Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. J. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3857,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja Tarvo Ilves (e-post: [email protected]) Kostja: A. J. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx xx/x-x, xxxxx, e-post xxx)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista A. J.lt (J.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Swedbank AS-i ja kostja vahel 28.12.2015 sõlmitud laenulepingust nr 15-111095-VL tulenev võlgnevus summas 3332,03 eurot (millest 2766,83 eurot põhivõlgnevus, 35,00 eurot sissenõudekulu, 167,25 eurot intressid ja 362,95 eurot põhivõlalt perioodil 27.02.2019 kuni 05.11.2019 (kaasa arvatud) viivis 0,052055% päevas).
3.Välja mõista A. J.lt (J.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 06.11.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 2766,83 eurot) määras 0,052055% päevas).
5.Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 445,00 eurot (325,00 eurot riigilõiv ning 120,00 eurot esindaja kulud (arvestusega 1 töötundi, á 100 eurot, sisaldab käibemaksu 20% summas 20,00 eurot)).
6.Mõista A. J.lt (J.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude katteks 445,00 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt on A. J.l kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Tsiviilasi nr 2-19-123311 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.28.08.2019 esitas Aktsiaselts PlusPlus Capital Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. J. vastu 3251,96 euro saamiseks. Võlgniku vastuväite tõttu jätkus menetlus hagimenetluses. Kohtu määratud tähtaja jooksul hageja esitas oma põhjendatud nõude hagiavalduse vormis ja tasus täiendavalt riigilõivu. Pärnu Maakohus 14.11.2019 määrusega võttis menetlusse Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A. J. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 17.11.2019 avaliku e-toimiku kaudu. Seega lõppes kostjale hagile vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva 02.12.2019 kell 24.00.
2.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
2 (5)
Tsiviilasi nr 2-19-123311
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt AS-i Swedbank ja kostja vahel sõlmiti 28.12.2015 laenuleping nr 15-111095-VL, mille alusel pank andis kostjale laenu 5000 eurot. Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena iga kuu 5. kuupäevaks, viimase makse tähtpäev 05.01.20121. Saadud laenult kohustus kostja tasuma intressi 19,9% aastas. Kostja ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 05.12.2018 osamaksest, rikkudes sellega lepingust tulenevaid kohustusi. Pank teavitas kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja tähtpäevaks võlgnevust ei tasunud, kuulutas pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 26.02.2019. 18.04.2019 loovutas Swedbank AS oma nõuded kostja vastu Aktsiaseltsile PlusPlus Capital.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) 2766,83 eurot põhivõlgnevus; 2) 167,25 eurot intress põhivõlalt perioodil 05.12.2018 kuni 26.02.2019 määras 19% aastas; 3) 362,95 eurot viivis põhivõlalt perioodil 27.02.2019 kuni 05.11.2019 määras 0,052055% päevas; 4) 35,00 eurot sissenõudmiskulud. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 8 lg 2, §76 lg 3, § 100, § 101 lg 1-2; § 88 lg 8; § 113 lg 1, 164 lg 1-2.
5.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 325,00 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei arvesta hagile vastamisena maksekäsu kiirmenetluses adv Toomemägi poolt kostja nimel esitatud üldsõnalist teadet: „Käesolevaga tulenevalt TsMS § 485 lg 1 ja 2 esitab A. J. makseettepanekule vastuväite ning on valmis vajadusel oma seaduslikke õigusi kaitsma hagimenetluses.“ TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb nõue kostja vastu tarbijakrediidilepingust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg-s 1 sätestatud tarbijakrediidilepingu mõiste järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt on laenulepingust tulenevaks laenusaaja põhikohustuseks maksta saadud laenusumma laenuandjale tagasi. VÕS § 397 lg-st 1 tuleneb kohustus maksta laenuandjale saadud laenusummalt kokkulepitud intressi. VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-19-123311 osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
8.Hageja on hagiavalduses põhistanud, et kostja ei ole lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud: kostja on hageja õiguseelnejalt laenu saanud, kuid ei tasunud kokkulepitud annuiteetmakseid (igakuiseid laenu põhiosa ja intressi osamakseid), lepingu ennetähtaegse ülesütlemise teates määratud tähtpäevaks kostja võlgnevust ei tasunud ega tagastanud laenujääki. Seega on kostja rikkunud laenulepingutest tulenevaid kohustusi.
9.Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulu VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel ning laenu põhiosa võlgnevuselt viivist VÕS §113 lg 1 alusel. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 2766,83 eurot, intress 167,25 eurot, viivis 362,95 eurot ning sissenõudmiskulud 35,00 eurot.
MENETLUSKULUD
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning lepingulise esindaja kulud.
12.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
13.Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja õigusabikulud: 1) esindustasu A. J. kohtumenetluses, dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tund summas 150,00 eurot; 2) hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi summas 200,00 eurot. Esindaja tasu kokku 350,00 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot, kokku 420,00 eurot. Arvestades asjaolu, et tegemist on tüüphagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus, kohus lahendab asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega ja kohtuistungeid ei ole toimunud, on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selles asjas 1 tund. Menetluskulude nimekirjast nähtuv esindaja tunnitasu 100,00 eurot (lisandub käibemaks) ei ületa kohtupraktikas tunnustatud keskmisi määrasid. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 120,00 eurot (sealhulgas 20% käibemaks 20,00 eurot).
14.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas 445,00 eurot (millest 325,00 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-19-123311 tasutud riigilõiv, 120,00 eurot lepingulise esindaja kulud (sh käibemaks 20% summas 20,00 eurot)) ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja.
15.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.