 I lause, § 115 lg 2 mõttes). Samas saab kostja praeguses menetluses toodud vastuväidetest järeldada, et kostja täitis lepingu nõuetekohaselt ja ta ei pea seadmeid välja vahetama. Seega isegi, kui puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et kostja oleks enne seadmete tagastamist hagejale teatanud, et ta ei saa mingil põhjusel neid välja vahetada, poleks täiendava tähtaja andmisel seadmete väljavahetamiseks mõtet, sest kostja ei pea end kohustusi rikkunuks. Seetõttu võis hageja lepingust osaliselt taganeda ilma täiendavat tähtaega andmata (VÕS § 114 lg 4).
12.3.Kostja menetluses esitatud väide, et hageja võib seadmed tagasi võtta, ei ole seetõttu asjakohane. Kostja vastuväide, et hageja oli kaks seadet pakendist välja võtnud, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kolleegiumi hinnangul ei pidanud hageja hakkama olukorras, kus kostja on kinnitanud toote samasust, uurima pakendi järgi toote sobivust, vaid võis selle pakendist välja võtta ja paigaldama asuda. Põhjendatud on kostja seisukoht, et kostja ei ole lubanud kreeditarvet koostada. Nimetatu võib omada tähendust üksnes nõude sissenõutavaks muutumise osas. Arvestades, et nõue on aga igal juhul seoses seadmete tagastamisega septembris 2017 muutunud sissenõutavaks enne hagi esitamist 04.07.2018, hageja nõuab viivist alates hagi esitamisest, ei oma ka nimetatud asjaolu vaidluse lahendamisel tähendust.
12.4.Maakohus leidis eeltoodu tõttu lõppjäreldusega õigesti, et kostja peab hagejale tagastama seadmete eest makstud 1706,94 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 2048,32 eurot. II
13.Eelnevalt tuvastas ringkonnakohus, et lepingu tingimused külmaseadme osas sisaldusid mh projektis ja spetsifikatsioonis (p 10.3.). Maakohus tuvastas õigesti, et külmaseade ei vastanud esmalt lepingutingimustele akumulatsioonipaagi ja tsirkulatsioonipumba osas; kostja ei olnud võimeline puudust ise kõrvaldama ja hageja tegi seda ise, makstes selle eest 3640,30 eurot ning nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele VÕS § 115 lg 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja neid ei korda.
13.1.Kostja on tuginenud väitele, et ei pea kõnealust kahju hüvitama, kuna külmamasina ümberehitamise kulud on osutunud mittevajalikuks seoses merekliima nõude täitmata jätmisega. Samuti, kui hageja oleks koheselt pööranud tähelepanu 10(14)
asjaolule, et seade peab vastama ka merekliima nõudele, poleks neid kulusid vaja olnud kanda. Nimetatud väited ei anna alust jätta hageja nõue rahuldamata ega ka kahjuhüvitist vähendada (VÕS § 140 alusel). Külmamasina parandamise kulutuste kandmise nõue rahuldatakse kahju hüvitamise normide alusel. Seisukoht, et peale ühe lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju kõrvaldamisest tuleneva kahju ei saa võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel, ei tulene seadusest. See oleks vastuolus ka kahju hüvitamise eesmärgiga, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei ole esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kostja ei ole põhistanud, miks on sellise kahju hüvitamine temalt ebaõiglane, ebamõistlik või vastuvõetamatu. Kostja väide, et objekt müüdi hageja teenuste tellija poolt edasi, ei välista kahjunõuete esitamist tellija poolt hageja vastu. Tuvastatud asjaolude pinnalt (p 10.3.) pole võimalik väita, et hageja sai talle tekkivat kahju enda tegevusega ära hoida. III
14.Hageja on tuginenud asjaolule, et ta ei vaja talle tarnitud külmamasinat seoses selle mittevastavusega kliimanõudele, vastavat nõuet ei ole võimalik täita seadme lahtivõtmise ja vastava kihi lisamise teel ja külmamasin tuleb ümber vahetada. Puudub vaidlus, et vaidlusalune külmamasin ei vasta merekliima nõudele. Külmaseadme ümbervahetamise vajaduse on hageja tõendanud Watsew OÜ teatisega (tl 118). Kostja ei ole nimetatud väiteid ümber lükanud. Vastuseks ringkonnakohtu küsimusele kohtuistungil selgitas hageja, et on nõus seadme tagastamisega kostjale. Hageja kahju seisneb uue seadme ostmise ja seadme väljavahetamise kuludes.
14.1.Tegemist on kahju hüvitamise nõudega täitmise asemel (VÕS § 115 lg 1). Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kahju hüvitamise nõudmist lepingulise põhikohustuse täitmise asemel pidada lepingust konkludentselt taganemiseks (RKTKo 3-2-1-31-08, p 16).
14.2.Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et merekliima nõude mittetäitmine on oluline lepingurikkumine. Hageja 02.03.2018 nõudekirjaga kostjale loeb ringkonnakohus tõendatuks, et hageja andis kostjale tähtaja kuni 09.03.2018 kinnitamiseks, et külmamasin vastab merekliima nõudetele või teatamiseks, millise aja jooksul toimub külmamasina ümbervahetus spetsifikatsioonis toodud tingimustele vastava külmamasina vastu.
14.3.Poolte kirjavahetusega (tl 41-43) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et 09.03.2018 palus kostja eelnimetatud nõudele vastamiseks täiendavat tähtaega 7 päeva. 26.03.2018 palus hageja esimesel võimalusel teavitada, kas kostja soovib lahendada hageja nõuet kohtuväliselt. Poolte kirjavahetusega ajavahemikul 06.04.2018- 24.04.2018 (tl 44-47) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et hageja andis 24.04.2018 e-kirjas kostjale viimase tähtaja asenduskülmaseadme üleandmiseks 30.06.2018 (VÕS § 114 lg 1 I lause, § 115 lg 2 mõttes). Hageja on nimetatud kirjas informeerinud kostjat ka sellest, et kui vastavaks tähtajaks ei ole kostja asenduskülmamasinat hagejale üle andnud, tellib hageja seadme ise ja hagejal tekivad ka seadme väljavahetamisega seotud kulud. Kolleegiumi hinnangul ei esine asjas asjaolusid, mille põhjal saaks väita, et tegemist ei
11(14)
olnud mõistliku tähtajaga seadme väljavahetamise kohustuse täitmiseks ja nimetatule ei ole kostja menetluses ka tuginenud.
14.4.Poolte e-kirjavahetusest perioodil 10.-11.05.2018 (tl 48-52) nähtub, et hageja oli valmis ootama 11.05.2018 kella 17:00-ni kostja kinnitust selle kohta, kas ta kavatseb tellida uue külmamasina. Nimetatud kirjas ei muutnud hageja tähtaega külmaseadme väljavahetamiseks.
14.5.Arvestades, et hagejat tuleb pidada lepingust ka selles osas konkludentselt taganenuks, peab hageja kostjale tagastama külmaseadme ja kostja peab hagejale tagastama VÕS § 189 lg 2 p 3 järgi üleantu väärtuse ehk lepingus kokkulepitud rahasumma. Hageja täpsustas ringkonnakohtu istungil, et külmamasina hinna on ta arvestanud kostja hinnapakkumise p-de 1 ja 3 alusel, millele lisandub käibemaks. Nimetatust tulenevalt kuulub rahuldamisele hageja nõue külmamasina maksumuse osas 15 737,76 + käibemaks = 18 885,31 eurot.
14.6.Taganemine ei vabasta kostjat kohustusest hüvitada lepingurikkumisega (hagejale puudustega asja müümisega) tekitatud kahju eest, kuna taganemine ei lõpeta kohustusi tagasiulatuvalt (VÕS § 188 lg 2 II lause). Maakohus tuvastas õigesti, et külmaseadme ümbervahetamisega tuleb hagejal kanda kulutusi 14 988 eurot. Maakohus jättis põhjendatult arvestamata kostja esitatud vastuväidetega, mille kohaselt on seadmed võimalik välja vahetada tunduvalt odavamalt, so keskmiselt 2900 euro eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega nimetatud osas ja neid ei korda. IV
15.Ekslik on maakohtu seisukoht, et kostja ei esitanud vastuväiteid seoses kohtueelse õigusabiteenuse osutamisest tekkinud kahju hüvitise nõudega. Maakohtu menetlusliku minetuse kostja vastuväidetele mittevastamisel saab ringkonnakohus kõrvaldada.
15.1.Kostja ei ole seadnud kahtluse alla hagejale õigusabiteenuse osutamist kohtuväliselt ja sellega seonduvate kulude tekkimist, samuti nende suurust, kuid on esitanud 24.08.2018 menetlusdokumendi p-s 17 nõudele järgmised vastuväited: - kuna kostja täitis lepingu kohaselt, on nõue alusetu ja õigusabiteenuse kasutamine mittevajalik; - 23.05.2018 kohtumisel leppisid pooled kokku vaidluse lahendamises kohtuväliselt ja hagejal ei olnud vajadust läbirääkimisteks õigusabiteenust kasutada; - hageja põhjustas hooletu käitumisega endale ise kahju ja peab tasuma ka õigusabikulud.
15.2.Asjas leidis tuvastamist, et kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi ja vastutab nende eest. Tuvastamist ei leidnud asjaolu, et hageja oleks endale oma hooletu käitumisega kahju põhjustanud. Õigusabi teenuse spetsifikatsioonist nähtub, et hageja ei nõua pärast 23.05.2018 kohtumist osutatud kohtuvälise õigusabiteenuse eest tasu. Seega ei ole kostja vastuväidete alusel võimalik jätta nõuet selles osas rahuldamata. Muid kostja vastuväiteid hageja kõnealustele õigusabikuludele menetlusdokumentidest ei nähtu.
15.3.Maakohus on põhjendatult leidnud, et nõude rahuldamise aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1. Hageja nõutav kahju on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes, mille
12(14)
kohaselt hõlmab kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtumenetluse-eelsed õigusabikulud, mida isik on teinud selleks, et oma õiguste rikkumist kõrvaldada, on Riigikohtu praktika kohaselt hüvitatavad (vt RKTKo nr 3-21-79-08, p 18). Seega rahuldas maakohus lõppjäreldusena põhjendatult hageja nõude kostja vastu kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmiseks.
16.Seoses hagi rahuldamisega kuulub rahuldamisele ka hageja viivise nõue, kuid maakohtu otsuse resolutsioonis tuleb parandada ilmne ebatäpsus viivisenõude alusnormi osas (TsMS 447 lg 2 alusel). Viivisenõue kuulub rahuldamisele mitte VÕS § 112 lg 1 kohase viivisemäära, vaid VÕS § 113 lg 1 II lauses toodud viivisemäära alusel . V
17.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes.
17.1.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles taotleb kostjalt lepingulise esindaja kulude katteks 1310,83 euro (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Protokolliliselt palus hageja välja mõista istungil osalemise kulu vastavalt tegelikult kulunud ajale. Hagejale osutatud õigusabiteenuse sisuks on apellatsioonkaebusega tutvumine 50 min, vastuse koostamine sellele 8h 15min, kohtuistungiks ettevalmistus 1 h 30 min. Kohtuistungi kestuseks on protokolli kohaselt 1h 25min. Hageja kinnituse kohaselt on kõik kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Apellant vastustaja menetluskulude taotlusele vastuväiteid ei esitanud.
17.2.Arvestades apellatsioonkaebuse ja selle vastuse sisu ning mahtu peab ringkonnakohus apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu, mõlemas menetlusdokumendis suures osas varasemate seisukohtade kordamist, põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks koos kohtuistungiks ettevalmistumisega 7h ulatuses. Nimetatule lisandub kohtuistungil osalemise aeg 1h 25min. Tunnihind 130 eurot, on vaidluse mahtu ja keerukust, samuti keskmist advokaadi turuhinda sellistes asjades arvestades mõistlik. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele apellatsioonimenetluse kulu 8h 25min x 130 = 1094,17 eurot.
17.3.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib ringkonnakohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.4.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
13(14)
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.