Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 25.06.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-120809
Kohtuasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi L.V vastu 493,6 euro, intressi ja viivise saamiseks ning sissenõudmiskulu hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.05.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Menetluse liik
Apellant (hageja) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aktiva Finance Group OÜ 02.06.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 05.05.2025 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. L.V-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 03.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L.V-lt (kostja) 932,98 euro saamiseks. Kuna 05.06.2024 makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada, andis maksekäsuosakond 17.09.2024 määrusega nõude menetlemise üle Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 01.10.2024 Harju Maakohtule haginõuetele vastava hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 493,6 eurot, intressivõla 24,43 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 329,51 eurot ja alates 02.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt (493,6 eurot) viivise 24% aastas, samuti sissenõudmiskulu 25 eurot. Maakohtu nõudel selgitas hageja 20.01.2025 menetlusdokumendis, et juhul, kui hageja peaks olema rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kõik kostja tasumised arvestada põhivõla katteks ning kostja ei ole võlas. Hageja palus 21.03.2025 lõplikes seisukohtades jätta varasemad ümberarvutused tähelepanuta ning palus vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral arvestada, et kostja peab tasuma hagejale: 1) side- jm teenuste osutamise lepingu alusel põhivõla 104,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 83,44 eurot ja edasiulatuva viivise 24% aastas, samuti sissenõudmiskulu 25 eurot ning 2) järelmaksumüügilepingu alusel põhivõla 361,24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 114,27 eurot ja edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Kostja ei vastanud hagile.
4.Harju Maakohus rahuldas 05.05.2025 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja side- jm teenuste osutamise lepingu alusel põhivõla 104,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 83,44 eurot ja edasiulatuva viivise 24% aastas ning järelmaksumüügilepingu alusel põhivõla 361,24 eurot, otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 114,27 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis hagi rahuldamata 27,92 euro suuruse põhinõude, 24,43 euro suuruse intressinõude, 25 euro suuruse sissenõudmiskulu hüvitamise nõude ning 131,8 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivisenõude (samuti järelmaksumüügilepingust tulenevalt põhinõudelt alates 02.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas ulatuses). Maakohus jättis menetluskulud hagi osalise rahuldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Maakohtu hinnangul on selline kulujaotus õiglane, sest hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättis vastutustundliku laenamise põhimõtte hagiavalduses käsitlemata ja esitas oma sellekohase käsitluse ja ümberarvutuse alles kohtu nõudmisel ega loobunud osaliselt oma nõudest vaatamata sellele, et hagejale oli teada kohtute praktika selles küsimuses.
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis. Apellandi hinnangul on maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas üllatuslik ning maakohus on ületanud kaalumispiire. Maakohus oleks pidanud jaotama menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi vastavalt hagis sisalduvate rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonile, sest ei esinenud erandlikke asjaolusid, mis tinginuks teistsuguse menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis arvestamata, et 2
2-24-120809 hageja nõue tulenes lisaks järelmaksulepingule ka teenuste osutamise lepingust, hageja ei olnud krediidiandjaks (hageja omandas nõude krediidiandjalt ning tema käsutuses ei olnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist puudutavaid dokumente) ning hagejal oli alus kohtu poole pöörduda (järelmaksulepingust tulenev nõue oli hagi esitamise ajaks muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks, kostja oli teinud viimase makse enam kui kolm aastat tagasi ega näidanud üles huvi kohtuvaidluse vastu). Asjaolul, et hageja ei loobunud osaliselt hagist, ei ole menetluskulude jaotamisel tähtsust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Siinses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõla 493,6 eurot, intressivõla 24,43 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 329,51 eurot ja alates 02.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt (493,6 eurot) viivise 24% aastas (aastane viivis 118,71 eurot), samuti sissenõudmiskulu 25 eurot. Seega ei ületa hageja põhinõue 3500 eurot ega põhinõue koos viivisega 7000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.Maakohus märkis otsuses, et ei anna TsMS § 442 lg 10 tähenduses luba otsuse edasikaebamiseks.
10.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude jaotust otsustades rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige menetluskulude jaotuse. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib kolleegium järgmist.
3
2-24-120809 Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. See, millisel TsMS § 163 lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud jaotab, on Riigikohtu praktika kohaselt kohtu diskretsiooniotsus. Olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, kuid see ei takista kohtul rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval arvestada konkreetses asjas ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 31). Arvestades seda, et maakohus rahuldas hageja põhinõude ja sissenõudmiskulu hüvitamise nõude (kokku 518,6 eurot) 465,68 euro (ligi 90%) ulatuses, kuid hageja põhinõue tulenes valdavas osas (ligi 78% kogu põhinõudest) järelmaksumüügilepingust, mille puhul jättis maakohus krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu rahuldamata hageja intressinõude (24,43 eurot) ning mõistis järelmaksumüügilepingust tuleneva põhinõude tasumisega viivitamise eest nii sissenõutavaks muutunud kui ka edasiulatuva viivise välja ligi 2 või 3 korda väiksemas määras, sõltuvalt vastaval ajal kehtinud seadusjärgse viivisemäära suurusest (maakohtu otsuse tegemise aja seisuga 272,26 euro asemel 114,27 eurot, s.o ligi 42% ulatuses), aga ka seda, et hageja menetluskulud tekkisid suures osas seetõttu, et hageja ei esitanud kohtule kohe selget nõuetekohast hagiavaldust, mis sisaldaks andmeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kohta, ning muutis väga oluliselt nõude aluseks olevaid asjaolusid ja võlaarvutust alles lõplikes seisukohtades, on siinses asjas õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
11.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
12.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (70 eurot).
13.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
14.Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.