Osaühing RGR Metall hagi solidaarselt Raudrohi OÜ, A R vastu 13 468,07 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
13 468,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing RGR Metall (registrikood 10520479; asukoht Peterburi tee 57 a, 11415 Tallinn) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Andres Aavik ja vandeadvokaat Yulia Zaitseva (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo; e-post [email protected]) Kostja I: Raudrohi OÜ (registrikood 12242582; asukoht Metsa tn 66c, 93812 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja II: A R (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) Kostjate esindaja: Kerli Leetsaar (Cavere Õigusbüroo OÜ; e-post [email protected])
Kohtuistung
25.11.2019
Istungil osalenud isikud
hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Andres Aavik ja vandeadvokaat Yulia Zaitseva ning kostja lepinguline esindaja Kerli Leetsaar
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Osaühing RGR Metall hagi osaliselt.
2.Välja mõista Raudrohi OÜ-lt Osaühingu RGR Metall kasuks 13 468,07 eurot.
3.Jätta Osaühingu RGR Metall hagi A R vastu võlgnevuse 13 468,07 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
4.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse senine käik
1.Hageja Osaühing RGR Metall esitas 30.01.2019 hagi kostja I Raudrohi OÜ ja kostja II A R vastu solidaarselt hageja kasuks 13 468,07 euro väljamõistmiseks.
3.Harju maakohus rahuldas 21.06.2019 kostjate kaja ja taastas tsiviilasja menetluse. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
4.Hageja müüs müügilepingu nr xxxx kostjale I 22 115,65 euro eest metalli, mille eest väljastas arved nr 7714, 7716, 7775, 8832, 8835 ja 8836. Lepingu punktist 3.2 ja arvetest tulenev maksekohustus muutus sissenõutavaks 25.07.2017. Kostja I võlgneb arvete eest hagejale 13 468,07 eurot. Kostja I tasus 01.08.2017 osaliselt (2 547,58 eurot) arve nr 7714. Sügisel 2017 informeeris kostja I seaduslik esindaja A R (kostja II) hagejat, et kostja I ei ole maksevõimeline ja hageja arved maksab xxxx OÜ, mis on kostja II kontrolli all. Kokku tasus xxxx OÜ hagejale 6 100 eurot.
5.Peale 15.12.2017 kostjad võla kustutamisega ei tegelenud ja hageja saatis kostjale I nõudeavalduse ja pankrotihoiatuse. Kostjad hageja kirjale ei vastanud.
6.Seisuga 19.02.2018 on kostjal I tasumata: arve nr 7714 summas 900 eurot, arve nr 7716 summas 4 983,11 eurot, arve nr 7775 summas 3 690,76 eurot, arve nr 8832 summas 1855,73 eurot, arve nr 8835 summas 631,84 eurot ja arve nr 8836 summas nr 1406,63 eurot. Lepingust tulenevalt oli kostja I kohustatud hagejale tasuma 45 päeva jooksul kauba kättesaamisest.
7.Hageja leiab, et kostja I kohustus tuleneb müügilepingust, milles märgitud tasumiskohustust ei ole kostja I täitnud.
8.Kostja II vastutab hageja hinnangul ÄS § 1671, § 187 ja 180 alusel, kuna hageja jaoks positiivse kohtulahendi korral ei saa hageja oma nõudeid rahuldada kostja I vara arvel, kuna äriühingul puuduvad finantsvahendid. Kostjal I vara puudumist tõendavad asjaolud, et kostja I ei ole tasunud arveid, reageerinud pankrotihoiatusele ja kostja I eest on tasunud kolmas isik. Samuti on MTA 07.01.2019 väljavõttest tulenevalt kostjal I maksuvõlg 108 940 eurot ning esitamata 8 maksudeklaratsiooni. Väljaandest Ametlikud Teadaanded nähtub, et 11.09.2017 lõpetati kostja I suhtes pankrotimenetlus ja 22.12.2017 algatas kohtutäitur täitemenetluse. Kohtutäitur algatas enampakkumised kostja I vara realiseerimiseks. Kostja II ei täitnud kostja II juhatuse liikmena oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohtuasjast nr 2-17-11277 tulenevalt tekkis võlg juba 28.10.2016, kuid sellele vaatamata ei täitnud kostja II ÄS §-s 180 lg 51 sätetatud kohustust esitada kohtule viivitamata pankrotiavaldus. Hageja leiab, et müügilepingu sõlmimise ajal teadis kostja II, et kostja I on maksejõuetu ja ei saa täita finantskohustusi hageja ees.
9.Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel juhul kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Selliseks kohustuseks on ÄS § 180 lg 51 tulenev kohustus.
10.Kostja 1 maksevõime on pikka perioodi kestel ühtlaselt ja pöördumatult halvenenud. Äriühingu maksejõuetust tõendavad sh täitemenetluses vallasasja enampakkumise teated ja maksuvõlgade tõend. Tõenditest saab üheselt järeldada, et juba 2017. alguses oli tekkinud olukord, mis ei möödunud ka 2018, millest tulenevalt oli kostjal II juhatuse liikmena kohustus esitada kohtule pankrotiavaldus. Kostjal I on võlad võlausaldajate ees aastast 2016. juba 2017 septembrist maksis kostja I eest arveid OÜ xxxx, kus on juhatuse liikmeks kostja II. Kostja I ei ole alates veebruarist 2018 esitanud deklaratsioone ja maksuvõlg on alates 10.08.2017. Viimase 30.06.2017 majandusaasta aruande kohaselt oli kostja omakapital 31.12.2016 160 718 eurot. Kostja I oli pankrotis juba 2017 ja juhatus pidanuks esitama pankrotiavalduse hiljemalt 2017 septembris. Kuivõrd kostja II ei esitanud pankrotiavaldust, siis jäi hageja ilma võimalusest rahuldada oma nõue kostja I vara s.o 4 kinnistu arvelt. Kohtutäitur arestis kostja I kinnistud juba 2017 detsembris ja 2018 aasta alguses.
11.Hagejale tekitati otsest varalist kahju kauba eest 13 468,07 euro tasumata jätmisega. Seega kuulub kostja II poolt hüvitamisele hagejale tekitatud kahju, mis on põhjuslikus seoses kostja II käitumisega. Kuna kostja II ei täitnud ÄS § 180 lõikest 51 tulenevat osaühingu juhatuse liikme kohustust kostja I pankrotiavalduse esitamiseks, sai võimalikuks kostjale I toodete müümine, kellel puudusid rahalised vahendid ja kes ei suutnud 2017.a saadud toodete eest tasuda. Seega on tegemist kostja II käitumisest põhjustatud tagajärjega. Kostjate vastuväited
12.Kostjad vaidlevad hagile vastu ja leiavad, et hageja nõue ei ole ühelgi juhul põhjendatud, seda eriti kostja II suhtes.
13.Kostjate hinnangul ei ole hageja nõude solidaarselt kostjate vastu rahuldamine õiguslikult ühelgi juhul võimalik, kuna nõue kostja I vastu tuleneb müügitehingust, mille alusel on esitatud arved ja kauba üleandmise aktid. Hageja nõue kostja II vastu on aga kahju hüvitamise nõue. Müügilepingust tulenevad ja juhatuse liikme vastutusest tulenevad kohustused ei saa olla solidaarsed kohustused, kuivõrd need ei ole sama sisuga. Seega ei ole võlgnevuse väljanõudmine solidaarselt ühelgi juhul põhjendatud ega ka õiguslikult võimalik.
14.Kostjad leiavad, et kostja II vastu esitatud nõude õiguslikud alused ÄS § 1671 lg 5 ja § 187 lg 4 ei ole kohaldatavad kostja II vastutuse alusena. ÄS § 1671 reguleerib vastutust osaühingu kahjustamise eest osaühingu tegevuse mõjutamise kaudu. Seega on nimetatud paragrahv kohaldatav isikute suhtes, kes mõjutavad äriühingu juhatust, nõukogu liiget või prokuristi tegema äriühingule kahjulikke tehinguid ning kostja II kui juhatuse liikme suhtes ÄS § 1671 lg 5 vastutuse aluseks olla ei saa.
15.ÄS § 187 lg 2 sättest tulenevalt on kahju hüvitamine võimalik üksnes osaühingule, mitte võlausaldajale. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel, mida hageja tõendanud ei ole. Nimetatud sätte kohaselt saab osaühingu võlausaldaja nõuda üksnes kahju hüvitamist osaühingule, mitte võlausaldajale endale. Hageja ei ole kahju hüvitamist nõudnud kostjale I. Lisaks ei ole hageja tõendanud kahju eelduste olemasolu. Samuti ei ole hageja märkinud, millised on need konkreetsed tehingud, millega kostja II tekitas kostjale I kahju ning kas kostjale II etteheidetud teo tegemata jätmisel poleks kostjale I kahju tekkinud.
16.ÄS § 180 sätestab juhatuse liikme osaühingule maksete hüvitamise kohustuse, mille tegemine ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega ei ole ÄS § 180 võlausaldaja poolt äriühingu juhatuse liikme vastu esitatava nõude õiguslikuks põhjenduseks, kuna nõude saaks esitada osaühing oma juhatuse liikme vastu.
17.Kostjad leiavad, et hageja ei ole tõendanud, et kostja I oli pankrotis juba 2017. Samuti ei ole hageja täpsustanud konkreetset pankrotistumise aega – aasta on pikk aeg. Hageja esile toodud asjaoludest saaks äärmisel juhul teha järelduse, et kostja I maksejõuetus tekkis 2017 teises pooles s.o kõige varemalt augustis 2017, millega kostjad ei nõustu. See aga ei tähenda, et kostja I oli 2017 pankrotis või kostja oli juba pankrotis ajal, mil hageja müüs kostjale I väidetavalt kaupa 23.05.2017 ja 09.06.2017.
18.Selge ei ole hageja nõue ka kostja I vastu. Põhivõlgnevuse aluseks on märgitud arvesaatelehed, millest jääb ebaselgeks, kes on kostja I nimel kauba vastu võtnud ning millest tulenevalt on kaup üle antud just nendele isikutele. Kostja I esindajaks on lepingu kohaselt juhatuse liikmena kostja II, kelle allkiri saatelehtedel puudub. Samuti ei ole tõendatud mille alusel ja kellele on kaubad üle antud. Lepingu punkti 2.3 kohaselt peab kauba üleandmise tõendamiseks ja arve tasumise nõudmiseks olema ostja poolt allkirjastatud nii kauba üleandmise dokument kui ka müüja poolt esitatud arve.
19.Arve-saatelehel nr 7775 summas 3 690,76 eurot puudub igasugune kostja I esindaja allkiri, kes oleks kinnitanud arve-saatelehel väljatoodud kaupade kättesaamist. Ka arve-saatelehel on kirjas, et ostja esindaja kinnitab allkirjaga kaupade vastavust kogusele, nimetusele ja visuaalsele nõuetekohasusele ning arve tasumise kohustust. Arve saatelehel nr 7775 puudub kostja esindaja allkiri, järelikult ei ole tõendatud kaupade kostjale I üleandmine ja kostja I ei ole kohustatud võlgnevust tasuma. Hageja ei ole tõendanud, et kaubad oleks kostjale lepingu kohaselt üle antud. Arved ei ole allkirjastatud juhatuse liikme või volitatud isiku poolt. Lepingu kohaselt pidi kauba vastuvõtmisel kontrollima kauba kogust, nimetust ja kvaliteeti. Kostjad leiavad, et hageja nõuded on ebaselged ja nende kujunemine ei ole jälgitav. Kohtuotsuse põhjendused
20.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt s.o kostja I suhtes ja jätta rahuldamata kostja II suhtes.
21.Pooltel ei ole vaidlust selles, et: 1) hageja ja kostja I sõlmisid 12.11.2014 ostu-müügilepingu, mille alusel hageja müüs kostjale I kaupa (t.lk 10-11); 2) arve nr 7714 osaliselt s.o 2547,58 euro ulatuses tasus kostja I ja 6100 euro ulatuses xxxx OÜ (t.lk 12-13).
22.Pooled vaidlevad selle üle, kas: 1) kostjale I on arvetel märgitud kaup üle antud; 2) kas kostja II vastutab hageja ees kostja I tasumata arvete eest.
23.Kauba vastuvõtmisest
23.1.Kostjad leiavad, et müügilepingu punktist 2.3 tulenevalt hagejalt võis kauba vastu võtta kostja I juhatuse liikmena kostja II või kostja I volitatud isik. Kuid hageja esitatud kaupa nimetatud isikud vastu võtnud ei ole.
23.2.Hageja leiab, et lepingus puudub nõue selle kohta, et arved peaksid olema allkirjastatud ainult juhatuse liikme poolt. Samuti esines poolte koostöös selliseid juhtumeid, kus arve ei olnud
allkirjastatud kostja I seadusliku esindaja poolt ja/või allkirjastatud oli ainult saateleht, kuid kostja I arve tasus.
23.3.Lepingu punkti 2.3. kohaselt toimub kauba vastuvõtmine ostja volitatud esindaja poolt vastava volikirja olemasolu korral. Kauba koguse, nimetuse ja visuaalse nõuetekohase kvaliteedi vastavuse järgi vastuvõtmise fakti kinnitab ostja esindaja allkirjaga müüja poolt esitatud faktuurarvel kauba eest tasumiseks.
23.4.Kohus leiab, et tulenevalt VÕS § lg 5 punktist 6 tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingupooltevahelist praktikat. Hageja ja kostja I omavahelisest praktikast tulenevalt ei allkirjastanud hageja esitatud arveid/saatelehti reeglina kostja I seadusliku esindajana kostja II, vaid seda tegid ka kostja töötajad. Kohtu hinnangul ei ole usutavad kostjate väited selle kohta, et arveid/saatelehti allkirjastanud isikud ei olnud kostja I volitatud isikud. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Vaidlus puudub selles, et arvet nr 7714 (t.lk 6) ei ole allkirjastanud kostja II. Samal ajal on sama arve osaliselt s.o 2547,58 euro ulatuses tasunud kostja I ja 6100 euro ulatuses xxxx OÜ (t.lk 12-13), kelle seaduslikuks esindajaks on kostja II (t.lk 91). Arve nr 7714 allkirjastas V K. Sama isik allkirjastas varem nt arve-saatelehed nr 7671, 7712 ja 7713 (t.lk 102-102 pöördel ja 142-143 pöördel), mille kostja I on tasunud (t.lk 106 pöördel). Samuti kinnitas arved nr 8832, 8835 ja 8836 allkirjastanud K varem arve nr 19297 saatelehe ja arve-saatelehe nr 19253 (t.lk 108 pöördel ja 110), mille kostja I on tasunud (t.lk 104 pöördel ja 105). Seega saab kostjate käitumisest järeldada ja pooltevahelisest praktikast tuletada, et hageja saadetud kauba allkirjastas mõni kostja I määratud/volitatud isikutest ning kostja I aktsepteeris teiste töötajate poolt allkirjastatud arve/saatelehti ning tasus need. Poolte praktikast tulenevalt ei fikseeritud eraldi volitatud isikute nimekirja, kellele hagejal oli lubatud kaup üle anda s.t tuleb lugeda iga kostja I poolt kauba vastu võtnud isik kostja I volitatud isikuks lepingu punkti 2.3. mõttes. Nimetatud tõlgenduse asjakohasust kinnitab ka asjaolu, et hageja on kostjale I edastanud arved, pretensiooni arvete tasumise nõudes (t.lk 14) ja pankrotihoiatuse (t.lk 15) lepingus märgitud aadressile xxxx (t.lk 18, 116-116 pöördel) ja e-postiga aadressil xxxx (t.lk 11, 16-17, 100-101 pöördel) ja kostjad ei ole hagejale teatanud, et ei oleks mingit kaupa kätte saanud või mingi osa kaubast oleks ebakvaliteetne.
24.Kauba üleandmisest
24.1.Hageja väidetel väljastas ta kostjale I kaupa arve-saatelehtede nr 7714, 7716, 7775, 8832, 8835 ja 8836 alusel kokku 13 468,07 euro eest.
24.2.Kostjad leiavad, et hageja ei ole tõendanud kaupade kostjale I üleandmist.
24.3.VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega tuleb tuvastada, kas hageja müüjana on andnud kostjale I ostjana üle arvesaatelehtedel märgitud kauba.
24.4.Arve nr 7714 (t.lk 6) Vaidlus puudub selles, et arve nr 7714 tasus 2547,58 euro ulatuses kostja I ja 6100 euro ulatuses xxxx OÜ (t.lk 12-13). Kohus on nimetatud kauba kättesaamist analüüsinud otsuse punktis 23.4 ja leiab, et hageja on tõendanud kauba arvel nr 7714 üleandmise. Viidatud arvel märgitud kauba kohaletoimetamiseks tellis transpordi hageja xxxx OÜ-lt. Arvelt nähtuvalt transporditi kaupa sõidukiga xxxx (t.lk 92-94). Kostja I poolt kauba kättesaamist kinnitab autotranspordi saateleht
nr 11624, millelt nähtub pretensioonide lahtrist punktis 5. kostja I volitatud isiku M L allkiri (t.lk 148). Samuti kinnitab xxxx OÜ poolt 04.10.2019 edastatud e-kiri koos saatelehega AS-7714 (t.lk 146 pöördel-147) kostja I poolt kauba kättesaamist. Kättesaamist on kostja I volitatud esindaja kinnitanud allkirjaga. Lisaks kinnitavad kauba kättesaamist kostja II hagejale e-kirjaga saadetud tasumise maksekorraldused (t.lk 137-141 pöördel), kus kostja II ei ole esitanud ühtegi pretensiooni kauba kvaliteedi või kättesaamise kohta. Kostja I ei ole tõendanud, et ta ei ole saanud kaupa.
24.5.Arve nr 7716 (t.lk 6 pöördel) Kohus leiab, et kuivõrd arve 7716 on allkirjastanud sama isik, kes allkirjas arved nr 7714, 7671 ja 7712 (t.lk 6, 102-102 pöördel) ning nimetatud arved on vähemalt osaliselt tasutud (t.lk 12-13), siis tuleb lugeda arve allkirjastanud isiku kostja I poolt kauba vastuvõtmiseks volitatud isikuks, kes on kinnitanud arvel nr 7716 märgitud kauba kostja I poolt kättesaamist. Viidatud arvel märgitud kauba kohaletoimetamiseks tellis transpordi hageja xxxx OÜ-lt. Arvelt nähtuvalt transporditi kaupa sõidukiga 337BPR (t.lk 92-94). Kostja I poolt kauba kättesaamist kinnitab autotranspordi saateleht nr 11624, millelt nähtub pretensioonide lahtrist punktis 5. kostja I volitatud isiku M L allkiri (t.lk 148). Samuti kinnitab xxxx OÜ poolt 04.10.2019 edastatud e-kiri koos saatelehega AS-7716 (t.lk 146-147) kostja I poolt kauba kättesaamist. Kättesaamist on kostja I volitatud esindaja kinnitanud allkirjaga.
24.6.Arve-saateleht nr 7775 (t.lk 7) Arve-saatelehega nr 7775 seostub arvega samal kuupäeval s.o 23.05.2017 väljastatud saateleht (t.lk 7 pöördel), millelt nähtub kostja I poolt kauba vastuvõtnud isik M. L. Samuti nähtub saatelehelt sõiduk numbrimärgiga xxxx (t.lk 95-96 pöördel), millega kaupa veeti. Viidatud arvel märgitud kauba kohaletoimetamiseks tellis transpordi hageja xxxx OÜ-lt ning kostja I poolt kättesaamist kinnitab autotranspordi saateleht nr 11624, millelt nähtub pretensioonide lahtrist punktis 5. kostja I volitatud isiku M L allkiri (t.lk 148). Kostja I on varasemalt jätnud allkirjastamata nt arved nr 19297 ja 19294 allkirjastades ainult nimetatud arvete saatelehed (t.lk 108-109 pöördel) ning seejärel need tasunud. Seega on kostja I lugenud piisavaks kinnituseks kauba kättesaamisel saatelehe allkirjastamist. Kostja on ka arve nr 7775 saatelehe allkirjastanud.
24.7.Arve nr 8832 (t.lk 8) Kostja I informeeritust arvest nr 8832 kinnitab kostja II poolt hagejale 06.06.2019 saadetud e-kiri (t.lk 155). Nimetatud arvelt nähtub, et kauba on kostja I poolt vastu võtnud K ning kaup laeti sõidukile xxxx OÜ-le kuuluvale sõidukile xxxx (t.lk 97-99, 153 ja 154 pöördel). xxxx OÜ-lt tellis kostja I, mida kinnitab xxxx OÜ 07.10.2019 e-kiri koos arvega nr 756-2017 (t.lk 151-151 pöördel). Seega on tõendatud kostja I poolt kauba kättesaamine.
24.8.Arve nr 8835 (t.lk 8 pöördel) Nimetatud arvelt nähtub, et kauba on kostja I poolt vastu võtnud K ning kaup laeti sõidukile xxxx OÜ-le kuuluvale sõidukile xxxx (t.lk 97-99, 153 ja 154 pöördel). Transporditeenuse xxxx OÜ-lt tellis kostja I, mida kinnitab xxxx OÜ 07.10.2019 e-kiri koos arvega nr 756-2017 (t.lk 151-151 pöördel). Seega on tõendatud kostja I poolt kauba kättesaamine.
24.9.Arve nr 8836 (t.lk 9) Nimetatud arvelt nähtub, et kauba on kostja I poolt vastu võtnud K ning kaup laeti sõidukile xxxx OÜ-le kuuluvale sõidukile xxxx (t.lk 97-99, 153 ja 154 pöördel). Transporditeenuse xxxx OÜ-lt tellis kostja I, mida kinnitab xxxx OÜ 07.10.2019 e-kiri koos arvega nr 756-2017 (t.lk 151-151 pöördel). Seega on tõendatud kostja I poolt kauba kättesaamine.
24.10.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on tõendanud kogu arve-saatelehtedel nr 7714, 7716, 7775, 8832, 8835 ja 8836 märgitud kauba üleandmise kostjale I kokku 13 468,07
euro eest. Seega on tõendatud VÕS § 208 tulenev müüja kohustus kauba üleandmiseks ja kostjal I tekkinud kauba eest tasumiskohustus.
25.Kostja I võlgnevusest
25.1.Kohus leiab, et 25.07.2017 ja 17.08.2017 e-kirjadega (t.lk 135-136) on kostja II sisuliselt tunnistanud kostja I võlgnevust hageja ees.
25.2.Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja I kohustus ostusumma tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja I võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal I oli müügilepingu järgi raha maksmise kohustus, mida kostja I on rikkunud, jättes 13 468,07 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt I tuleb hagejale välja mõista põhivõlg 13 468,07 eurot.
26.Kostja II vastutusest hageja ees
26.1.Hageja leiab, et kostja II vastutab ÄS § 1671, § 187 ja 180 alusel, kuna hageja jaoks positiivse kohtulahendi korral ei saa hageja oma nõudeid rahuldada kostja I vara arvel, kuna äriühingul puuduvad kostja II kui juhatuse liikme tegevuse/tegevusetuse tõttu finantsvahendid ning kostja II ei ole esitanud pankrotiavaldust.
26.2.Kostja II leiab tema vastu esitatud nõude õiguslikud alused ÄS § 1671 lg 5 ja § 187 lg 4 ei ole kohaldatavad kostja II vastutuse alusena. ÄS § 180 lg 51 kohaldamiseks tuleks tuvastada, millal täpselt tekkis maksejõuetus. Hageja arved on esitatud mais ja juunis 2017, aga maksuvõlgnevus on 2019 aastast. Varade sundmüük algas 2017 lõpus. Sel hetkel, kui kostja I kaupasid tellis või tekkis maksekohustus, ei olnud kostja I maksujõuetu. Isegi kui ta oleks olnud maksejõuetu, siis ei ole hageja välja toonud, milline oli hagejale tekitatud kahju.
26.3.Kohus leiab, et ÄS § 1671 ja § 187 alusel kostja II käesoleva juhul hageja ees vastutada ei saa.
26.3.1.ÄS § 1671 sätestab kolmanda isiku vastutuse osaühingu s.t võlgniku ees juhuks kui kolmas isik mõjutab juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi osaühingu kahjuks tegutsema. Sel juhul tuleb mõjutanud isikul hüvitada osaühingule (võlgnikule) sellega tekitatud kahju. Käesoleval juhul ei ole kostja II mitte kolmandaks isikuks, vaid on kostja I juhatuse liige. Seega nimetatud säte kostja II suhtes ei kohaldu. Lisaks ei saaks hageja viidatud sätte alusel kahju hüvitamist nõuda endale, vaid kostjale II.
26.3.2.Kohus leiab, et ÄS § 187 lõikes 1 sätestatud juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisest tulenevat kahju saab tulenevalt sama paragrahvi neljandast lõikest tulenevalt nõuda ainult osaühingule s.o võlgnikule. Seega ei saa hageja nimetatud sätte alusel nõuda kahju hüvitamist nõuda endale, vaid kostjale II.
26.4.ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §s 187 sätestatut.
26.5.Riigikohus on 12.06.2019 lahendi nr 2-14-50307 punktis 19.1. leidnud, et ÄS § 180 lg 51 kaitseb osaühingu võlausaldajaid kahte liiki kahju eest. Esiteks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Teiseks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama seda, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda (vt Riigikohtu 25. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 12). ÄS § 180 lg-st 51 tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud varalise kahju suuruse hindamiseks tuleb tuvastada, millal muutus äriühing püsivalt maksejõuetuks ning tekkis juhatuse liikmel kohustus esitada pankrotiavaldus. Seejärel saab kohus hinnata, kui suures ulatuses oleks võlausaldaja sel ajal olemas olnud nõuded olnud võimalik rahuldada pankrotimenetluses, kui pankrotiavaldus oleks õigel ajal esitatud, võrreldes tegeliku olukorraga. See tähendab, et kindlaks tuleb teha vahe hageja nõuete hüpoteetilise ja tegeliku rahuldamise määra vahel. Seega tuli ringkonnakohtul kahju olemasolu ja suuruse hindamiseks tulenevalt VÕS § 127 lg-test 1 ja 4 võrrelda hageja varalist olukorda olukorraga, milles ta oleks olnud juhul, kui kostja ei oleks ÄS § 180 lg-t 51 rikkunud.
26.6.Seega tuleb maakohtul esmalt tuvastada, kas hagejal on tekkinud kahju, millal muutus kostja I püsivalt maksejõuetuks ja tekkis juhatuse liikmel kohustus esitada pankrotiavaldus.
26.6.1.Vaidlus puudub selles, et kostja II ei ole esitanud avaldust kostja I pankroti väljakuulutamiseks. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleva hetkeni ei ole kostja I võlgnevust tasunud, siis võib hagejal olla tekkinud kahju kostja I poolt hagejale müügilepingu alusel väljastatud tasumata jäetud arvetest 13 468,07 euro ulatuses, kui kohus tuvastab, et kostja I oli juba mais/juunis 2017 püsivalt maksejõuetu.
26.6.2.Hageja on väljastanud kostjale I müügilepingu nr xxxx arved nr 7714, 7716, 7775, 8832, 8835 ja 8836, millest kostja I ja Ferm OÜ on tasunud osaliselt arve 7714. Arvete 7714, 7716 ja 7775 kohaselt tekkis maksekohustus 23.05.2017 ning tuli need tasuda hiljemalt 07.07.2017 ja arvete 8832, 8835 ja 8836 järgi tekkis tasumise kohustus 09.06.2017 ja need tuli tasuda hiljemalt 24.07.2017. Seega soetas kostja I kaubad 23.05.2017 ja 09.06.2017 ja jäi tasumisega viivitusse alates 07.07.2017 ja 24.07.2017. Seega tuleb tuvastada, kas kostja I oli püsivalt maksejõuetu juba 23.05.2017 - 09.06.2017 s.t kas kostja II oleks selleks hetkeks, kui hageja kostjale I kaupa müüs olema esitanud juba pankrotiavalduse.
26.7.Kohus leiab, et hageja esitatud tõenditest ei tulene, et kostja oli 23.05.2017 – 09.06.2017 püsivalt maksejõuetu.
26.7.1.Creditinfo maksuvõlgade raportist (t.lk 19) nähtub, et 31.01.2019 seisuga on kostjal I esitamata 8 maksudeklaratsiooni. Kuivõrd nimetatud tõend ei kajasta kohtu hinnangul asja lahendamiseks tähtsust omavat perioodi s.o 23.05.2017 - 09.06.2017, siis ei saa neist järeldada, et kostja I oli vaidlusalusel perioodil püsivalt maksejõuetu.
26.7.2.Tsiviilasjas nr 2-17-11277 esitatud 25.07.2017 pankrotiavalduse (t.lk 161-163) kohaselt on kostjal 2 lõpetatud ja 3 aktiivset maksehäiret ja maksuvõlg. Makseraskuste algus on 2016 aastast. Kostja II 26.06.2017 e-kirjast (t.lk 164) nähtuvalt olid kostjal I sel ajal ajutised makseraskused, mis olid tingitud suurkliendi tasumata arvetest. Pankrotimenetluse lõpetamise teate (t.lk 20) kohaselt lõpetati 11.09.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-11277 kostja I pankrotimenetlus kooskõlas PankrS § 15 lõikega 3. Tsiviilasjas nr 2-17-11277 jättis kohus
kostjale I ajutise halduri määramata, kuna kohus leidis, et võlgnik vaidles nõudele põhjendatult vastu ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (t.lk 22). E-Krediidiinfo andmetest (t.lk 42-43) nähtub, et kostjal I olid võlgnevused alates 2016 oktoobrist. Viimane majandusaastaaruanne on esitatud 30.06.2016 (t.lk 117). Kohtu hinnangul võivad viidatud tõendid küll näidata, et kostjal I olid sel perioodil makseraskused, kuid nimetatud tõenditest ei saa järeldada, et kostja I oli 2017 mais/juunis püsivalt maksejõuetu.
26.7.3.MTA võlapäringu tulemuse päringust nähtuvalt on kostjal I võlg alates 10.08.2017 ning esitamata käibedeklaratsioonid alates 20.02.2018 (t.lk 112). Kohtutäitur algatas kostja I suhtes 22.12.2017 täitemenetluse (t.lk 23-24). 29.01.2018 toimetati kostjale I kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 22.11.2017 maksekäsk (t.lk 25). Kohtutäitur Marek Laanemets avaldas 30.01.2018 täitemenetluse neli vallasasjade enampakkumise teadet (t.lk 26-32 pöördel). Sama täitur avaldas kostja I suhtes 24.04.2018 kaks ning 16.05.2018 ühe kinnisasja enampakkumise teate, millega müüdi kogu kostjale I kuuluv kinnisvara (t.lk 113-115, 118-123). Kohus leiab, et kuivõrd viidatud tõendid iseloomustavad kostja I maksevõimet 2017 augustist 2018 maini, siis ei tõenda need asjaolu, et kostja I oli püsivalt maksejõuetu 2017 mais/juunis. Kohtu hinnangul võib nendest tõenditest järelduda, et kostja I võis olla muutunud püsivalt maksejõuetuks 2018 jaanuariks.
26.8.Osundatust tulenevalt leiab kohus, et kostja I ei olnud 2017 mais/juunis püsivalt maksejõuetu. Seega ei tekitanud kostja II hagejale kahju enne hagejalt kauba ostmist kostja I suhtes pankrotiavalduse esitamata jätmisega ning hageja nõue kostja II vastu tuleb jätta rahuldamata.
27.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 jäävad menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ja kostjate esindajad ei ole kantud menetluskulusid kostja I ja II menetlustoimingute osas eristanud, siis tuleb eeldada, et pool kulutustest on tehtud kostja I ja pool kostja II osas. Seega jääks hageja kostja I suhtes kantud menetluskulud kostja I kanda ja kostja II kulud. Sarnaselt jääks kostjate esindaja kostja I õiguste kaitseks tehtud kulutused kostja I kanda ja kostja II kulud hageja kanda. Seega tuleb menetluskulud jätta täielikult poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.