Inna Mällo ja Rita Mällo avaldus Kohtla-Järve linn,
XXXXXXXXX
korteriühistu
16.veebruari
üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 1. novembri 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Inna Mällo ja Rita Mällo määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitajad:
1.Inna Mällo (isikukood XXXXXXXXXXX)
2.Rita Mällo (isikukood XXXXXXXXXXX) Määruskaebuse esitajate esindaja Andres Kuusk Vastustaja: Kohtla-Järve linn, XXXXXXXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX), volitatud esindaja Aljona Melter
1.Rahuldada Inna Mällo ja Rita Mällo määruskaebus.
korteriühistu 16. veebruari 2019 üldkoosoleku otsuse tühisus.
4.Jätta menetluskulud Kohtla-Järve linn, XXXXXXXXX korteriühistu kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks tsiviilasja lahendanud maakohus.
esindajad
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Inna Mällo ja Rita Mällo (avaldajad) esitasid 17. aprillil 2019 avalduse Kohtla-Järve linn, XXXXXXXXX korteriühistu 16. veebruari 2019 korteriomanike üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Avaldajad ja Eve Karp on korteri asukohaga XXXXXXXXX –18, Kohtla-Järve omanikud. Korteriühistu juhatuse 28. märtsi 2019 e-kirjaga edastati avaldajatele 16. veebruaril 2019 toimunud korduva üldkoosoleku protokoll, mille kohaselt otsustas üldkoosolek kohustada korteri nr 18 omanikke, s.o avaldajaid ja Eve Karpi, võõrandada korter asukohaga XXXXXXXX Kohtla-Järve linnas hiljemalt 30. juuniks 2019. Vabatahtlikult korteri mittevõõrandamise puhul otsustas korteriühistu pöörduda korteriomanike vastu hagiavaldusega kohtusse. Võõrandamise nõude põhjenduseks on korteril nr 18 lasuvad võlgnevused (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 lg 2 p 2). Protokollis on märgitud, et tegu on korduva üldkoosolekuga, kuid sellest ei selgu millal, kus ja millise päevakorraga toimus eelnev üldkoosolek. 16. veebruari 2019 koosoleku ainsaks päevakorra punktiks oli korteriomandi nr 18 võõrandamine. Korteriühistu juhatus on kutsunud kokku korteriühistu erakorralise üldkoosoleku põhikirja p 48 kohaselt omal initsiatiivil, jättes järgimata põhikirja p-s 39 sätestatud 10-päevase kirjaliku etteteatamise tähtaega, rikkudes sellega üldkoosoleku kokkukutsumise põhikirjas sätestatut korda. Samuti on rikutud põhikirja p-s 41 kehtestatud 15-päevalist etteteatamise tähtaega korduva koosoleku kokkukutsumisel. KrtS § 23 lg 1 kohaselt tuleb korduva koosoleku kutsel märkida, et see on otsustusvõimeline olenemata osalejate arvust. Üldkoosoleku otsus on tühine. Korteriomandi võõrandamise nõude rakendamine võlgnevuse sissenõudmisel on lubamatu survestamine ja ei vasta headele kommetele.
2.Korteriühistu vaidles avaldusele vastu. Korteriomanik on kohustatud tasuma korteriühistule majandamiskulusid igakuiselt vastavalt esitatud arvetele. Korteriühistu juhatus pöördus korduvalt telefoni teel avaldajate poole palvega asuda täitma korteriomaniku kohustusi, kuid avaldajad korteriühistu poolt esitatud arveid ei tasunud.
31.augustil 2018 saatis korteriühistu avaldajatele hoiatuse, milles teavitas, et korteri võlgnevus korteriühistu ees 31. augusti 2018 seisuga on 2727 eurot 69 senti ja selle tasumata jätmisel pöördub korteriühistu kohtusse. Vastuses hoiatusele palus avaldajate esindaja edastada kõik majandamiskulusid ja kommunaalteenuste kulusid tõendavad dokumendid, mida korteriühistu ka tegi 9. oktoobril 2018.
Isegi kui korteriühistu pöörduks võlgnevuse nõudega kohtusse, kasvaks võlgnevus edasi, kuna korteriomanikud ei maksa jooksvaid arveid. Eeltoodud põhjusel kutsuti 5. veebruaril 2019 kokku erakorraline üldkoosolek. Kuna üldkoosolekust võttis osa vaid 5 korteriomanikku, siis ei olnud koosolek otsustusvõimeline. Seetõttu kutsuti kokku sama päevakavaga korduskoosolek ning kutse korduskoosolekule riputati trepikodadesse üles 5. veebruari 2019 õhtul. 16. veebruari 2019 korduskoosolekust võttis osa 17 korteriühistu liiget. Kuna tegemist oli korduva üldkoosolekuga, siis oli üldkoosolek otsustusvõimeline. Avaldajad ega E. Karp korterit ei kasuta. Seega korteriühistu ei näe põhjusi, mis takistaksid korteri võõrandamist.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Viru Maakohus jättis 1. novembri 2019 määrusega avalduse korteriühistu 16. veebruari 2019 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda, mõistes avaldajatelt korteriühistu kasuks välja õigusabikulud 176 eurot. Maakohus tuvastas, et korteri nr 18 omanikud on korduvalt rikkunud oma kohustusi teiste korteriomanike (korteri nr 18 majandamiskulud tuli vähemal või rohkemal määral kanda ülejäänud korteriomanikel) ja ka korteriühistu suhtes (korteriühistu põhikirjast tuleneva majandamiskulude tasumise kohustuse rikkumine). Korteri nr 18 omanikud on enam kui kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu (KrtS § 32 lg 2 p-d 1 ja 2). Väär on avaldajate väide, et korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel ei järgitud põhikirja p-s 39 sätestatud 10-päevase kirjaliku etteteatamise tähtaega. Korteriühistu vastuse lisade, 26. septembri 2019 korteriomanike üldkoosoleku protokolli ja korteriühistu lepingulise esindaja 9. ja 17. oktoobri 2018 vastustega avaldajate lepingulisele esindajale on tõendatud, et üldkoosolek järgis korteriomandi võõrandamise otsustamisel nii korteriomandi- ja korteriühistu seaduses kui ka korteriühistu põhikirjas sätestatut. Avaldajate väide, et korteriomandi võõrandamise nõude rakendamine võlgnevuse sissenõudmisel on lubamatu survestamine ja ei vasta headele kommetele, on paljasõnaline. Korteri omanikke, sh avaldajaid, hoiatati, et juhul kui nad ei asu võlgnevust tasuma, pöördub korteriühistu korteriomanike esindajana kohtusse. Avaldajatel oli piisavalt aega asuda korteriühistuga läbirääkimistesse võlgnevuse vaidlustamiseks või tasumiseks, kuid alates augustist 2018 korteri nr 18 kaasomanikud 12 kuu jooksul ei võtnud ette mõistlikke samme, et vältida korteriomandi võõrandamist. Korteriühistu on enne kohtusse pöördumist esitanud vastavalt korteri nr 18 omanike esindaja soovile kõik soovitud dokumendid, mis kajastasid võlgnevuse moodustumist ja suurust. Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata 26. augustil (maakohtu määruses on ekslikult märgitud september) 2019, millega korteriomanikud kinnitasid oma soovi kohustada avaldajaid võõrandama korter asukohaga XXXXXXXX, Kohtla-Järve, ei tähenda ainult elektroonilist hääletamist. Olukorras, kus kõigil korteriomanikel ei pruugi olla võimalust elektrooniliseks hääletamiseks, oli korteriühistu poolt korraldatud hääletamine mõistlik lahendus.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määrus täies ulatuses, rahuldada avaldajate avaldus 16. veebruari 2019 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks ning jätta menetluskulud korteriühistu kanda. Maakohus on ekslikult leidnud, et avaldajad ei asunud korteriühistuga läbirääkimistesse võlgnevuse vaidlustamiseks või tasumiseks. Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata,
et 11. septembril 2018, s.o koheselt peale hoiatuse esitamist, esitasid avaldajad korteriühistule sellega mittenõustumuse ja palusid selgitada võlgnevuse sisu. Korteriühistu reageeris alles
9.oktoobril 2018. Korteriühistu ei ole kuni käesoleva ajani suutnud selgitada võlgnevuse sisu ja koosseisu ja ei teinud seda ka maakohtu poolt määratud tähtaja jooksul, s.o 21. oktoobriks 2019. Maakohus jättis tähelepanuta korteriühistu põhikirja p-i 28, mille kohaselt nõutakse liikmete maksete võlgnevus sisse kohtu korras. Korteriühistu hoidub kõrvale väidetava võlanõude vaidlusest ja ei ole suutnud esitada nõude olemasolu kinnitavaid tõendeid. On sisuliselt võimatu, et 31. augusti 2018 hagihoiatuses toodud nõue 2727 eurot 69 senti on
1.veebruari 2019 seisuga suurenenud 4105 euroni, s.o 1288 euro võrra. Võlgnevuse tasumise nõuet ei saa rahuldada korteri sundvõõrandamisega. Korteriühistu oli teadlik, et avaldajad ei saa võõrandada neile 1⁄2 osas kuuluvat korteriomandit, kuna korteriomandile on 30. detsembri 2014 kohtumääruse alusel kinnistusraamatusse kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks E. Karpi kasuks, kes on ülejäänud 1⁄2 korteriomandi kaasomanik ja kellega korteriühistu suhtleb regulaarselt. Avaldajatel puudub juurdepääs korterile ja avaldajad ei ole saanud kutseid 5. veebruaril ja
16.veebruaril 2019 toimunud koosolekutele, kuigi korteriühistul on olemas avaldajate ja nende esindaja kontaktandmed ja telefonid. Korduva koosoleku kutse on edastatud KrtS § 23 lg 2 nõuded rikkudes, mis sätestab, et uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetakse otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva pärast. Korteriühistu põhikirja p 41 järgi tuleb sama päevakorraga korduvast koosolekust kirjalikult ette teatada 15 päeva. Maakohus ei saanud tuvastada, et korteri nr 18 omanikud on korduvalt rikkunud oma kohustusi teiste korteriomanike ja korteriühistu suhtes ning et korteri nr 18 omanikud on enam kui kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu, kuna korteriühistu ei ole suutnud tõendada võlgnevuse suurust ja selle ajalist tekkimist. Otsus on vastuolus heade kommetega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt. 16. veebruari 2019 üldkoosolekul võeti ilma korteri nr 18 omanike osaluseta vastu otsus, mida avaldajatel ei ole võimalik täita, kuna korteriomandil lasub võõrandamispiirang. Korteriühistul on 32 liiget, otsus võeti sisuliselt 5 liikme poolt, kellel on teiste liikmete volitused. Selliselt otsuse vastu võtmine ilma korteri 18 osanike nõusolekuta ja kohaloluta, olukorras kus võlanõue on õigustatult vaidlustatud, on heade kommetega vastuolus ning seetõttu TsÜS § 38 lg-st 2 ja MTÜS § 241 lg-st 1 tulenevalt tühine.
5.Korteriühistu vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus on õigesti tuvastanud, et avaldajad on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu (KrtS § 32 lg 2 p 2). Võlgnevus korteriühistu ees on kujunenud välja aastatega alates augustist 2014 kuni tänapäevani. Hoiatuse esitamisel augustis 2018 moodustas võlgnevus koos viivistega 3606 eurot 1 senti, ilma viivisteta 2727 eurot 69 senti. 16. veebruaril 2019 moodustas võlgnevus juba 4105 eurot 19 senti koos viivistega, millest 953 eurot 40 senti on viivised ja põhivõlgnevus 3151 eurot 79 senti. Seega on võlgnevus 31. augustist 2018 kuni 1. veebruarini 2019 suurenenud 424 euro 10 sendi võrra, mitte 1288 euro võrra. Avaldajad ei asunud korteriühistuga läbirääkimistesse võlgnevuse vaidlustamiseks või tasumiseks. Peale võlgnevuse summat puudutavate dokumentide esitamist avaldajatele, ei ole avaldajad asunud võlgnevust tasuma ega jooksvaid arveid maksma.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus rahuldab avalduse korteriühistu 16. veebruari 2019 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotuse ning jätab menetluskulud korteriühistu kanda (TsMS § 173 lg 3, § 172 lg 1).
7.Avaldajad paluvad tuvastada korteriühistu 16. veebruari 2019 üldkoosoleku otsuse tühisus põhjusel, et korteriühistu on rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Avaldajad leiavad lisaks, et koosoleku otsus on heade kommetega vastuolus. Seaduse kohaselt on koosoleku otsused tühised, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, koosolekul ei osale ega ole esindatud kõik korteriomanikud ning korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida (KrtS § 29 lg 1). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldustega selles, et korteriühistu kutsus üldkoosoleku kokku järgides seaduses sätestatud nõudeid ja korteriühistu põhikirja. Maakohus on ka ekslikult lugenud tõendatuks, et üldkoosolekul on korteriomandi võõrandamise otsustamisel järgitud nii korteriomandi- ja korteriühistu seaduses kui ka korteriühistu põhikirjas sätestatut. Maakohus on tuginenud korteriühistu vastuse lisadele (s.o 5. veebruari 2019 ja 16. veebruari 2019 üldkoosolekute kutsetele ja protokollidele ning 6 korteriomaniku kinnitusele),
26.septembri 2019 korteriomanike üldkoosoleku protokollile ja korteriühistu lepingulise esindaja 9. ja 17. oktoobri 2018 vastustele. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilasja materjalides puudub 26. septembri 2019 korteriomanike koosoleku protokoll. Korteriühistu on esitanud
26.augusti 2019 hääletusprotokolli, mis puudutab aga otsuse vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata ega käsitle vaidlustatud 16. veebruari 2019 üldkoosoleku kokkukutsumist. Samuti ei ole 9. oktoobri ja 17. oktoobri 2018 kirjad asjakohased. Nimetatud kirjad puudutavad korteriühistu ning avaldajate esindaja varasemat kirjavahetust ega käsitle hilisemat üldkoosoleku kokkukutsumist. Seega on maakohus rajanud oma otsustuse koosoleku kokkukutsumise korra järgimise kohta osaliselt asjakohatutele tõenditele.
8.Tsiviilasja materjalide kohaselt kutsuti 5. veebruari 2019 erakorraline üldkoosolek kokku, pannes sellekohased teated trepikodade stendidele 25. jaanuaril 2019 (tl 40). Ringkonnakohtul puudub alus kahelda 6 korteriomaniku poolt kirjalikult antud kinnituses, et 5. veebruari 2019 üldkoosoleku kokkukutsumise teade pandi stendidele 25. jaanuaril 2019, seega korteriühistu põhikirja p-s 39 sätestatud 10-päevast etteteatamise tähtaega järgides. Ringkonnakohus märgib, et 5. veebruari 2019 teatel puudub aga üldkoosoleku läbiviimise koht, seega on rikutud põhikirja p-i 39 (2). Vaidlust ei ole, et 5. veebruari 2019 koosolek ei olnud otsustusvõimeline. Korteriühistu kinnitusel otsustati korraldada korduv koosolek sama päevakorraga ning kutse korduvkoosolekule pandi 5. veebruari 2019 õhtul trepikodade stendidele (tl 40).
9.Esmase ja korduva üldkoosoleku toimumise ajaline vahe on 11 päeva (esmane koosolek oli
5.veebruaril 2019 ning korduv koosolek 16. veebruaril 2019). Korteriühistu kinnitusel pandi teated korduva koosoleku läbiviimisest üles esmase koosoleku läbiviimise päeva õhtul, s.o
5.veebruaril 2019 (tl 40). KrtS § 23 lg 2 järgi saadetakse uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva pärast. Korteriühistu põhikirja p 41 teise lause kohaselt tuleb juhul, kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutud arv liikmeid, sama päevakorraga koosolek uuesti kokku kutsuda, teatades sellest kirjalikult 15 päeva ette. Kuivõrd korteriühistu on avaldanud teate korduvkoosoleku
läbiviimisest otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumise päeval ning otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku ja uue koosoleku vahele jäi põhikirjaga ettenähtust 15 päevast vähem päevi, s.o 11 päeva, siis on ringkonnakohtu hinnangul oluliselt rikutud korduva üldkoosoleku kokkukutsumise korda. KrtS § 23 lg 1 teise lause kohaselt peab korduva ja sama päevakorraga koosoleku kokkukutsumise teatel muuhulgas olema märgitud, et korduv üldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Selline viide 16. veebruari 2019 üldkoosoleku teatel puudub (tl 35). Samuti puudub üldkoosoleku läbiviimise koht (põhikirja p 39). KrtS § 20 lg 4 järgi juhul, kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade saata sellel aadressil. 16. veebruari 2019 üldkoosoleku teade pandi üles trepikodade stendidele. Ringkonnakohtu hinnangul on rikutud ka kutse elektronposti aadressile edastamise nõuet. Korteriühistu poolt esitatud hagihoiatuse kohaselt on korteriühistul hiljemalt 31. augusti 2018 seisuga, s.o enne vaidlustatud üldkoosoleku toimumist, olnud teada avaldajate e-posti aadressid. Korteriühistu pole menetluses väitnud, et kutsed oleksid avaldajate e-posti aadressile edastatud. Avaldajate kinnitusel said nad vaidlustatud otsusest teada alles 28. märtsi 2019 juhatuse e-kirjaga. Otsusest e-posti kaudu teadasaamine kinnitab ringkonnakohtu hinnangul veelgi, et juhatusel olid avaldajate e-posti aadressid olemas ning juhatus oleks pidanud üldkoosoleku teated sinna saatma. Vaidlus puudub, et avaldajad ei kasuta korterit igapäevaselt, seega on eluliselt usutav avaldajate määruskaebuse väide, et neil ei olnud võimalik tutvuda trepikodade stendidele pandud koosoleku toimumise teadetega.
10.Kuivõrd ringkonnakohus tuvastas, et 16. veebruari 2019 korduva üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud kokkukutsumise korda ning seetõttu on otsus tühine (KrtS § 29 lg 1), siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks andma hinnangu avaldajate määruskaebuse väitele, et otsus on vastuolus heade kommetega TsÜS § 38 lg-st 2 ja MTÜS § 241 lg 1 järgi. Samuti ei anna ringkonnakohus hinnangut korteriühistu rahaliste nõuete põhjendatusele ja suurusele ega avaldajate väitele, et korteriomandil lasuva keelumärke tõttu ei ole sundvõõrandamine üldse võimalik. Korteriomandi võõrandamisele sundimine on äärmuslik abinõu, mille kasutamiseks tuleb tuvastada vajalike eelduste olemasolu. Võlgniku kohustamiseks KrtS § 32 lg 2 p 2 alusel korter võõrandada, kui ta on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu, tuleb seega eelnevalt teha kindlaks majanduskulude igakuine võlgnevus (vt varem kehtinud KOS suhtes Riigikohtu 22. november 2006. a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-06, p 12). Korteriühistul tuleb tõendada võlgnevuse kujunemine, ta peaks oma nõude tõendamiseks esitama avaldajatele osutatud teenustele kehtestatud tariifid (või siis muu kokkulepe avaldajatega), millest on lähtutud kommunaalkulude suuruse arvestamisel. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et üldkoosoleku otsus ei ole tühine, kui selle vastuvõtmisel on osad korteriomanikud osalenud volituse kaudu. Korteriühistu põhikirja p 17 (2) järgi on ühistu liikmel õigus võtta osa ühistu üldkoosolekust isiklikult või esindaja kaudu. Avaldajad ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid korteriomanike poolt antud volitustele.
11.Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Ringkonnakohtu määruse kohaselt rahuldatakse määruskaebus ja avaldus. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
Ringkonnakohus rahuldab avaldajate avalduse, seega on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud korteriühistu kanda. Ringkonnakohtu määrusega muudeti maakohtu määrust määral, mis tõi kaasa ka menetluskulude jaotuse muutmise. Seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise tervikuna maakohtu otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras (Riigikohtu 28. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-13-37940, p 14.2; 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.