lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-17444/8

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 18.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-17444/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1898
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht

18.12.2019, Rakvere

Tsiviilasja number

2-19-17444

Tsiviilasi

M M avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja: M M, ik xxxx, elukoht xxxx; xxxx; lepinguline esindaja Harland Paas

esindajad

Ajutine pankrotihaldur: Tiia Kalaus- Tartu Soola 3, tel 7407 662, 504 6694; [email protected]

RESOLUTSIOON

Rahuldada M M avaldus. Kuulutada välja võlgniku M M, ik xxxx pankrot 18.12.2019 kell 13.00. Pankrotimenetlus on algatatud Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr. 2015/848 artikkel 3 lõike 1 alusel ning selle suhtes kohaldatakse Eesti Vabariigi seadust. Pankrotihalduriks nimetada Tiia Kalaus- Tartu Soola 3, tel 7407 662, 504 6694; [email protected]. Kinnitada ajutise pankrotihalduri tasu summas 531.60 eurot, lisandub käibemaks ja välja mõista see pankrotivara arvel, kandmisega OÜ Civilex kontole nr EE312200221055387366 SwedBank.

Menetluskulu PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes jääb võlgniku kanda. Pankrotiseaduse § 85 kohaselt kohustada võlgnikku andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige võlgniku vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta. PankrS § 89 kohaselt kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust PankrS § 85-88, § 20 ja § 35 lõike 1 p 3 sätestatud kohustuste rikkumisega. Käesolevas menetluses on kohustatud isikuks M M keda ülalnimetatud kohustuste tekkimisest teavitada käesoleva määruse saatmisega. Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek ja võlgniku vande andmine 22.01.2020 kell 14.30 Rakveres, Rohuaia 8, saalis nr. 2. Kohustada võlgnikku osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Võlausaldajatel teatada haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg 1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse halduri poolt esitatud pankrotimääruse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

Kohtumäärus tehakse teatavaks 18.12.2019 kell 13.00. Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Tartu Maakohtu registriosakonnale. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. PankrS § 32 sätestab, et pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud

1.Viru Maakohtu menetlusse saabus 07.11.2019 M M avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik alates 2019 kevadest toimunud võimalusi enda rahalise olukorra parandamiseks ja on sel eesmärgil külastanud laenu- ja investeerimisvõimalusi pakkuvaid netilehekülgi. Reeglina nõuti temalt maksete tegemist enne laenu väljamakse tegemist. Nimetatud nn eelmaksete tegemiseks võttis võlgnik korduvalt laenusid eesti pankadest ja kiirlaenuettevõtetest. Käesoleval ajal on tema täitmata kohustusi kokku ca 75 000 eurot. Varaks nimetab võlgnik 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist ja sõiduautot, kokku väärtuses 5500 eurot.
2.Ajutine pankrotihaldur esitas 11.12.2019 alljärgneva aruande: Kinnistusraamatu kohaselt kuulub võlgnikule 1⁄2 kaasomandist korteriomandile xxxx linnas. Korteriomandi teine kaasomanik on võlgniku tütar K M. Ehitusregistri andmetel on tegemist 1972.a. ehitatud 60-korteriga 5-korruselise elamuga. Ajutise halduri hinnangul ja kv.ee portaali kohaselt on tegemist renoveeritud elamuga xxxx linnas. 2-toalise korteri hinnaks portaalis oli pakutud 23 000 eurot. Arvestades, et võlgnikule kaasomandi alusel kuuluv korter on 1-toaline, siis võiks prognoositav korteriomandi väärtus olla ca 12 000 – 15 000 eurot. Hind sõltub suuresti ka korteri seisukorrast, mille kohta ajutisel halduril käesoleval ajal andmed puuduvad. Seega, ajutise halduri hinnangul võiks võlgnikule kuuluva 1⁄2 kaasomandi osa väärtus olla ca 5000 – 7000 eurot. Võlgniku enda elukoht käesoleval ajal on xxxx. Kinnistusraamatu kohaselt on kinnistu omanikuks Ü K (ik xxxx). Kinnistut koormavad hüpoteegid SEB Pank kasuks kokku summas 698 000 krooni (44 610,33 eurot).
2.2.Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid:
2.2.1.Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto xxxx (v.l. 1992). Sõiduki taustauuringu andmetel on läbisõit üle 400 000 km, sõidukil on kehtiv liikluskindlustus ja tehnoülevaatus on kehtiv kuni august 2020.a. Auto.24 portaalis analoogsete parameetritega sõidukit ajutine haldur ei leidnud. Prognoositavalt arvestades auto läbisõitu ja väljalaske aastat võib vara väärtuseks hinnata ca 1000 eurot. Võlgnik on märgitud kasutajaks sõidukile xxxx (v.l. xxxx), omanik Ü K.
2.2.2.Muu vallasvara: Ajutine haldur ei ole võlgnikul registrisse kantud vara tuvastanud. Võlgnik on kinnitanud avalduses, et tal puudub muu likviidne vara.
2.2.3.Rahalised vahendid : Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: Nr xxxx Swedbank, mille jääk oli 29.11.2019 seisuga negatiivne -0,92 eurot, kontol broneering 0,96 € kaardi kuutasudest ja 37,79 € laenulepingu nõudest (jooksev makse). Võlgniku nimel on pangas limiidikonto xxxx, mille jääk on negatiivne -1798,62 eurot. Konto väljavõtte kohaselt on võlgnikule perioodil 2018-2019 laekumised tuluna töötasu ja igakuised laekumised eraisikutelt T M ja K M. Tasutud on igapäevaseid makseid ja laenulepingute tagasimakseid. Perioodil august-september 2019 on võlgnik teostanud suures ulatuses makseid välismaistele kontodele. Nimetatud ülekanded tõendavad võlgniku antud kirjalikku selgitust tema rahakasutuse kohta. Nr xxxx SEB Pank, mille jääk on 0,00 eurot. Lisaks tavapärasele arvelduskontole on võlgnikul SEB Pangas avatud kaardikonto (saldo 0,00 €) ja kogumishoius (saldo 3,02 €). Kontole on laekunud erinevad toetused, rahaliste vahendite kasutamine laenude tagasimakseteks ja igapäevaste kulude tasumiseks. Pärast pankrotiavalduse menetlusse võtmist on ajutine haldur andnud võlgnikule nõusoleku SEB Pangas rahaliste vahendite kasutamiseks kuni 720 €/kuus. Teistes krediidiasutustes võlgnikul lepingulised suhted puuduvad. Pensionikeskuse andmetel on isik liitunud kohustusliku kogumispensioniga 1.1.2002, kuid selle osakud ei ole pankrotimenetluses realiseeritavad. Maksu- ja Tolliameti kinnitusel on perioodil 2018 – 2019 võlgnikule töötasu deklareerinud Osaühing xxxx. Igakuine laekumine on keskmiselt olnud üle 1000 euro. Samuti on võlgnik saanud tasu Sotsiaalkindlustusametilt ja Haigekassalt. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik saanud töötasu määras, mis oleks võimaldanud oma kohustustega normaalset toimetulekut. Võlgnik on selgitanud, et töötab ühes kohas juba palju aastaid ja ilmselt on tema töötasu olnud ikka vähemalt keskmine. Seega jääb arusaamatuks, milleks oli võlgnikul üldse vaja lisa rahalisi vahendeid laenuna võtta. 2.2.4 Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Võlgnik oma avalduses ei ole esitanud andmeid talle võlgu olevate isikute kohta. 2.2.5 Seosed äriühingutega Äriregistri andmetel võlgnikul puuduvad seosed äriühingutega. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule kuuluva kinnisvara väärtus võib olla prognoositavalt 5000 eurot ja vallasvara väärtus ca 1000 eurot. Võlgnik ise on oma vara väärtuseks hinnanud ca 5500 eurot. Rahaliste vahendite arestimise võimalus selgub jooksvate kuude tulude alusel.

III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Pandiga tagatud nõuded: SEB Pank – eluasemelaen, jääk ennetähtaegse lõpetamise korral 11 322,12 eurot. Nõue on tagatud hüpoteegiga Ü K kuuluvale kinnistule. Pandiga tagamata nõuded: Placet Group OÜ – kolme krediidikonto laenulepingu alusel kokku 5 104,92 eurot; BIGBANK AS – kolme tarbijakrediidilepingu alusel kokku 7 095,20 eurot; HOLM BANK (end. Koduliising) – kahe laenulepingu alusel kokku 6 280,96 eurot. SEB Pank (püsimaksega krediitkaart ja eraisiku arvelduslaen) summas 1 360,41 eurot. Swedbank (laenuleping) jääk 1 836,41 eurot. Alljärgnevalt nimetatud võlausaldajad on võlgnik esitanud pankrotiavalduses: Monefit.ee 4 341,85 Credit.ee 577,61 Creditstar.ee 3 694,91 Laen.ee 2 439,99 SMSraha.ee 2 660,91 Credit24.ee 1 173,47 Omaraha OÜ 2 247,36 Bondora.ee 10 467,66 Ferratum Bank 3 190,35 BestCredit OÜ 6 029,90 Raha24.ee 1 629,47 Coop Pank 4 573,49 Inbank 6 885,71 Mogo.ee 1 655,16 51 567,84 Kokku on ajutise halduri hinnangul võlgnikul kohustusi võlausaldajatele summas 84 567,86 eurot. Antud kohustuste summad võivad muutuda, sest pankroti väljakuulutamisel lõpetatakse viivise ja intressi arvestus. IV Maksejõuetuse põhjustest Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku poolt võetud rahalised kohustused, mis pole olnud kooskõlas tema sissetulekuga. Võlgnik on esitanud kirjaliku selgituse oma kohustuste suurendamise kohta hüppeliselt 2019.aasta suvel. Kuna pangakonto väljavõttelt on nähtavad saadud rahalised vahendid ning nende kasutamine, siis tuleb võlgnikuga nõustuda. Võlgnik on võtnud endale kohustusi seisundis, mis ei olnud ilmselt tema poolt täielikult kontrollitav, kuid samas on lisa rahaliste vahendite võtmine kiirlaenuna olnud isikul juba pikema perioodi vältel. Käesolevaks väljakujunenud olukord oleks ilmselgelt saabunud varem või hiljem, kuigi kohustuste summa oleks võinud olla vähemalt poole väiksem. V Vara tagasivõitmisest. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj tulenevalt. Kogutud materjalide põhjal ei ole ajutine haldur vara tagasivõitmise aluseid tuvastanud.

VI Edasise pankrotimenetluse perspektiiv Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Nii suurt võlakoormust ei ole võimalik tasuda ka maksegraafikute alusel, sest igakuine jooksvate maksete kohustus ületaks tema tulud vähemalt kahekordselt. Võlgniku vara on suhteliselt vähelikviidne ning selle realiseerimisest pole ka ilmselgelt võimalik võlausaldajate nõudeid pankrotimenetluses suures ulatuses tasuda. Võlgnikul on olemas vara, mille arvelt on võimalik pankrotimenetluse kulude katteks rahalisi vahendeid saada. Kuna pankrotiavaldus on esitatud kooskõlas PankrS § 171 lg 11 ja puuduvad alused Pankrs § 171 lg 2 kohaldamiseks ning juhul kui Viru Maakohus kuulutab välja M M pankroti, siis: - ajutine haldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina; - palub määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; - avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded; - mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud.

3.Kohus, esitatud pankrotiavalduse koos lisadega läbi vaadanud, menetlusosalise ära kuulanud, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PankrS § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku võlakohustused on ajutise halduri aruande kohaselt suurusjärgus ca 85 000 eurot ja kuni pankroti väljakuulutamiseni need suurenevad. On ilmne, et arvestatavas suuruses prognoositavad vabad vahendid puuduvad ei ole ja vara puudumine ei võimalda võlgasid konstruktiivselt tasuda. Menetluse raugemiseks alust ei ole, kuna võlgnik on soovinud kohustustest vabastamise menetlust ja alused sellest keeldumiseks puuduvad. Nõusoleku täita menetluses pankrotihalduri kohustusi on andnud Tiia Kalaus, kes vastab PankrS § 56 nõuetele. 11.12.2019 esitatud taotlus ajutise halduri tasu kinnitamiseks kuulub rahuldamisele riigivahendite arvel, kuna menetluses selleks vahendid puuduvad. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab pankroti kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg-te 6 ja 7 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

PankrS § 33 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata teate pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja