Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hiie Lindmets
Määruse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2019, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-2447
Tsiviilasi
T. S. (pankrotis) pankrotimenetlus
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine lõpparuande kinnitamisega, pankrotihalduri tasu määramine ja kulutuste kinnitamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende võlgnik T. S. (isikukood XXX; elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
pankrotihaldur Küllike Mitt (OÜ Õigusbüroo Faktootum; Õpetaja 9a, 51003 Tartu; e-post [email protected]) 10. detsember 2019
22,05 2 063,46 11198910) Express Credit AS (rk a/a XXX SEB Pank AS
32,75 3 063,76 12338141) OK Incure OÜ (rk a/a XXX, viitenumber
40,52 3 791,36 11542046) XXX TCM Estonia OÜ (rk a/a XXX, viitenumber
4,68 437,64 12003417) XXX Kokku
9 356,22
20,09 1 464,95 10746479) XXX LHV Pank AS-is, viitenumber XXX 2 Aktiva Finants OÜ (rk 56,68 4 132,91 saaja: Julianus Inkasso OÜ, a/a
10746479) XXX LHV Pank AS-is, viitenumber XXX Castovanni OÜ (rk saaja: Julianus Inkasso OÜ, a/a
6,05 440,92 12838168) XXX LHV Pank AS-is, viitenumber XXX Castovanni OÜ (rk saaja: Julianus Inkasso OÜ, a/a
17,18 1 252,75 12838168) XXX LHV Pank AS-is, viitenumber XXX Kokku
7 291,53
Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2019 540 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1)
arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib töövõimetoetusele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel kuulates võimalusel korral ära ka võlgniku. Haldur on töövõimetoetusest teinud pankrotivarasse kinnipidamisi 126,63 €; 2) aprillis ja juunis 2019 Eesti Töötukassa poolt makstavad koolituse stipendiumid ja sõidukulude hüvitised kogusummas 5,44 €. TMS § 131 lg 1 p 5 kohaselt ei saa Eesti töötukassa kaudu makstud töötutoetusele, stipendiumile, sõidu- ja majutustoetusele ning ettevõtluse alustamise toetusele sissenõuet pöörata; 3) aprillis 2019 Maksu- ja Tolliameti poolt tulumaksu tagastus summas 306,31 €. Haldur on TMS § 130 ja § 132 alusel teostanud tagastatud tulumaksu arvelt pankrotivarasse kinnipidamise kogusummas 61,27 €. 4) igakuiselt Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav puudega isiku sotsiaaltoetus. Kokku on pankrotimenetluse ajal laekunud T. S. kontole sotsiaaltoetuse makseid summas 254,17 €. TMS § 131 lg 1 p 2 kohaselt ei saa sotsiaaltoetusele sissenõuet pöörata. T. S. avalduse alusel on pankrotihaldur pidanud isiku sissetulekutest vabatahtliku täitmise korras täiendavalt kinni 52,49 €. II Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta (PankrS § 162 lg 2 p 2)
pankrotimenetluses
pankrotimenetluse kulud kokku 293,68 €. Nimetatud
1) kontoriruumide ja -seadmete kasutamisega seotud kulud 207,90 € (19,25 h x 9,00 = 173,25 + km 34,65 = 207,90 €) 2) pankrotimenetluse ajal koosoleku ruumi kasutamisega seotud kulud 17,27 € (1,5 h x 9,59 = 14,39 + km 2,88 = 17,27 €); 3) koopiate ja arvutiväljatrükkide tegemisega seotud kulud 66,47 € (412 lk x 0,134 = 55,39 + km 11,08 = 66,47 €); 4) pankrotimenetluse ajal pangateenuste kasutamisega seotud kulud 2,04 € (teenustasud 8 x 0,16 = 1,28 €; 2 x 0,38 = 0,76 €; ).
varaga menetluse puhul. Eeltoodut arvestades leiab pankrotihaldur, et ka käesoleval juhtumil on põhjendatud halduritasu arvestamine mitte PankrS 651 lg 1 alusel (st 20% pankrotivaralt), vaid PankrS §-st 23 lg 1-3 (st tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kulunud aeg). Pankrotihaldur taotleb tasu tema poolt allpool kirjeldatud tööde tegemiseks kulutatud aja (20,75 töötundi) eest kokku 500 € arvestusega 1 töötund ~ 24,10 € järgmiselt:
Pankrotihaldur taotleb halduritasu määramist OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (so büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb). OÜ Õigusbüroo Faktootum on käibemaksukohustuslane, mistõttu lisandub taotletavale halduritasule käibemaks 20% halduritasust - so 100 €. Halduritasu väljamaksel lisandub panga teenustasu summas 0,16 €. III Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (PankrS § 162 lg 2 p 3) Vastavalt Tartu Maakohtu 29.08.2019 määrusega tsiviilasjas 2-19-2447 kinnitatud jaotusettepanekule kuulusid T. S. pankrotimenetluses jaotusettepaneku alusel rahuldamisele nõuded järgnevalt: I. rahuldamisjärgu nõuded (pandiga tagatud nõuded) 0,00 €; II. rahuldamisjärgu nõuded (muud tähtaegselt esitatud ja tunnustatud nõuded) 9621,67 €; III rahuldamisjärgu nõuded (tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded) 7291,53 €. Lõpparuande kohtule esitamise hetkeks on T. S. pankrotimenetluses tehtud jaotusettepaneku alusel väljamakseid 2. rahuldamisjärgu võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 2,76% ulatuses summas 265,45 €. Andmed jaotiste alusel igale võlausaldajale väljamakstud raha kohta on järgmised: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel – puuduvad; 2) rahuldamisjärk - muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Jaotise % Rahuldamata Makserekvisiidid Jrk Võlausaldaja nõude summa eurodes Placet Group OÜ (rk a/a XXX LHV Pank AS
22,05 2 063,46 11198910) Express Credit AS (rk a/a XXX SEB Pank AS
32,75 3 063,76 12338141) OK Incure OÜ (rk a/a XXX, viitenumber
40,52 3 791,36 11542046) XXX TCM Estonia OÜ (rk a/a XXX, viitenumber
4,68 437,64 12003417) XXX Kokku
9 356,22 3) rahuldamisjärk - tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded: Rahuldamata Makserekvisiidid Jrk Võlausaldaja Jaotise % nõude summa eurodes Aktiva Finants OÜ (rk saaja: Julianus Inkasso OÜ, a/a
20,09 1 464,95 10746479) XXX LHV Pank AS-is, viitenumber XXX Aktiva Finants OÜ (rk saaja: Julianus Inkasso OÜ, a/a
56,68 4 132,91 10746479) XXX LHV Pank AS-is, viitenumber XXX Castovanni OÜ (rk saaja: Julianus Inkasso OÜ, a/a
6,05 440,92 12838168) XXX LHV Pank AS-is, viitenumber XXX Castovanni OÜ (rk saaja: Julianus Inkasso OÜ, a/a
17,18 1 252,75 12838168) XXX LHV Pank AS-is, viitenumber XXX Kokku
7 291,53 Lõpparuande kinnitamisel peab kohus võtma seisukoha T. S. suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise küsimuses. Eeldusel, et kohus selle menetluse algatab ning võlgnikul on sissetulekuid kohustustest vabastamise menetluse ajal, teeb kohtu poolt nimetatav
usaldusisiku kohustusi täitev isik edaspidi jaotiste katteks väljamakseid üks kord aastas (PankrS § 172 lg 2). IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 2 p 4) T. S. pankrotivaras ei ole olnud pandiga koormatud vara. Seega ei ole T. S. pankrotimenetluses pandieseme müüki toimunud. V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (PankrS § 162 lg 2 p 5) T. S. pankrotivaras ei ole müümata pankrotivara. Lõpparuande esitamise hetkeks ei ole haldurile teadaolevalt T. S. l teistelt isikutelt vara saada. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel ja kohtuvaidlustest (PankrS § 162 lg 2 p 6) Pankrotimenetluse läbiviimisel on pankrotihaldur: 1) selgitanud vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi; Pankrotimenetluse läbiviimisel ei ole õnnestunud tuvastada selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. 2) selgitanud teiste isikute poolt võlgniku vastu esitatud nõudeid (kontrollinud algdokumentide korrektsust ja nõude põhjendatust/tõendatust); T. S. pankrotimenetluses toimus 26.06.2019 nõuete kaitsmise koosolek, millel haldur tunnustas esitatud nõudeid summas 16 913,20 €; Haldur esitas 31.07.2019 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kinnitamiseks T. S. pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku. Kohus on jaotusettepaneku kinnitanud 29.08.2019 määrusega. Määrus jõustus 14.09.2019. 3) nõudnud võlgnikult andmeid tema tegevuse ja sissetulekute kohta pankrotimenetluse ajal; Pankrotihaldur on regulaarselt suhelnud võlgnikuga eelpool nimetatud informatsiooni saamiseks. Haldurile teadaolevalt on T. S. täitnud pankrotimenetluse ajal informatsiooni esitamise kohustust. 5) pidanud jooksvalt arvestust võlgniku sissetuleku üle ning taganud võlgnikule pankrotiseaduses ning täitemenetluse seadustikus sätestatud ulatuses rahaliste vahendite saamise pankrotimenetlusega seoses blokeeritud arvelduskontodelt; 6) viinud seaduses sätestatud juhtudel läbi võlausaldajate üldkoosolekuid ja koostanud seaduses sätestatud ettekandeid ja aruandeid kohtule ning võlausaldajatele. Muuhulgas valmistas haldur ette koosoleku (18.10.2019), mille päevakorda oli planeeritud T. S. pankrotimenetluse lõpetamise, kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja usaldusisiku valimise otsustamine. Koosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat. VII Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (PankrS § 162 lg 2 p 7) Käesoleva lõpparuande esitamise hetkeks on võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud järgmine (muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel):
Protsent tunnustatud nõudest 97,24
2 Express Credit AS (rk 12338141) 3 OK Incure OÜ (rk 11542046) 4 TCM Estonia OÜ (rk 12003417) Kokku
3 150,68 3 898,93 450,06 9 621,67
3 063,76 3 791,36 437,64 9 356,22
97,24 97,24 97,24
Protsent tunnustatud nõudest
VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8) T. S. pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ega kavatseta ka esitada teiste isikute vastu. Haldurile teadaolevalt ei ole T. S. (pankrotis) vastu teiste isikute poolt hagisid esitatud. IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (PankrS § 162 lg 2 p 9) Aruandes nimetatud massikohustustele ja pankrotimenetluse kuludele täiendavaid kulutusi pankrotihaldur teinud ei ole. Maksejõuetuse tekkimise põhjused T. S. selgituste kohaselt on tema võlad tekkinud seoses isikliku raske olukorraga. Tal puudub hea eriala ja seetõttu on raske leida hästitasustatavat tööd. Töö leidmist Eesti Vabariigis on raskendanud ka asjaolu, et ta ei valda piisavalt hästi eesti keelt. Ta on töötanud ainult lihttöölisena (koristaja, lihvija). Perioodidel, kui oli töö, püüdis ta isiklikku elu korraldada ja võttis laenu. Paraku kaotas ta ettevõtete majandusraskuste tõttu mitmel korral töö, mis tõi endaga kaasa ka tema suutmatuse võetud laenukohustusi täita. See sundis omakorda võtma uusi lühiajalisi laene. Vahetult enne pankroti väljakuulutamist otsis ta aktiivselt võimalusi uue töökoha leidmiseks ja sissetulekute suurendamiseks, muuhulgas läks ka Töötukassa vahendusel eesti keele kursustele. Pankrotimenetluse ajal, so 06.06.2019 õnnestus tal saada tööle Eesti Post AS-i (rk 10328799) täistööajaga postikulleri ametikohale põhitöötasu määraga XXX €/kuus (brutos). See on võimaldanud tal asuda ka enda võlakohustusi vähendama. Senises pankrotiavalduse menetluses kogutud informatsioon suures osas kinnitab T. S. poolt antud seletusi maksejõuetuse tekkimise asjaolude kohta. Vaadates T. S. täitmata võlakohustuste nimekirja võib väita, et maksejõuetuse tekkimise üheks põhjuseks on kindlasti asjaolu, et isik ei ole hinnanud piisavalt põhjalikult laenutoodete kasutamisega seotud riske, mis talle kaasnevad juhul kui tema igapäevased kulud suurenevad samal ajal kui tema sissetulekud ei suurene või hoopis vähenevad. Võlgniku finantsalane käitumine ilmselt ei olnud konservatiivne ja läbimõeldud, kuid paraku saab sama öelda paljude isikute, sealhulgas peaaegu kõikide maksejõuetuks muutunud füüsiliste isikute kohta. Seega võib öelda, et võlgniku maksejõuetus on mõtlematu finantskäitumise paratamatu tagajärg. Kokkuvõttes on haldur seisukohal seisukohal, et T. S. maksejõuetuse põhjuseks on nn muu asjaolu. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine
Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 1 ja 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse, et lõpparuandele võivad võlausaldajad kohtule esitada vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest. Halduri lõpparuande kinnitamise taotlusest nähtuvalt on seaduses ettenähtud teade lõpparuande kohta avaldatud 18.10.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud 28.10.2019 ja vastuväiteid kohtule esitatud ei ole. Lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-s 2 sätestatule. Neil asjaoludel kohus leiab, et lõpparuanne T. S. (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu PanrkS § 163 lg 5 tähenduses. PankrS § 163 lg 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. T. S. (pankrotis) pankrotihaldur Küllike Mitt on palunud kohtul kinnitada pankrotihalduri tehtud vajalikud ja põhjendatud pankrotimenetluse kulud 293,68 eurot ja edaspidi pankrotihalduri tasu väljamaksmisel lisanduv kulu 0,16 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri tehtud kulutused on põhjendatud ja tuleb kohtu poolt kinnitada. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 65 lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Pankrotihaldur on esitanud kohtule aruandes nimekirja teostatud toimingutest. Pankrotimenetluses on halduril olnud 20,75 töötundi. Pankrotihalduri tunnitasuks on 24,10 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja mahtu ning pankrotivara suurust, peab kohus põhjendatuks rahuldada Küllike Miti taotluse ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 500 eurot, millele lisandub käibemaks 100 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista euro ulatuses pankrotivara arvel ning büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Küllike Mitt vabastada pankrotihalduri kohustusest T. S. pankrotimenetluses. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lg-s 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite.
T. S. pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek 15.04.2019. T. S. on kohtule esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotiavalduses 15.02.2019. Võlgniku avaldus sisaldab PankrS § 170 lg-s 2 nimetatud kinnitusi. Võlgniku avaldus on seega esitatud tähtaegselt ning vastab seaduse nõuetele. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud PankrS §-s 173 toodud kohustusi. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada T. S. kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitanud. Samuti ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid sellele, et T. S. täidab ise usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on esitanud kohtule kinnituse, et tal ei ole vastuväiteid selle suhtes, et kohus kohustab teda täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus kuulas võlgniku ära 10.12.2019 toimunud istungil. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning T. S. t ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab T. S. t esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtted iga kuue (6) kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 1. augustiks 2020, järgnev 1. veebruariks 2021, jne. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt T. S. tööandjale, Sotsiaalkindlusametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi peab PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust (T. S. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab T. S. kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75 protsenti jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Kohus juhib tähelepanu, et Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui T. S. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada
arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.