Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

1(8)

2-19-12413

brutosummas) tasumiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus

Hageja on 19.08.2019 esitanud Viru Maakohtusse hagiavalduse. Hageja ja kostja vahel oli 09.01.2017 sõlmitud tööleping nr 4. Töölepingu alusel asus hageja kostja juures tööle õmbleja ametikohale. Töölepingu kehtivuse ajal täitis hageja alati kõik töökohustused õigeaegselt ja nõuetekohaselt. Hageja töötasu oli 601,66 eurot kuus. Hageja tervislik seisund halvenes kostja juures töötamisel ja hageja palus kostjal tööleping TLS § 88 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kostja sellega ei nõustunud ja ei lõpetanud hageja lepingut TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. 2(8)

2-19-12413

Hageja esitas 16.07.2019 kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, märkides avaldusse, et ütleb töölepingu üles alates 16.07.2019 terviseseisundi tõttu ja ülesütlemisavalduse esitamise aluseks on TLS § 91 lg 3. Töötaja saatis avalduse esitamise kohta kostja esindajale veel täiendava SMS.

19.07.2019 tuli hagejale Maksu- ja Tolliametilt teade selle kohta, et tema töösuhted on lõpetatud. Kuid töötamise lõpp oli kajastatud 12.07.2019 ja lõpetamise aluseks oli TLS § 85 lg 1. Muudatuse tegemise aeg oli 19.07.2019.

Kostja ei maksnud hagejale lõpparvet. Kostja ei maksnud juuni ja juuli 2019 töötasu ning 2019 aasta kasutamata puhkuse hüvitist (15 päeva).

Hageja on seisukohal, et arvestades, et kostja ei vaidlustanud hageja ülesütlemisavaldust, siis on ülesütlemisavaldus kehtiv ja tööleping on lõppenud alates 16.07.2019 TLS § 91 lg 3 alusel. Kostja poolt 19.07.2019 tehtud kanne on tühine. Hageja palub lugeda tööleping lõppenuks alates 16.07.2019 TLS § 91 lg 3 alusel või alternatiivselt TLS § 107 lg 2 alusel. Kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, siis on hagejal õigus hüvitisele TLS § 109 lg 1 alusel. Hageja palub kohtul mõista välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis kohtu äranägemisel.

Hageja töötasu oli 601,66 eurot (bruto) kuus. Kostja ei maksnud hagejale töötasu juunis 2019 ja juulis 2019 (pool kuud), s.o kokku 902,49 eurot (bruto). Seega palub hageja kohtul nimetatud summa hageja kasuks välja mõista.

Hageja ei kasutanud 2019 aastal puhkust, seega oleks pidanud kostja töölepingu lõpetamisel hagejale kasutamata puhkuse hüvitama (15 päeva). Hageja hinnangul moodustab kasutamata puhkuse hüvitis 315,35 eurot.

Hageja ütles töölepingu üles alates 16.07.2019, seega pidi kostja tasuma hagejale lõpparve hiljemalt 17.07.2019. Seisuga 19.08.2019 ei olnud kostja lõpparve (s.o 1 217,84 eurot (töötasu 902,49 eurot + puhkusehüvitis 315,35 eurot)) koosseisus olevaid summasid hagejale välja maksnud. Ajavahemikus 17.07.2019 – 19.08.2019 on tööandja lõpparve tasumisega viivitanud 34 päeva. Viivise päeva määr on 0,27 eurot (1 217,84 eurot * 0,022 %). Seega on tasumata viivise summaks 9,18 eurot (34 päeva * 0,27 eurot). Lisaks sellele palub hageja, et kohus mõistaks viivise välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni (alates 20.08.2019 VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses), ning edasi protsendina põhinõudelt (s.o 1 217,84 eurot) kuni põhinõude täitmiseni (võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses).

Hageja palub tuvastada, et Active Apparel Sweden OÜ ja J B vahel sõlmitud töölepingu lõpetamine alates 12.07.2019 TLS § 85 lg 1 alusel on tühine ja lugeda, et hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping oli lõpetatud 16.07.2019 hageja erakorralise ülesütlemisavaldusega TLS § 91 lg 3 alusel. Töötaja on esitanud ka alternatiivselt töölepingu lõpetamise nõude TLS § 107 lg 2 alusel. Lisaks palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista õiglane hüvitis kohtu äranägemisel TLS § 109 lg 1 alusel. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu summas 902,49 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks puhkusehüvitis summas 315,35 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks tasude väljamaksmisega viivitamise eest viivist summas 9,18 eurot ning lisanduvad viivised.

3(8)

2-19-12413

Kostja vastus

Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja tunnistab, et võlgneb hagejale töötasu 2019 juuni eest summas 601,66 eurot, töötasu 2019 juuli eest summas 191,44 eurot ning kasutamata puhkuse hüvitise summas 315,35 eurot. Ülejäänud osas vaidleb kostja hagile vastu.

Kostja ei vaidlusta asjaolu, et hageja töötas kostja juures õmbleja ametikohal, muutumatu kuutasuga 601,66 eurot kuus. 08.07.2019 sai tööandja teada, et töö ettevõttes on katkestatud ja tellimusi ei toodeta. Tööandja kohtus töötajatega, et selgitada välja, miks töötajad keelduvad töö tegemisest. Hageja ja mõned teised töötajad teatasid kostjale, et nad keelduvad töö tegemisest, kuni tööandja poolt kollektiivpuhkuse andmiseni. Tööandja peatellija Rootsi ettevõte Active Apparel Sweden AB suhtes oli algatatud pankrotimenetlus. Tellija võlgnes kostjale enam kui 20 000 eurot ja tellijal puudus vara kostjale tasumiseks. Tulenevalt vajadusest reorganiseerida kostja tööd, et täita teised olemasolevad tellimused ja ületada peatellija pankroti tagajärg, ei saanud kostja töötajatele kollektiivpuhkust võimaldada. Tööandja pakkus võimalust kooskõlastada puhkusegraafikud.

09.07.2019 esitas hageja koos teiste töötajatega töölepingu ülesütlemisavaldused TLS § 88 lg 1 p 1 alusel teviseseisundi tõttu. Samal päeval, s.o 09.07.2019 saatis kostja hagejale vastuse, milles seletas, et töölepingu lõpetamise TLS § 88 lg 1 p 1 alusel töötaja algatusel on lubamatu. Kostja selgitas, et selline ülesütlemisavaldus on tühine, kuna on tehtud seadusest tuleneva aluseta ja ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Vastavalt TLS § 95 lg 2 peab töötaja põhjendama erakorralist ülesütlemist, mida hageja ei olnud kostja hinnangul teinud. Juhindudes TLS § 95 lg 3 ja TLS § 85 lg 3 luges kostja, et hageja ütles töölepingu üles korraliselt, millest kostja hagejat ka teavitas. Kostja hoiatas hagejat, et too kuritarvitab oma õigusi ja tekitab kostjale kahju, kuna kostja peab loobuma oma olemasolevatest ja tulevastest tellimustest. Kostja märkis, et kahju on võimalik ära hoida, kui töötaja töötab seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Kostja palus hagejal oma otsusest hiljemalt 11.09.2019 teatada. Kuna hageja kostjale määratud tähtajaks ei vastanud, siis tegi kostja vastava kande töötamise registrisse töölepingu lõpetamiseks. Hageja ei ole alates 08.07.2019 töötanud.

Kostja on seisukohal, et leping on lõpetatud töötaja 09.07.2019 avalduse alusel korraliselt ja töötaja 16.07.2019 avaldus on kehtetu, kuna leping on juba 09.07.2019 avalduse alusel lõpetatud.

Lisaks märgib kostja, et tema hinnangul peaks hageja kasutamata puhkuse hüvitise summa olema 504,08 eurot.

Hageja seisukoht kostja vastuse osas

Lähtudes kostja vastusest muudab hageja oma nõude suurust ja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista töötasu juuni 2019 eest summas 601,66 eurot, töötasu juuli eest summas 191,44 eurot ning kasutamata jäänud puhkuse hüvitise summas 504,08 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 4(8)

2-19-12413

järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 tulenevalt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Töölepingu ülesütlemine

Hageja palub tuvastada, et hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu lõpetamine alates 12.07.2019 TLS § 85 lg 1 alusel on tühine ning hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping oli lõpetatud 16.07.2019 hageja erakorralise ülesütlemisavaldusega TLS § 91 lg 3 alusel ning välja mõista kostjalt hageja kasuks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel TLS § 109 lg 1 alusel. Seega peab kohus hindama, millal ja millisel alusel hageja töösuhe lõppes.

Hageja on esitanud 09.07.2019 tööandjale avalduse (dtl 14), milles hageja on palunud temaga sõlmitud tööleping lõpetada TLS § 88 lg 1 p 1 alusel tulenevalt töötaja tervislikust seisundist. Tööandja on töötajale selgitanud, et selline töölepingu lõpetamine on tühine (dtl 46). Kohus leiab, et nimetatud avaldust ei saa pidada töötaja tahteavalduseks leping töötaja poolt üles öelda. Tegemist on töötaja sooviga, et tema leping seoses töötaja tervisliku seisundiga tööandja poolt lõpetatakse. TLS § 88 lg 1 p 1 alusel ei ole töötajal võimalik töölepingut üles öelda, seda saab teha ainult tööandja.

Kohus ei saa nõustuda tööandja käsitlusega, et 09.07.2019 avaldust tuleks pidada TLS § 85 lg 1 kohaseks avalduseks. 09.07.2019 avalduses ei ole sätestatud, et töötaja soovib töölepingu korraliselt üles öelda ning tööandjal ei ole õigust töötaja avaldust ühepoolselt täiendada ja sisustada. Tööandja poolt töötamise registrisse tehtud kanne on informatiivse tähendusega ning ei saa asendada töötaja tahteavaldust, seega ei saa ka nimetatud kannet käsitleda töölepingu lõpetamisena.

16.07.2019 esitas töötaja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse TLS § 91 lg 3 alusel (dtl 18). Tööandja on seisukohal, et töötaja 16.07.2019 ülesütlemisavaldus on kehtetu, kuna leping on 09.07.2019 avalduse alusel lõpetatud. Kohus on seisukohal, et arvestades seda, et töötajal puudub võimalus töölepingut TLS § 88 lg 1 p 1 alusel üles öelda ning töötaja 09.07.2019 avaldus on suunatud sellele, et tööandja temaga lepingu lõpetaks, siis saab just töötaja 16.07.2019 avaldust pidada töötaja tahteavalduseks, millega töötaja soovis töösuhte üles öelda. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei oleks töötaja avaldust kätte saanud. Töölepingu seaduse kohaselt tuleb ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitada hagi kohtusse või avaldus töövaidluskomisjonile 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest (TLS § 105 lg 1). Kui vastavat hagi või avaldust ei esitata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval (TLS § 105 lg 2). Kostja ei ole töötaja 16.07.2019 avaldusele vastuväiteid esitanud ning ei ole töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise avaldust esitanud.

Seega on hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu lõpetamine alates 12.07.2019 TLS § 85 lg 1 alusel on tühine ning hageja tööleping on lõppenud 16.07.2019 tulenevalt 5(8)

2-19-12413

töötaja terviseseisundist TLS § 91 lg 3 alusel. Võttes arvesse, et töötaja tööleping on lõpetatud, siis puudub kohtul vajadus analüüsida töötaja nõuet lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel. TLS § 109 lg 1 hüvitis

Hageja on palunud kohtul mõista kostjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel õiglane hüvitis. TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Võttes arvesse, et käesoleval juhul ei lõpetanud kohus hageja töölepingut TLS § 107 lg 2 alusel, siis ei töötajal õigust ka TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitisele. Kohus jätab hageja nõude hüvitise välja mõistmiseks rahuldamata.

Töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitis

Hageja on palunud kohtul mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu. Kostja on oma vastuses (dtl 45) kinnitanud, et hagejale on välja maksmata juuni 2019 töötasu summas 601,66 eurot ja juuli 2019 töötasu summas 191,44 eurot. Hageja on 14.11.2019 oma töötasu nõuet vähendanud ja palunud kohtul kostjalt hageja kasuks juuni ja juuli 2019 töötasuna välja mõista 793,10 eurot (dtl 56). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 793,10 eurot (juuni 2019 ja juuli 2019 töötasu).

Lisaks sellele soovis hageja saada hüvitist kasutamata puhkuse eest. Kostja on oma vastuses täpsustanud, et hageja kasutamata puhkuse hüvitise suuruseks on 504,08 (dtl 47). Hageja on 14.11.2019 oma nõuet suurendanud ja palunud kohtul kostjalt hageja kasuks kasutamata puhkuse hüvitisena välja mõista 504,08 eurot (dtl 56), mida kohus peab põhjendatuks ja mille kohus kostjalt välja mõistab.

Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitisena 1297,18 eurot.

Viivis

Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista viivise lõpparvega viivitamise eest. Hagiavalduses on hageja arvestanud viivise suuruseks 9,18 eurot (34 päeva x 0,27 eurot). Lisaks sellele palub hageja, et kohus mõistaks viivise välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni (alates 20.08.2019 VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses), ning edasi protsendina põhinõudelt (s.o 1 217,84 eurot) kuni põhinõude täitmiseni (võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses).

TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad kõik töölepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks töölepingu lõppemisest. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 6(8)

2-19-12413

Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud, kuna kohus on tuvastanud, et kostja on viivitanud kohustuste täitmisega. Arvestades asjaolu, et nõude suurust on täpsustatud, siis tuleb korrigeerida viivise suurust. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise töötasult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.07.2019 kuni 16.12.2019 summas 43,50 eurot. Lisaks sellele mõistab kohus kostjalt TsMS § 367 alusel alates 17.12.2019 kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras töötasu, kasutamata puhkuse hüvitiselt (1297,18 eurot brutosummas) kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUD

Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul leiab kohus, et kulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja oleks võinud vältida hageja kohtusse pöördumist, kui ta oleks hageja töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise töölepingu lõpetamisel välja maksnud. Hageja hüvitise nõude rahuldamata jätmine ei muuda käesoleval juhul kohtukulude jaotust.

TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik menetluskulud määrata kindlaks kohtuotsuses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Menetlusosalise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes. Hageja on esitanud kohtukulude nimekirja ja palunud hüvitada oma esindaja kulud summas 180 eurot (tunnihinnaga 120 eurot). Hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, kes vastas TsMS § 218 lg 1 p 1 nõuetele ning kõik menetluses esitatud dokumendid olid esindaja poolt allkirjastatud, seega osales kostja menetluses lepingulise esindaja kaudu. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot. Seega ei ole tegemist ülemäära kõrge tunnitasu hinnaga. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud ja oli toimingute tegemiseks vajalik. Ajakulu ei ole üle paisutatud.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku summas 180 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

7(8)

2-19-12413

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud ja kohus rahuldab selle.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.